3-18-1935/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

02.november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1935

Haldusasi

AS Eesti Fosforiit kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse

14.06.2018 korralduse nr 510 tühistamiseks ja Jõelähtme

Vallavalitsuse

kohustamiseks

väljastama

uus

ostueesõigusega erastamise korraldus selliselt, et antaks

kaebajale tähtaeg temale kuuluva hoone kordategemiseks

Menetlustoiming

Kaebetähtaja kontroll, menetluse osaline lõpetamine,

kaebuse tagastamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – AS Eesti Fosforiit, esindaja Herki Hollak

Kaebuses märgitud vastustaja- Jõelähtme Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, AS Eesti Fosforiit kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr

510 tühistamiseks esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja jätta AS Eesti Fosforiit taotlus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-18-1935 menetlus Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018

korralduse nr 510 tühistamise nõude osas.

3. Tagastada kaebus nõudes kohustada Jõelähtme Vallavalitsust väljastama uus

ostueesõigusega erastamise korraldus selliselt, et antaks AS-ile Eesti Fosforiit tähtaeg

temale kuuluva hoone kordategemiseks.

4. Tagastada riigilõiv 15 eurot Herki Hollak pangakontole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3,

§ 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldusega nr 510 määrati Uusküla Nuudi tee 8

kinnisasjaga piirneva maa (Nuudi tee 8a) erastamise tingimused selle liitmiseks piirneva

kinnistuga aadressil Eesti, Harju maakond, Jõelähtme vald, Uusküla, Nuudi tee 8.

2. 11.10.2018 saabus Tallinna Halduskohtusse AS Eesti Fosforiit (kaebaja) kaebus Jõelähtme

Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 510 tühistamiseks ning Jõelähtme Vallavalitsuse

kohustamiseks väljastama uus ostueesõigusega erastamise korraldus selliselt, et antaks kaebajale

2(5)

tähtaeg temale kuuluva ehitise korda tegemiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja leiab järgmist.

2.1 Kaebuse kohaselt kuuluvad kaebajale hooned ja rajatised, mis asuvad Nuudi tee 8a

maaüksusel. Jõelähtme Vallavalitsus on keeldunud hoonete ja rajatiste juurde maa erastamisest,

sest vallavalitsuse hinnangul on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitistega

maareformi seaduse § 6 lõike 31 mõistes ning puudub alus maareformi läbi viimiseks

ostueesõigusega erastamise teel. Kaebaja leiab, et kuigi ehitisi hetkel ei kasutata, ei ole need

kasutusest välja langenud. Kaebaja on korduvalt väljendanud vallavalitsusele soovi ehitised

korda teha ja kasutusse võtta.

2.2 Enne korralduse andmist tulnuks vallavalitsusel anda kaebajale tähtaeg hoonete

kordategemiseks. Vallavalitsus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kolmandate isikute

huvi erastada maa enda kinnistu lähedal kaalub üles kaebaja, kui erastama õigustatud isiku ja

hoonete omaniku huvi. Puudub ka avalik huvi kaebajale maa erastamata jätmiseks. Seda on

kinnitanud ka Harju Maavalitsus oma 12.06.2017 kirjas.

2.3 Kaebajal ei olnud võimalik 06.08.2018 saadetud korraldusele selles näidatud tähtaja jooksul

vastu vaielda, sest kaebajal on ainult üks töötaja (Herki Hollak), kes viibis augustis puhkusel ja

kellel puudus reaalselt võimalus korralduse sisuga tutvuda kuni septembri alguseni. Samuti ei

olnud võimalust määrata kaebusega tegelemiseks asendajat. Puhkuselt naastes selgus, et ka

advokaadil ei olnud võimalust kaebuse koostamiseks materjalidega tutvuda, mistõttu pidi

kaebaja esindaja kaebuse esitamisega ise tegelema ja see nõudis paratamatult rohkem aega.

Seetõttu palub kaebaja, et talle antaks võimalus vallavalitsuse 14.06.2018 korraldusele vastu

vaielda.

3. Tallinna Halduskohus küsis 17.10.2018 kohtunõudega Jõelähtme Vallavalitsuselt seisukohta

kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

4. Jõelähtme Vallavalitsus ei pea kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist

põhjendatuks alljärgnevatel põhjendustel.

