3-17-608/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.06.2018 Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-17-608/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.06.2018 Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja
Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-608
Haldusasi
XX
kaebus
Maksu-
ja
Tolliameti
16.12.2016
vastutusotsuse nr 13-7/00642-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindajad v.adv Sven Veltmann
ja Madis Truber
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja
Miiko Vainer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31.10.2018
RESOLUTSIOON
1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.06.2018
otsus muutmata.
2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.12.2018.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215
lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks
esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-608
2(9)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 09.07.2014 Temporin OÜ-le (endise ärinimega Premizze
OÜ) ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks
perioodi 01.04.–15.07.2014 kohta ning maksuhalduri juurde ilmumiseks.
2. MTA algatas 14.10.2014 korraldusega 2013. aasta juuni- kuni 2014. aasta augustikuu
käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli menetluse.
3. MTA tegi 25.02.2015 Temporin OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/026772-6, millega: 1)
vähendas maksustamisperioodidel 2014. aasta märtsi- kuni augustikuu sisendkäibemaksu
kokku 37 352,06 euro võrra; 2) nõudis tagasi maksustamisperioodidel 2013. aasta juuni- kuni
augustikuu ja 2013. aasta novembri- kuni 2014. aasta jaanuarikuu alusetult deklareeritud ja
äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammaksu kokku 2137,26 eurot; 3)
määras maksustamisperioodidel 2013. aasta juuni- kuni detsembrikuu ja 2014. aasta veebruari-
kuni augustikuu tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 35 214,80 eurot ning 4) määras
maksustamisperioodidel 2014. aasta juuli- kuni augustikuu tasumisele kuuluvat tulumaksu
ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 57 173,17 eurot. Maksuotsusega kohustati Temporin
OÜ-d tasuma kokku maksusumma 94 525,23 eurot.
Maksuotsuse kohaselt on Temporin OÜ kajastanud 2013. aasta juuni kuni 2014. aasta augusti
käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu 37 352,06 eurot. Temporin OÜ ei esitanud
maksuhaldurile dokumente ega andnud selgitusi kontrollitaval perioodil soetatud kaupade ja
teenuste, nende mahtude ja olemuse ning kasutamise kohta ettevõtte majandustegevuses.
Ettevõtte arvelduskontolt nähtuvad arvete alusel tasumised vaid OÜ-le Goldenlands
(likvideeritud 22.08.2014, juhatuse liige XX tütar YY), OÜ-le Posentes ja vähesel määral ka
New Deal OÜ-le kokku 35 492,68 eurot (sh sisendkäibemaks 5915,45 eurot). Rohkem tasumisi
teistele äriühingutele võimalike soetatud kaupade ja teenuste eest väljastatud arvete alusel ei
nähtu. Samuti ei ole teada, milliseid kaupu või teenuseid on soetatud nimetatud äriühingutelt
ning kuidas on need seotud Temporin OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibega.
Temporin OÜ ei ole perioodil juuni 2013 kuni august 2014 deklareerinud ettevõtlusega
mitteseotud kulusid ja muid väljamakseid. Temporin OÜ pangakontode väljavõtetest nähtuvad
laekumised XX-lt selgitusega „laen“ kokku 5105,00 eurot ning samale isikule tehtud
väljamaksed selgitusega „laenu tagastus“ kokku 213 185,00 eurot. Temporin OÜ ei esitanud
dokumente XX-lt 208 080,00 euro suuruse laenu saamise kohta. Samuti nähtub, et 18.07–
19.07.2013 on äriühingu arvelduskontolt võetud välja sularaha kokku 7000 eurot. Kuna
Temporin OÜ ei ole esitanud algdokumente, mis kinnitaks XX-le tehtud ülekannete ja
väljavõetud sularaha seotust ettevõtlusega, tuleb kõnealused väljamaksed maksustada
tulumaksuga.
4. Maksu- ja Tolliameti 16.12.2016 vastutusotsusega nr 13-7/00642-10 (parandatud
21.12.2016 otsusega nr 13-7/00642-11) kohustati XX tasuma Temporin OÜ 94 403,94 euro
suurust maksuvõlga.