4.1 Kaebaja esindaja esitas Jõelähtme Vallavalitsusele 01.08.2018 teabenõude, milles palus

väljastada Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldus nr 510. Jõelähtme Vallavalitsus vastas

teabenõudele ning edastas nõutud teabe 03.08.2018 kirjaga 5-2/2709-1 teabenõudes märgitud e-

posti aadressile herki.hollak@kcgrupp.ee. Kaebusest nähtub, et kaebaja sai vaidlustatud

korralduse kätte 06.09.2018.

4.2 Kaebetähtaja ennistamiseks peavad esinema väga kaalukad põhjendused, mida praegusel

juhul kaebusest ei nähtu ning kaebaja poolt esitatud selgitused, mis takistasid seaduses sätestatud

kaebetähtaega järgides kaebust esitada, ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjendatud. Kaebusest

nähtub, et kaebaja esindaja oli teadlik edasikaebamise korrast, kuid ei olnud piisavalt hoolikas,

et kaebuse esitamise tähtajast kinni pidada. Asjaolu, et äriühingu esindaja teabenõude vastusega

enne kaebetähtaja möödumist ei tutvunud, näitab asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumist ega

õigusta kaebuse esitamise tähtaja ennistamist viimasest omakorda üle kuu aja hiljem. Kaebusest

tulenevalt on üheselt mõistetav, et kaebaja on konsulteerinud advokaadiga, kes pidi kliendile

kaebeõiguse sisu ja kaebetähtaja tähendust selgitama. Väide, et äriühingu esindajal ega ka

advokaadil ei olnud ühtegi võimalust teabenõude vastusega tutvuda ega kaebust koostada, on

ebausutav. Kaebajal oli võimalik pöörduda ka mõne teise pädeva advokaadi poole kaebuse

koostamiseks. Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et eeltoodust tuleneb, et kaebetähtaeg on lastud

mööda ilmselgelt teadlikult.

4.3 Jõelähtme Vallavalitsus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kaebus on

ilmselgelt perspektiivitu, sest kaevatava korralduse objektiks olev Nuudi tee 8a maaüksus

(katastritunnus 24501:001:1204) on maareformi seaduse § 312 alusel kinnisasjaga liitmiseks

sobiv maa, millele ei ole puutumust ühegi kaebajale kuuluva kinnisasjaga. Nimetatud maatükil

ei paikne ühtegi ehitist, mistõttu puudub alus maatüki ostueesõigusega erastamiseks.

3(5)

Asusaamatuks jääb kaebaja nõue väljastada uus ostueesõigusega erastamise korraldus, kuna

vaidlustatud korralduse sisuks ei ole maa ostueesõigusega erastamise reguleerimine ning Nuudi

tee 8a osas ei ole viidud läbi maa ostueesõigusega erastamist. Kaebaja poolt ei ole kaevatava

korralduse objektiks oleva maa osas esitatud ostueesõigusega erastamise taotlust. Kaebaja maa

ostueesõigusega erastamise taotlus on esitatud teise maa-ala osas, mis ei ole kuidagi seotud

Nuudi tee 8a maaüksusega. Seega puudub kaebajal puutumus kaevatava haldusaktiga ja see ei

saa kaebaja õigusi rikkuda, mis tähendab, et kaebajal puudub kaebeõigus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. HKMS § 120 lg 3 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud

selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajadusel kaebajale

ettepaneku kaebust muuta, p 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses,

kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt

menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab

kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei

ole võimalik saavutada eesmärki.

6. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavaks tegemisest arvates, lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul

haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist

tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse

korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.

7. Kaebaja on esitanud kaebuses nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude. Järgnevalt hindab

kohus kaebaja poolt esitatud nõuete tähtaegsust ja lubatavust.

Nõue Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 510 tühistamiseks

8. Kaebaja esindaja esitas Jõelähtme Vallavalitsusele 01.08.2018 teabenõude, milles palus

väljastada Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldus nr 510. Jõelähtme Vallavalitsus vastas

teabenõudele ning edastas nõutud teabe 03.08.2018 kirjaga 5-2/2709-1 teabenõudes märgitud e-

posti aadressile herki.hollak@kcgrupp.ee. Kaebusest nähtub, et kaebaja sai vaidlustatud

korralduse kätte 06.08.2018.

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, kuidas ja millal jõudis kaebajani teave Jõelähtme

Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 510 olemasolu kohta. Samas ei ole Jõelähtme

Vallavalitsus vastuses kohtunõudele väitnud, et kaebaja võis olla vaidlustatavast haldusaktist

teadlik oluliselt varem enne seda, kui ta esitas 01.08.2018 teabenõude. Nähtuvalt kaebuse tekstist

sai kaebaja vaidlustatava korralduse kätte 06.08.2018. Selle käsitlusega on nõustunud ka

Jõelähtme Vallavalitsus. Seega puudub vaidlus selles, et vaidlustatav haldusakt tehti kaebajale

teatavaks 06.08.2018. HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg oli seega

05.09.2018. Kaebaja esitas kaebuse 11.10.2018, st 36 päeva hiljem. Seega ei ole kaebus

Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 510 tühistamiseks tähtaegne. Kaebaja on

kaebuses nõustunud asjaoluga, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

9. HKMS 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik

üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks

ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul

peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed

4(5)

takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise

vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06).

Kaebaja on taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus nõustub Jõelähtme

Vallavalitsuse seisukohaga, et kaebaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis õigustaksid

kaebuse esitamise tähtaja mööda laskmist ja annaksid alust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja

väidete kohaselt oli ta augustis puhkusel, millest tulenevalt ei olnud tal võimalust korralduse

sisuga tutvuda kuni septembri alguseni. Kohus leiab, et kaebaja puhkus ei ole selline objektiivne

takistus, mille tõttu oli kaebeõiguse kasutamine raskendatud või võimatu. Ka puhkusel olles on

ettevõtte juht kohustatud tegutsema viisil, et ettevõtte huvid oleksid kaitstud. 30-päevane

kaebetähtaeg on piisav selleks, et ettevõtte juht ka puhkuse perioodi jooksul jõuaks talle

teatavaks tehtud haldusakti sisuga tutvuda ning jõuda selgusele selle vaidlustamise vajalikkuse

osas. Jättes analüüsimata talle Jõelähtme Vallavalitsuse poolt edastatud haldusakti sisu ning

jäädes teadlikult passiivseks, on kaebus jäänud esitama kaebaja tahtest sõltuvatel asjaoludel,

mitte objektiivsete kaebuse esitamist takistanud asjaolude tõttu. Seejuures ei ole asjakohane

kaebaja märkus, et puhkuselt naastes ei olnud kaebajal võimalik leida advokaati, kes kaebuse

koostamisel kaebajat esindaks. Kaebajal oli võimalik leida kaebuse koostamiseks advokaat, kelle

töökoormus kaebuse tähtaegset koostamist oleks võimaldanud või tal oleks olnud võimalik

koostada kaebus ise. Kui lähtuda asjaolust, et kaebaja oli puhkusel augustis, siis jäi kaebuse

esitamise tähtajani veel viis päeva, mis ei ole niivõrd lühike aeg, et selle jooksul ei oleks olnud

võimalik materjalidega tutvuda ja kaebust koostada. Kaebaja poolt esitatud kaebus ei ole

keerukas ning ilmselgelt oleks kaebaja ka ise saanud sellega viie päeva jooksul hakkama. Kohtu

hinnangul on tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel oluline ka asjaolu, et kaebaja selgituste

kohaselt oli ta puhkusel augustis, kaebuse esitamise tähtaeg saabus 05.09.2018, kuid kaebus on

esitatud alles 11.10 2018, st 36 päeva peale kaebuse esitamise tähtaja saabumist. Kaebaja ei ole

toonud välja mitte ühtegi asjakohast asjaolu, mis takistas tal kaebuse esitamist septembris, st ajal,

mil ta ei olnud enam puhkusel. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks leidnud viidatud aja

jooksul esindajat või et ta ei oleks saanud kaebust ise koostada. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et kaebaja ei ole toonud välja selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebuse

esitamise tähtaja mööda laskmist ja mitte tõttu tuleks tähtaeg ennistada. Kaebaja poolt esitatud

põhjused on otsitud ning tuleb lugeda, et kaebetähtaja möödalaskmiseks puudusid mõjuvad

põhjused, mistõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata.

10. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 152 lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui HKMS § 152

lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist. Kuna juba ettevalmistavas

staadiumis on selge, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetab

kohus tühistamisnõude osas menetluse kaebust menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole isikul enam lubatud sama

nõudega uuesti halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Nõue uue ostueesõigusega erastamise korralduse esitamiseks selliselt, et antaks kaebajale

tähtaeg temale kuuluva hoone kordategemiseks.