Vastutusotsuse kohaselt on maksuotsuses ekslikult märgitud, et Temporin OÜ arvelduskontolt
on vahemikus 01.06.2013–31.08.2014 tasutud teistele äriühingutele 35 492,68 eurot. Tegelikult
tasuti teistele äriühingutele 9100,53 eurot. Kuna New Deal OÜ-le tehtud ülekannetelt
arvestatud sisendkäibemaksu (108 eurot) ei loe maksuhaldur alusetuks, tuleb sisendkäibemaksu
vähendada 37 244,06 euro võrra. Lisaks on maksuotsuses ekslikult märgitud, et juulis 2013 on
Temporin OÜ arvelduskontolt välja võetud sularaha 7 000,00 eurot. Tegelikult võeti nimetatud
perioodi jooksul äriühingu kontolt sularaha välja 6 950,00 eurot, millelt arvestatud tulumaks on
1 847,47 eurot.
3-17-608
3(9)
25.02.2015 maksuotsusega määratud maksusummat ei õnnestunud Temporin OÜ vara arvelt
sisse nõuda. Maksukohustuslaste registri andmetel deklareeris Temporin OÜ viimati käivet
2014. aasta augustis ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 24.09.2014. Alates 2014.
aasta augustist ei ole äriühing deklareerinud väljamakseid töötajatele. Seega puudub Temporin
OÜ-l majandustegevus.
XX oli perioodil 16.06.2013–21.08.2014 Temporin OÜ ainus juhatuse liige. XX
tegutsemismuster erinevate äriühingute asutamisel ja võõrandamisel pärast maksukontrollide
alustamist viitab soovile takistada maksuhalduril maksukohustuse tuvastamist. Vahetult pärast
kontrollimenetluse alustamist võõrandas XX Temporin OÜ KK-le, kes MTA andmebaaside
järgi on arvatav variisik. Seejärel võõrandati äriühing Venemaal elavale NN-le, kes on
Temporin OÜ juhatuse liige alates 01.12.2014. XX väitel saatis ta ise KK palvel – kes XX
ütluste kohaselt oli talle täiesti võõras inimene – Temporin OÜ dokumendid Venemaale uuele
omanikule. Selle tulemusel pole maksuhalduril võimalik tuvastada, millised dokumendid
Temporin OÜ raamatupidamises tegelikult eksisteerisid, samas tahab XX jätta muljet, justkui
oleks tema oma juhatuse liikme kohustused täitnud ning ta ei saa maksuhalduri küsimustele
täpsemaid vastuseid anda, kuna kogu dokumentatsioon on uuele omanikule korrektselt üle
antud.
XX ei osanud anda maksuhaldurile teavet Temporin OÜ arvelduskontol nähtuvate tehingute
kohta teiste äriühingutega. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt tegi Temporin OÜ
tehinguid XX-le või tema tütrele kuuluvate äriühingutega, oleks XX pidanud teadma, millega
nimetatud äriühingud tegelesid ja mis kaupa või teenust Temporin OÜ nimetatud äriühingutelt
soetas. Üldsõnalised olid ka XX selgitused väidetavalt Temporin OÜ-le antud laenusummade
osas. XX väide, et ta andis Temporin OÜ-le majandustegevuseks sularahas laenu, ei leidnud
kinnitust. Vastutusmenetluses esitatud rahade liikumise skeem – XX andis sularahas Temporin
OÜ-le krediiti ja sai summad tagasi oma arveldusarvele, misjärel XX võttis taas oma
arvelduskontolt sularaha välja ning andis selle Temporin OÜ-le, mille eest viimane soetas
kaupu ja/või teenuseid – on ebausutav. Temporin OÜ ja XX vahel 01.07.2013 sõlmitud
krediidileping nr 2013.001, orderi kviitungid, millega XX annab sularaha Temporin OÜ-le ja
Temporin OÜ raamatupidamiskonto ei tõenda tegelikku raamatupidamislikku olukorda ning
nende majanduslik sisu pole kontrollitav. Pole tõendatud, et XX-l olid rahalised vahendid
Temporin OÜ-le laenu andmiseks. Vastutusmenetluses antud selgituste kohaselt andis XX
Temporin OÜ-le sularaha, mille ta oli oma pangakontolt välja võtnud aastatel 2005–2006 Eesti
kroonides ja mida XX hoidis kodus. Kuivõrd alates 01.01.2011 on Eestis käibel euro, pidi XX
vahetama oma sularahavaru pangas eurodeks. Selle kohta pole XX maksuhaldurile ühtegi
dokumenti esitanud. Kui XX-l oleks olnud alles aastatel 2005–2006 kinnistute müügist saadud
raha, poleks tal olnud vaja hiljem kinnisvara soetamiseks pangalaenu võtta ja sellega
kaasnevaid kulutusi kanda.
XX on Temporin OÜ juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §
lg-s
sätestatud
deklareerimis-
ja
tasumiskohustust.
XX
on
deklareerinud
maksustamisperioodil juuni 2013 kuni august 2014 valeandmeid eesmärgiga saada maksueelist
alusetu sisendkäibemaksu arvelt ning teinud väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetele
vastavad algdokumendid, jättes väljamaksetelt arvestamata ja tasumata tulumaksu. Kui XX
oleks käibemaksu ja tulumaksu õigesti deklareerinud, oleks äriühingul olnud rahalisi
vahendeid, et need kohustused tasuda.
XX on rikkunud maksukohustusi tahtlikult. XX esitas teadlikult maksuhaldurile valeandmeid
ning soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Temporin OÜ maksuvõla ja XX tahtliku tegevuse
vahel on põhjuslik seos. Äriühingu käibe- ja tulumaksuvõlg on tekkinud põhjusel, et XX esitas
3-17-608
4(9)
valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid
summasid ja jättes maksukohustused tähtpäevaks tasumata.
5. XX esitas MTA 16.12.2016 vastutusotsusele vaide, mis jäeti 14.02.2017 vaideotsusega nr
6-1/3592-4 rahuldamata.
6. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.12.2016 vastutusotsuse tühistamiseks.
1)
Maksuhaldur on vastutusotsuse tegemisel rikkunud uurimiskohustust ja hinnanud valesti
tõendeid. Samuti on rikutud põhjendamiskohustust.
2)
Vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Maksusumma on määratud ebaõigesti,
sest MTA-le ei ole kättesaadavad olnud Temporin OÜ raamatupidamise algdokumendid.
Maksuotsuse tegemine vaid kolmandatelt isikutelt saadud info põhjal ei taga maksukohustuse
korrektset tuvastamist. Selline maksukohustuse panemine äriühingule võib olla õigustatud, kui
ta ei täida maksumenetluses maksukohustuslase kohustusi, kuid sellise metoodikaga ei saa
tuvastada endise juhatuse liikme vastutust, sest maksuvõla ja juhatuse liikme tegevuse vahel
peab olema vahetu seos. Kaebaja puhul sellist seost ei eksisteeri. Kaebaja ei ole ega saagi olla
vastutav Temporin OÜ maksumenetluses tuvastatud maksuvõla eest. Kaebaja on kõik
maksudeklaratsioonid esitanud tähtaegselt ja raamatupidamise algdokumentide kohaselt ega
saa vastutada äriühingu hilisemate esindajate tegevuse eest. Ükski õigusakt ei sätesta endisele
juhatuse liikmele kohustust säilitada raamatupidamise algdokumente pärast volituste
lõppemist. Kaebaja on Temporin OÜ raamatupidamise dokumendid tõendatud viisil üle andnud
ning teda ei saa süüdistada selles, et uus juhatus maksuhaldurile raamatupidamisdokumente ei
esitanud ning maksuhalduriga ei suhelnud. Maksuhalduri arvamus kaebaja tegutsemisele
juhatuse liikmena on tervikuna hinnanguline. Jääb arusaamatuks, millisel tõendil põhineb
seisukoht, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Ebaselge on kaebaja
süü vorm ning seda ei ole analüüsitud kõikide tehingute lõikes eraldiseisvalt.
7. Maksu- ja Tolliamet võttis kaebuse õigeks summade – kokku 25 223,79 eurot – osas, mille
deklareerimis- ja tasumiskohustus tekkis pärast 19.08.2014. Muus osas vaidles MTA kaebusele
vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning vastutusotsus on piisavalt motiveeritud.
Maksuvõlg tekkis ebaõigete andmetega deklaratsioonide esitamisest või maksude õigeaegsest
deklareerimata jätmisest. Kõik määratud maksud puudutavad maksustamisperioodi, mil XX oli
Temporin OÜ juhatuse liige. Vastutusotsuses on selgitatud maksuvõla kujunemist eraldi käibe-
ja tulumaksu osas. Kohtupraktikast tuleneb, et kui äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja,
langevad äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud
valdavalt kokku, sest seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste
nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebaja on maksuhaldurile kinnitanud, et
ta oli maksuvõla tekkimise perioodil ainus juhatuse liige ning korraldas äriühingu
raamatupidamist. Vastutusmenetluses ei vaielnud kaebaja vastu, et tema oli seotud Temporin
OÜ pangakontode ja -kaartidega. MTA on kirjeldanud kaebaja käitumismustrit – kontrolli
alustamisel äriühing võõrandatakse, ignoreeritakse maksuhalduri korraldusi ning ei tõendata
ettevõtlusega tegelemist. Ebausutav on kaebaja väide, et ta saatis Temporin OÜ
raamatupidamisdokumendid Venemaale ajal, mil ta ei olnud enam äriühingu juhatuse liige.
Koostoimes
muude
tuvastatud
asjaoludega
viitab
see
püüdlusele
luua
põhjus
raamatupidamisdokumentide esitamata jätmiseks.
2) Väidetav krediidi andmine ning sularaha väljavõtmine selleks, et soetada kaupu
äriühingule, mille tegevusala on digitaalne markerite valmistamine, on tõendamata ning
äritegevuses eluliselt ebausutav. MTA tuvastatud asjaolud kogumis jätavad äriühingu
3-17-608
5(9)
tegevusest ning selle korraldamisest niivõrd ebaratsionaalse mulje, et seda saab pidada üksnes
tahtlikuks tegevuseks maksuõigusnormide rikkumisel.
8. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.04.2018 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas
16.12.2016 vastutusotsuse osas, milles kohustati XX tasuma Temporin OÜ maksuvõlga
25 223,79 euro ulatuses. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus
mõistis MTA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 734,80 eurot.
1)
Juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuleb tuvastada, kas
juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole
osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud
kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse
rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Need eeldused on praeguses asjas
täidetud.
2)
Kuna Temporin OÜ ei esitanud maksuhaldurile kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel
deklareeritud tehingute kohta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele vastavaid arveid, ei
olnud Temporin OÜ-l õigust nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja ei
esitanud ka vastutusmenetluses tõendeid ega veenvaid selgitusi, mis kinnitaks tehingute
toimumist. Kaebajale ei saanud küll ette heita Temporin OÜ raamatupidamisdokumentide
esitamata jätmist pärast äriühingu võõrandamist, kuid see ei vabastanud teda kohustusest
tõendada tema poolt tehtud majandustehingute toimumise asjaolusid. Puudub vaidlus, et
kaebaja ei osanud vastata maksuhalduri küsimusele selle kohta, milles seisnesid äriühingu
pangakonto väljavõttest nähtuvad tehingud teiste äriühingutega. Tuvastatud on, et kõnealused
tehingud tehti kaebajale või tema tütrele kuuluvate äriühingutega, mistõttu pole eluliselt usutav,
et kaebaja ei oska täpsemalt selgitada nende tehingute sisu.
3)
Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et Temporin OÜ poolt kontrollitaval
perioodil XX-le laenu tagastuse nime all tehtud väljamaksete ja arvelduskontolt välja võetud
sularaha seotus Temporin OÜ ettevõtlusega ei ole tõendatud. Sularahas antud laenu kohta on
vormistatud krediidileping ja orderi kviitungid ning Temporin OÜ raamatupidamiskontol on
kajastatud kaebaja antud ja Temporin OÜ poolt tagasi makstud summad. Nimetatud
dokumentide majanduslik sisu pole kontrollitav ning puuduvad mis tahes tõendid laenatud
sularaha kasutamise kohta Temporin OÜ ettevõtluses. Vastutusmenetluses esitatud kaebaja
väide, et sularaha oli vaja erinevate maade turgudelt kauba – kaelakeed, mütsid, sallid –
ostmiseks ja neile lisandväärtuse loomiseks, pole leidnud tuvastamist. Esiteks puuduvad kauba
soetamise kohta igasugused algdokumendid, teiseks ei ole see arvestades Temporin OÜ
tegevusala – markerite valmistamine – usutav ning kolmandaks ei kinnita nimetatud
aksessuaaride ostmist ja neile lisandväärtuse loomist ka Temporin OÜ ainus töötaja Birgit
Jürgen. Laenu andmise seab kahtluse alla ka raha liikumise ebaloogilisus – kaebaja andis
sularahas Temporin OÜ-le krediiti ja sai summad tagasi oma arveldusarvele, misjärel kaebaja
võttis raha taas oma arvelduskontolt välja ning andis sularahas Temporin OÜ-le. Seega on
maksuhaldur õigesti lugenud kaebajale tehtud ülekanded ja arvelduskontolt väljavõetud
sularaha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, mis tuleb maksustada tulumaksuga.
4)
Kaebajal lasus Temporin OÜ juhatuse liikmena kohustus korraldada äriühingu
majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid õigeaegselt
deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. MKS §-s 8 sätestatud
kohustuse rikkumine seisnes kaebaja puhul selles, et ta esitas äriühingu 2013. aasta juuni- kuni
2014. aasta augustikuu käibedeklaratsioonides valeandmeid, jättis maksudeklaratsioonides
kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja nendelt väljamaksetelt arvestamata
tulumaksukohustuse ning jättis tasumata Temporin OÜ maksukohustused.
3-17-608
6(9)
5)
Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme maksuseadusest
tulenevaid kohustusi tahtlikult. Kaebaja õigusvastane tegevus on maksuvõla tekkimisega
põhjuslikus seoses. Ebaõige on kaebaja väide, et ajal, mil tema tegutses Temporin OÜ juhatuse
liikmena, polnud äriühingul mingit maksuvõlgnevust. Maksukohustus tekib reeglina vahetult
seaduse alusel ning ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega,
on maksuvõlg tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma
seadusest tuleneva maksukohustuse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-10, p 16). Temporin OÜ-l
tekkis maksuvõlg põhjusel, et XX esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, varjates seeläbi
tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid ja jättes maksukohustused tähtpäevaks
tasumata. Kui kaebaja oleks õigeaegselt esitanud õigete andmetega maksudeklaratsioonid ja
tasunud ka ettenähtud maksud, ei oleks Temporin OÜ-l maksuvõlga tekkinud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäeti
rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ja jätta kaebaja
menetluskulud vastustaja kanda.
1)
Kaebaja vaidlustas kohtule esitatud seisukohtades MTA käsituse asjaoludest ning viitas
tõenduslikele puudustele. Kohus ei ole neid kaebaja väiteid analüüsinud ega ümber lükanud.
Halduskohus poleks tohtinud tugineda maksuhalduri seisukohtadele, mille kaebaja oli kahtluse
alla seadnud, põhjendamata kaebaja väidetega mittenõustumist (HKMS § 157 lg 4, § 165 lg 1
p 4). Halduskohus pole vastutusotsuse tegemise eelduste täidetust piisava põhjalikkusega
kontrollinud. Need eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Maksuvõla suurus on vaieldav.
Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid, mis puudutavad tema vastutust Temporin OÜ
maksuvõla eest. Maksuvõlg tekkis pärast kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist.
Vastutusotsusest ei selgu kaebaja tegevuse seotus maksuvõla tekkimisega.
2)
Vastutusotsuses ega kohtuotsuses ei ole viidatud tõenditele ega esitatud usutavaid
argumente, millele tuginedes oleks võimalik järeldada, et kaebaja esitas ebaõigete andmetega
maksudeklaratsioone. Kaebaja esitas vastutusmenetluses kõik dokumendid ja teabe, mida tal
oli võimalik esitada. Nende dokumentide ja väidetega tõendatud asjaolusid ei saa maksuhaldur
kummutada pelgalt umbmäärasele elulisele usutavusele ja põhjendatud kahtlusele tuginedes –
haldusorgani tõendamisstandard peab olema sellest kõrgem. Kaebajal polegi võimalik oma
väiteid kuidagi tõendada, sest kaebaja esitatud tõendid pole maksuhalduri jaoks piisavad.
Olukorras, kus kaebaja on tõendatult andnud raamatupidamise dokumendid üle, kuid uus
juhatus on väidetavalt eiranud maksuhalduri nõudeid teabe andmiseks, ei saa kaebajale ette
heita seda, et ta on varasemate majandustehingute kajastamisel juhatuse liikme kohustusi
rikkunud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-16, p 23).
3)
Halduskohtu esitatud üldistused ei kinnita seda, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-st 1
tulenevaid kohustusi. Temporin OÜ oli tegutsev äriühing, mille tegevus ei olnud piiratud
üksnes markerite valmistamisega. Äriühingu müük oli tavapärane majandustehing, mis
valmistati ette juba enne maksumenetluse algatamist. MTA pole tõendanud, et Temporin OÜ
müüdi variisikule ning kaebajal polnud ka kuidagi võimalik tuvastada, kas äriühingu ostja on
variisik või mitte. Temporin OÜ-le laenu andmine on piisavalt tõendatud, sealhulgas on kaebaja
näidanud ära, et tal olid olemas rahalised vahendid äriühingule krediidi andmiseks.
Maksuhaldur pole analüüsinud Temporin OÜ majandustegevust ega laenu saamise vajadust.
Seejuures ei ole MTA seadnud kahtluse alla ettevõtte käivet tervikuna, vaid osaliselt
sisendkäibemaksu. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et Temporin OÜ tegi kontrolliperioodil sadu
tehinguid ning ta ei suuda ilma raamatupidamisdokumentideta nendega seotud üksikasju
3-17-608
7(9)
detailselt meenutada. MTA ja kohtu käsitused põhinevad maksudeklaratsioonide järgselt aset
leidnud asjaolude analüüsil. Kohustuse rikkumine deklaratsiooni esitamise ajal pole tõendatud.
4)
Pole tõendatud, et kaebaja jättis maksukohustused tahtlikult täitmata. Maksuhaldur pole
tuvastanud kaebaja soovi kohustusi rikkuda.
10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata
ja halduskohtu otsus muutmata.
1)
Igasuguste tõendite esitamata jätmine tehingute tegemise tõendamiseks tingib muude
eelduste täidetuse korral äriühingule maksuotsuse väljastamise. Maksuvõla tekkimist on
vastutusotsuses analüüsitud. Kaebaja pole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid Temporin OÜ
tehtud väljamaksete ettevõtlusega seotuse ega vaidlusaluste tehingute toimumise kohta, ehkki
kõnealused tehingud toimusid kaebaja enda või tema lähedaste isikute äriühingutega.
Kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud viitavad kogumis ebaehtsatele tehingutele: äris täiesti
ennekuulmatu ja kontrollimatu (sula)raha liikumise skeem; äriühingu müük kohe pärast
maksuvõlgade tekkimise perioodi paljasõnalistel ettekäänetel; tehingute toimumist tõendavate
algdokumentide puudumine; soetatud kaupadele lisandväärtuse loomise tõendamatus
olukorras, kus kaebajaga seotud teised äriühingud juba tegelesid samasisulise tegevusega.
Kaebaja väidete järgi kasutatud raha liikumise skeem on ebausutav muu hulgas selle tõttu, et
iga laenu andmise ning sularaha liigutamisega kaasneb dokumenteerimiskohustus, mis on
äriühingule ebamõistlikult koormav ning kulutusi tekitav võrreldes sellise skeemi kasutamisest
saadava võimaliku kasuga majandustegevusele.
2)
Alusetu on kaebaja väide, et vastutusotsuses puuduvad põhjendused tahtluse kohta.
Järjepidev alusetu sisendkäibemaksu kajastamine deklaratsioonides ning ettevõtlusega
mitteseotud väljamaksete deklareerimata jätmine saab olla üksnes tahtlik tegevus. Kaebaja
kontrollis Temporin OÜ ainsa juhatuse liikmena äriühingu tehingute tegemist ja rahalisi
ülekandeid ning tegeles aeg-ajalt ka äriühingu raamatupidamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või
tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub
halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu
põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus
järgmist.
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud halduskohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
Halduskohus tugines HKMS § 165 lg-le 2, kuid ei loobunud samas täielikult kohtuotsuse
põhjendamisest, vaid kontrollis vastutusotsuse tegemise eelduste täidetust ning esitas kaebaja
põhiliste väidete kohta oma seisukohad. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud,
millised tema väited, mida haldus- või vaidemenetluses pole piisaval määral ümber lükatud, on
halduskohus jätnud analüüsimata. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on kohtumenetluses
suuresti korranud vastutusotsuse eriarvamuses ja vaides esitatud väiteid, mida maksuhaldur on
nii vastutusotsuses kui ka vaides põhjalikult käsitlenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses
esitanud uusi sisulisi argumente, mis võiks kaasa tuua vastutusotsuse tühistamise.
13. Vastutusotsuses (tabel 5, lk 23–24) on esitatud kaebajalt nõutava põhivõla kujunemine.
Nimetatud tabelis on toodud ka maksusummad, mille deklareerimis- ja tasumiskohustus tekkis
pärast 19.08.2014, mistõttu võttis vastustaja kaebuse nende summade osas õigeks. Sellest pole
3-17-608
8(9)
aga põhjust järeldada, et ka muus osas on maksukohustus valesti arvestatud ja määratud.
Vaidlust ei ole selles, et Temporin OÜ-l on kehtivast maksuotsusest tulenev tasumata
maksuvõlg. MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid
(maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud)
ei esine. Kaebaja oli 69 180,15 euro suuruse maksuvõla tekkimise ajal Temporin OÜ ainus
juhatuse liige, kes kontrollis äriühingu tehinguid ja väljamakseid ning vastutas äriühingu
raamatupidamise ja maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Kaebajalt nõutava
maksusumma kujunemine on vastutusotsuses selgelt ja arusaadavalt välja toodud.
14. Sisendkäibemaksu on õigus maha arvata KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel
(KMS § 31 lg 1). Maksu- ega ka vastutusmenetluses ei esitatud maksuhaldurile arveid või muid
dokumente, mille põhjal saaks kontrollida Temporin OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise
õigsust. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluse alguses, s.o 09.07.2014 korralduse
andmise ja sellega esialgselt määratud kohustuse täitmise tähtajal (17.07.2014) oli kaebaja
Temporin OÜ juhatuse liige ning tal oli võimalik esitada äriühingu raamatupidamisdokumendid
nõutud perioodi (01.04.–15.07.2014) kohta. Kaebaja neid ei esitanud, vaid lükkas korralduse
täitmist edasi ning võõrandas Temporin OÜ 2014. aasta augustis KK-le, kellele väidetavalt
andis üle ka kõik äriühingu dokumendid. MTA 14.10.2014 korralduse andmise ajaks polnud
kaebaja enam Temporin OÜ juhatuse liige ning MTA ei saanud temalt nõuda äriühingu
raamatupidamisdokumentide esitamist. Temporin OÜ müümise aeg – kohe pärast
kontrollimenetluse algatamist – ning asjaolu, et kaebaja on sarnaselt võõrandanud ka teisi oma
äriühinguid (OÜ-d Posentes, Semontes, Sömery ja Tramorin; OÜ-de Sömery ja Tramorin
maksuvõla sissenõudmiseks on kaebajale tehtud ka vastutusotsus, mille kaebaja on kohtus
vaidlustanud) tekitavad kahtluse, et äriühingu võõrandamise eesmärk oli takistada
maksuhalduril väidetavate tehingute asjaolude kontrollimist. Väheusutav on kaebaja väide, et
talle täiesti võõras isik tegi kaebajale ettepaneku Temporin OÜ müüa, kuigi ta ei olnud
äriühingu müümise soovist kusagil kuulutanud. Äriühing läks üle ilma varadeta (XX
10.02.2016 suuliste selgituste protokolli p 26) ning Temporin OÜ ainus töötaja BB asus sama
tööd tegema 2014. aasta juulis kaebaja asutatud OÜ-s Sömery. Pärast võõrandamist äriühingus
majandustegevust enam ei toimunud. Kaebaja väide, et Temporin OÜ müüdi edasi selle tõttu,
et töötaja läks ootamatult rasedus- ja sünnituspuhkusele (XX 10.02.2016 suuliste selgituste
protokolli p 29) on seega väär. BB töötas OÜ-s Sömery vähemalt kuni 2014. aasta lõpuni (BB
21.09.2015 suuliste selgituste protokolli p 2). Kaebaja selgituse kohaselt edastas tema 2015.
aasta aprillis KK palvel Temporin OÜ raamatupidamisdokumendid äriühingu uuele omanikule
Venemaale. Kaebaja pole esitanud veenvat selgitust selle kohta, miks tegi ta tema jaoks võõrale
isikule kaheksa kuud pärast äriühingu võõrandamist sellise teene. Ringkonnakohus ei pea
eluliselt usutavaks, et Temporin OÜ müük toimus kaebaja kirjeldatud moel juhuslikult veidi
aega pärast kontrollimenetluse algatamist.
Vastutusmenetluses selgitusi andes ei mäletanud kaebaja, mis tehinguid Temporin OÜ tegi
Posentes OÜ-ga, mille juhatuse liige oli kaebaja kuni 21.04.2014 (XX 10.02.2016 suuliste
selgituste protokolli p 16). OÜ Goldenlands (juhatuse liige kaebaja tütar YY) pakkus kaebaja
väitel Temporin OÜ-le lisandväärtuse loomise teenust ehk toodete müügiks ettevalmistamist,
nagu seelikute alläärte õmblemine (samas, p 17). Arusaamatuks jääb, kuidas oli OÜ-lt
Goldenlands nimetatud teenuste ostmine seotud Temporin OÜ tegevusega, milleks oli
markerite valmistamine õmblustootmises kasutamiseks (samas, p 1). Kaubale (pooltoodetele)
lisandväärtuse loomist, mida kaebaja väitel tegi markerite valmistaja oma põhitöö kõrvalt
(samas, p 10), ei saanud Temporin OÜ-s toimuda, kuna BB ei teinud muud tööd peale markerite
valmistamise (BB 29.02.2016 e-kiri). Temporin OÜ majandustegevus ei eeldanud sellises
mahus kaupade või teenuste soetamist, nagu kontrolliperioodil äriühingu deklareeritud
sisendkäibemaksu summade järgi väidetavalt osteti.
3-17-608
9(9)
Eeltoodu põhjal on alust arvata, et tehinguid puudutavaid dokumente ei eksisteerinudki, kuna
tehinguid reaalselt ei tehtud. Seega ei olnud Temporin OÜ-l õigust vastavas osas
sisendkäibemaksu maha arvata.
15. Kaebaja on temale kontrolliperioodil tehtud väljamakseid ning sularaha väljavõtmist
selgitanud äriühingule sularahas lühiajalise laenu (krediidi) andmisega ning suurtes summades
sularaha kasutamise vajadusega. Samas pole kaebaja tõendanud ega veenvalt põhjendanud
Temporin OÜ vajadust võtta suurtes summades laenu ning seda veel sularahas. Nagu eelnevalt
märgitud, ei tegelenud Temporin OÜ kaupadele lisandväärtuse loomisega, mistõttu ei olnud
äriühingu ettevõtluseks vaja soetada sularahas Leedu või muude riikide turgudelt erinevaid
kaupu. Temporin OÜ käive oli perioodil 01.06.2013–31.08.2014 maksuotsuse kohaselt
piisavalt suur – 234 340,18 eurot – et katta ettevõtluse kulud (töötaja palk ja töövahendid), ilma
vajaduseta laenu võtta. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtuga, et raha liikumine kaebaja
väidetud moel on ebaloogiline. Vastutusotsuses on täiendavalt viidatud sellele, et kaebajal
puudusid vahendid äriühingule laenu andmiseks. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kaebaja
laenas Temporin OÜ-le raha, mille ta oli väidetavalt saanud aastatel 2005–2006 kinnisvara
võõrandamisest ning oma kontolt sularahas välja võtnud. Raha väljavõtmine nimetatud
ajavahemikul ei tõenda, et see ka aastaid hiljem alles oli. Seejuures andis kaebaja laenu näiteks
veel ka OÜ-dele Tramorin ja Sömery, mis eeldas kokkuvõttes väga suure sularaha varu
olemasolu. Temporin OÜ-ga sõlmitud krediidilepingu järgi ei pidanud äriühing kaebajale
intressi maksma. Seega ei toonud laenamine kaebajale majanduslikku kasu. Kaebaja esitatud
väited ja tõendid (krediidileping, kassaorderid, raamatupidamiskonto, pangakonto väljavõtted)
ei kummuta fakti, et Temporin OÜ ei vajanud oma ettevõtluse tarbeks laenu ning puudus
vajadus kasutada sularaha. Kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita laenu andmist, on
maksuhaldur põhjendatult lugenud kaebajale tehtud ülekanded ja äriühingu kontolt välja võetud
sularaha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustanud need tulumaksuga
(tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3).
16. Kohtupraktika järgi saab vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel lähtuda tõendite
kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p
20; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Maksuhaldur on vastutusotsuses piisavalt
põhjendanud seisukohta, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. Eelnevalt
kirjeldatud asjaolud, valeandmetega deklaratsioonide esitamise ja ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksete deklareerimata jätmise pikaajalisus ning ulatuslikkus kogumis annavad tunnistust
sellest, et kaebaja tegutses teadlikult eesmärgiga viia ettevõttest raha välja ja jätta
maksukohustused täitmata. Maksuvõlg tekkis ebaõigete andmetega deklaratsioonide
esitamisest. Siit järeldub, et kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on selge
põhjuslik seos. Kaebaja vastutust ei mõjuta asjaolu, et MTA tegi maksuotsuse pärast seda, kui
kaebaja volitused Temporin OÜ juhatuse liikmena olid lõppenud.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud
andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste
apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)