11. Kaebaja on põhjendanud kaebeõigust selliselt, et talle kuuluvad hooned ja rajatised, mis

asuvad Nuudi tee 8a maaüksusel. Kaebuse kohaselt ei ole vallavalitsus kaebaja avaldusega

arvestanud ning enne korralduse andmist tulnuks vallavalitsusel anda tähtaeg hoonete

kordategemiseks. Seega mõistab kohus kaebaja positsiooni selliselt, et kaebaja leiab, et ta on

minetanud Nuudi tee 8a maa ostueesõigusega erastamise õiguse põhjusel, et sama maatükk on

vaidlustatud korraldusega erastatud liitmiseks sobiva maana Nuudi tee 8 kinnisasja juurde.

Kaebaja leiab, et 14.06.2018 korralduse nr 510 tühistamise järgselt tuleks Jõelähtme

5(5)

Vallavalitsusel jätkata kaebaja poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse

menetlemist ning anda kaebajale tähtaeg hoonete ja rajatiste korda tegemiseks.

12. Jõelähtme Vallavalitsus on oma 25.10.2018 menetlusdokumendile lisanud kaebaja

05.10.2017 kirja, mille lisaks on plaan, millelt on näha, millistes piirides taotleb kaebaja talle

kuuluvate ehitiste juurde teenindamiseks vajaliku maa määramist. Kokku soovib kaebaja

erastada maad 11867 m2 ulatuses. Võrreldes nimetatud plaani Maa-ameti kaardiserveris olevate

kaardimaterjalidega nähtub, et 14.06.2018 korralduse nr 510 objektiks olev maatükk Nuudi tee

8a ei ole hõlmatud kaebaja poolt ostueesõigusega erastada soovitud maaga, vaid jääb sellest

eemale. Seega ei ole õige kaebaja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt asuvad Nuudi tee

8a maatükil talle kuuluvad hooned ja rajatised.

Kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud Nuudi tee 8a maatüki ostueesõigusega erastamist, siis ei

puuduta 14.06.2018 korraldus nr 510 ka kaebaja õigusi. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei

puuduta kaebaja õigusi, siis ei saaks ka korralduse tühistamine tuua endaga kaasa Jõelähtme

Vallavalitsuse kohustust erastada kaebajale Nuudi tee 8a maatükki ning kohusust anda kaebajale

tähtaeg talle kuuluvate hoonete korda tegemiseks. Seega ei mõjuta 14.06.2018 korralduse nr 510

olemasolu teenindusmaa määramist kaebaja poolt soovitud ulatuses. Sellises olukorras on

kaebaja ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus iseseisev haldusmenetlus, mis

ei oma puutumust vaidlustatud korraldusega.

Kaebaja ei ole väitnud, et tema avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks on lõplikult

lahendatud, millest järeldub, et avaldus on jätkuvalt menetluses. Seega puudub alus ka

vallavalitsuse kohustamiseks uue ostueesõigusega erastamise korralduse andmiseks ja kaebajale

tähtaja andmiseks talle kuuluvate ehitiste korda tegemiseks. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vald

on andnud tähtaja hoonete korda tegemiseks. Seega on kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue

ühtlasi ennatlik, kuna asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja taotlus maa ostueesõigusega

erastamiseks lahendatud.

Kuivõrd kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue on ennatlik ning ka kohustamisnõude

rahuldamise tulemusena ei saa vastava avalduse puudumise tõttu tekkida olukorda, kus vallal

tekiks kohustus erastada kaebajale 14.06.2018 korralduse nr 510 objektiks olev maatükk, siis

leiab kohus, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus

kohustamisnõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

13. Kohus selgitab kaebajale, et olukorras, kus kaebaja leiab, et Jõelähtme Vallavalitsus ei vii

tema avalduse alusel algatatud maa ostueesõigusega erastamist läbi nõuetekohaselt või viivitab

menetluse läbi viimisega, on tal õigus menetluse käigus vastu võetud haldusaktid ja toimingud

vaidlustada. Samuti on kaebajal õigus vaidlustada viivitus.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse

tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Viidatud alusel

lõpetas kohus primaarnõude menetluse, millest tulenevalt tagastab kohus riigilõivu summas 15

eurot selle tasuja, Herki Hollak, pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm