1-17-6589/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-6589

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-17-6589 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

I.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 14.09.2016 14.03.2020 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Margus Viira

määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada I.I temale Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusega

mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrusega muudetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata I.I-le katseaeg kuni 14.03.2020 alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada I.I - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama koh xxxx; tu määratud alalises elukohas –

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada I.I katseaja

l järgima KarS § 75 lg 2 p sätestatud - 4 s

kohustust :

- asuma tööle või võtma ennast 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest

Eesti Töötukassas töötuna

arvele.

Määrata I.I kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada I.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Viira & Partnerid (asukoht Narva mnt 9-26, 10117 Tallinn) kasuks 132 (ükssada kolmkümmend kaks eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 22 eurot) eurot v.-adv. Margus Viira poolt määratud korras süüdimõistetu I.I kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu

192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada I.I tasuda

kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast

kuust igakuiselt 64 eurot. Kaitsjatasu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti

arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr

EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300.

Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus: „ 99918700057074 ning I.I , 1-17-6589, kaitsjatasu osamakse osamakse tajaks “. Kui kaitsjatasu ei ole täh tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.09.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava I.I id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.I kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusega nr 1-17-6589

mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrusega nr 1-17-6589 muudetud

karistust, mille kohaselt tunnistati lubatavaks I.I suhtes tehtud Viini kriminaalasjade kohtu (Landesgericht für Strafsachen Wien) 02.02.2017 otsuse täitmine Eesti

Vabariigis. I.I-le mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel Viini

kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega mõistetud 4 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse arvel suurendades

liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestati liitkaristusest maha Harju

3 Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 kuud vangistust.

I.I kuulub ärakandmisele 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmisaja algust arvestatakse I.I kinnipidamise päevast, s.o 14.09.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, 12 karistust on praeguseks

arhiveeritud. Isik on sooritanud erinevaid kuritegusid vargustest ja väljapressimistest kuni

kehavigastuste tekitamiseni. Iseloomustavaks ja ühiseks jooneks on selliste kuritegude sooritamine, mille puhul võib eeldada majandusliku kasu saamist. Käesolev kuritegu on

varavastane. Kinnipeetav on määratud ajandustöödele koristajaks alates 20.06.2018 m , kuid k esoleva ajani ei ole ta on ä tööle asunud. Tööle asumise korralduse eiramise eest määratud praegusel hetkel 1 distsiplinaarkaristus ning teise tööle minemise korralduse eiramise osas on

distsiplinaarmene on vesteldud narkootikumide tarvitamise tlus käimas. Kinnipeetavaga

mõjust tema käitumisele ning analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjuseid

. Kinnipeetav on lisatud programmi Õige Hetk nimekirja, kuid see ei ole käesolevaks hetkeks veel alanud.

Kinnipeetava on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. l

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetav o E S juures aadressil xxxx. Isikul o n varasemalt elanud õe n võimalik elada ka õele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Enne vangistust S aadressil xxxx elas isik koos tütre A .

Vabanedes soovib kinnipeetav xxxx üksi elama asuda . Tegemist on isiku õele ja õemehele

kuuluva eramajaga aadressil xxxx . Isikul on . Isikul ei ole olnud ühtegi püsivat aadressi keskharidus, mille on omandanud alates 8. klassist vanglas. Samuti on isik läbinud enda sõnul

vangla aegadel väikeettevõtte juhtimise, varustuse ja logistika kursused, konkreetset eriala

omandanud ei ole. Isik tegeleb iseseisvalt saksa ja inglise keele õppimisega. Vabaduses on

tööl väga vähe käinud ja ka vanglas ei töötanud palju, sest tasuga ei elatanud ennast ära ja tekkisid muud huvid, millega tegeleda. Eelnevalt on vangistuses olles loobunud pakutavast

tööst. Isik on töötanud elektrimootorite mähkijana 1990.

aastal xxxx. Varasem elustiil on olnud paljus orienteeritud kuritegeliku elu viljelemisele ja nii elamisele. Katseaja jooksul on isik Kinnipeetav t olnud Töötukassas arvel. egeleb enda sõnul sõprade aitamisega firma arendamisel, sealt tuleb ka mingi sissetulek. Isik soovib luua oma firma etab . Väidetavalt to isikut

majanduslikult ka õde. Vanglas praegu isik tööga hõivatud ei ole

, keeldudes ka edaspidi vanglas garantiikiri firmalt Xxxx pakub töötamisest. Isikule on vanglasse saadetud OÜ, mis talle vabanemisel abitöölise ametikohta. Tegemist on isiku õemehele kuuluva firmaga. K-raha

andmetel on isikul id 4320 euro ulatuses, kuid on tasumata nõude ta motiveeritud nõuded tasuma, sest tal on vabanemisel olemas töökoht. Vabanemisel on isikule materiaalseks toeks õde. Kinnipeetav soovib vabanemisel avada jäl

le pangakaardi ning elada seaduslikult.

Kinnipeetaval k isa A S elab xxxx äesoleval hetkel elukaaslast ei ole. Ema on surnud, . Kinnipeetav stanud isa katseaja jooksul mitmeid ko S elab xxxx on varasemalt küla rdi. Õde E , suhted S on a on head. Tütar A lates aastast 2011 olnud pidevas suhtluses ning tütart toetanud. Varasemalt koosnes suhtlusringkond valdavalt kriminaalkorras karistatud isikutest. Eestis ei ole enam inimesi, kellega isik suhtleks. Igasugused läbikäimised on aja jooksul katkenud ning isik ei soovi neid suhteid ka taastada. Vanglast endale uusi tutvusi või sõpru ei otsi. Mõjutatav

ei ole, pigem on olnud ise teiste mõjutaja. Vaadates isiku varasemat karistatust on tema

elustiil olnud alati ri v Alates 1997. ske võtte , tagajärgedega mittearvestav, teisi ärakasutav.

aastast on isiku kokkupuude alkoholiga maalne, katseaja jooksul ei olnud väga mini ta

tarvitanud alkoholi ning ei olnud selleks ka vajadust. On läbinud vanglas programmi

4 Eluviisitreening. Kinnipeetav on tarbinud kanepit, kokaiini, ecstasyt aastatel 2003 ja 2005, siis on ka korduvalt vahele jäänud. Tarbimised oli 2 korda või mõni d paari kuu pikkused, kuus 1- kuu veidi rohkem, pidude käigus. Isik on roolis korduvalt ainete le mõju all vahele jäänud. Pea 2005. aastat ei ole enam narkootiliste ainetega kokku puutunud. Leiab, narkootilised ained et on kindlasti need, mis võivad kuriteoni viia. Praegusel hetkel on nulltolerants narkootikumide

suhtes. vangistuse ajal on olnud unega probleeme, lisaks on liigesevalud Käesoleva randmetes, millele saab antud hetkel ravi. Kinnipeetav on vestelnud psühholoogiga. Austria vanglas sai pikaajalist ravi, sest kolesterool veres oli kõrge. Vägivaldne käitumine jääb aastate

taha E tekkisid ja väidetav väljapressimine ei olnud otseselt vägivaldne. ndisel tüdruksõbral pahandused seaduse silmis ning tüdruksõber rääkis, et kinnipeetav pressis temalt kunagi raha

välja. Varasemalt ei ole isik analüüsinud tegusid, karistusi ja elukäiku,

toimepandud vaid jõudis selleni alles lähiaj käitunud mõtlematult ja just nii, nagu juhus on al. Varasemalt on

ta asjad kätte . Praegusel hetkel leiab, et oli tol ajal noor ega mõelnud tagajärgedele. Tol toonud ajal oli elu Eestis sootuks teine ja kambavaim oli suur. Praegusel ajal on elu teine ning ta on

vastavad järeldused teinu Praegu leiab, et kaalub oma tegevusi põhjalikult, on kindlad d.

eesmärgid ja soovid kuhu püüelda. Isiku sõnade kohaselt on ta piisavalt vana, et lõpetada

kuritegelik käitumine. Eesmärkideks on käesoleval ajal keelte õppimine ning töötamine.

Tegemist on üsna realistlike eesmärkidega, kuna kinnipeetaval on vabanemisel töökoht

garanteeritud õemehe firmas abitöölisena. Soov on elada vabaduses ja saada oma elu ilma probleemideta korda lane. Kinnipeetav on . Üheks sooviks on leida uus elukaas vahetanud välja

oma sõpruskonna, püüab parandada suhteid lähedastega. Isikul on mõned tuttavad

, kellele vahel helistab, kuid see on pigem viisakusest. Kinnipeetaval on lähedased inimesed õe ja tütre

näol ning ta ei otsi endale ses. Eesmärgid uusi tutvusi vangistu on reaalsed, kuid arvestades

varasemat kriminaalset käitumist iski jääb. Motivatsioon , uue kuriteo risk si kuritegelikust käitumisest Isik on jõudnud arusaamisele, et vanglast väljas on loobumiseks on olemas. perekond ning see on rohkem väärt, kui elu vanglas. Eelmise kriminaalhoolduse ajal pani isik toime uue kuriteo Austrias. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul

on 48% ning v

30%. ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo

toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla I.I vabastamist enne tähtaega.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.I teeb tingimisi enne tähtaega vabastada, kriminaalhooldusametnik ettepaneku, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase

isikut, m

äärata katseaeg ja käitumiskontroll kuni määratud karistuse lõpuni, s.o 14.03.2020 ning lisaks -s

-des 2 KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõuetele määrata talle KarS § 75 lg 2 p 1 ja 4 sätestatud kohustused.

I.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. Tööst keeldumine on seotud sellega, et tööle määramine on ebaproportsionaalne, ühele kohale on määratud 2 töö on 4 päeva kuus ja sissetulek 0 inimest ning uks kuus on 84 senti. Sellega ei suuda ta kohustusi täita. Vangla ei taga talle tööd teisel alal. Tema elukohaks

on xxxx, kus hakkab elama majas ta õemehele kuuluvas ja esialgu üksi. Seal on võimalik elada, peab ainult remonti tegema. Seda el

ukohta on käidud kontrollimas ning õde ja õemees on nõus, et ta sinna elama läheb Töökoht on õemehe firmas, alusta . b objektidele materjalide ta viimisega. See töö ei ole seotud ainult üle Eesti. xxxx, vaid on Talle kindlustatakse transport liikumisek -ga Xxxx, kus ta ei ole s. Tegemist on OÜ varem töötanud. Tema elu on keeruline olnud, kuid ta soovib seda muuta. Ta on väsinud kohtuistungitest ja probleemidest, mis ta on ise esile kutsunud. T b k

a kindlasti täida õiki kriminaalhoolduse nõudeid.

5

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

I.I tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbiva Prokuratuur nõustub vangla atamisest.

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, I.I ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Margus Viira leidis, et Viru Vangla on kinnipeetava suhtes käitunud väga

halvasti, kuna tema õigused on jäänud järgimata pikema aja vältel. Kinnipeetaval avanes

võimalus vabaneda elektroonilise valve alla 14.11.2016, kuid vastavat taotlust ei esitatud,

esitati hilinemisega ja teisel alusel, kus sooviti tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid selleks ajaks ei olnud aeg täis saanud ja kohus ei saanud seda lahendit teha. Kinnipeetavat on solgutatud ja ka nüüd, kus tal avanes tingimisi vabanemise võimalus, jäeti 14.06.2018 avaldus

vangla poolt esitamata, sest leiti, et ta on oma sell ra kasutanud. e võimaluse juba ä Kinnipeetava iseloomustuses on faktilised vastuolud, kirjas on, et kriminaalhoolduse ajal pani kuriteo toime Austrias. See ei olnud katseajal. Selle teema on kaitsealune edasi kaevanud ja selle kohta on Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 1 754, kus kohus on leidnud, et jääb -16-

arusaamatuks, miks kuulutati ta tagaotsitavaks ja selgub, et eelmise kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toimepanemine on vale. Muus osas on iseloomustus positiivne. Välja on toodud, et vangla aegadel on läbinud väikeettevõtte juhtimise, varustuse ja logistika kursused, tegeleb

ise saksa ja inglise keele õppimisega, on nõus tegema erinevaid töid, kuid mitte absurdseid

asju. Distsiplinaarmenetlusest nähtub, et töö on võimalik asendada õppega ja ta on nõus

väljaõpet saama. Mis puudutab alkoholi ja narkootikume, siis selles osas on jutt selgem, mingit kokkupuudet ei ole olnud, 13 aastat pole ta narkootikumidega kokku puutunud. Kaitsja

leidis, et kinnipeetava iseloomustus on positiivne, kuid järeldused pole haakuvad iseloomustavate seisukohtadega. Kinnipeetav on kuritegeliku minevikuga hüvasti jätnud, on

kandnud üle poole oma karistusest. Käitumiskontrolli puhul on oluline anda inimesele

võimalus iseseisvat elu elada vabaduses. Kui on vaja kohaldada lisatingimusi, siis võib

arvestada, et ta soovis ise tööle asuda ja panna ka sellise kohustuse. Mis puudutab

narkootikumide tarvitamist, siis see on nonsenss, kuna tal ei ole sellist probleemi, sellise

kohustuse panemiseks peaks olema ka mingi põhjendus. Prokuratuuri seisukoha kohta lisas

kaitsja, et desse, kuna seisukoht ei ole prokurör ei ole süvenenud asja materjali argumenteeritud, mistõttu palus jätta see tähelepanuta. kaitsja Kuna kinnipeetava vabastamine on i kaitsja taotlus rahuldada. gati põhjendatud, palus

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru tema kaitsja,

Vangla ja kaitsja I.I poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib

vangist Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri usest tingimisi enne tähtaega vabastada.

andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, on tema

vabanemisjärgsed elutingimused head. Tal on vabanemisel kindel elukoht õele ja õemehele

kuu - Xxxx xxxx, mis tagab talle kindla luvas eramajas ning garanteeritud töökoht OÜ s

igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, mis omakorda vähendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kuigi kinnipe

etaval on tasumata nõudeid üle 4300 euro, on õde nõus venda vabanemisel materiaalselt toetamata. Kinnipeetaval ei ole käesoleval ajal enam alkoholi ega narkootiliste ainetega probleeme, kuna ta ei ole neid juba pikemat aega tarvitanud ning ei kavatse enam

6 tarvitama hakata. Samuti on tal realistlikud eesmärgid tulevikuks ning ta ei suhtle kriminaalse taustaga tuttavatega enam ammu ega soovi ka vabanemisel nendega suhtlust taastada.

Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul anda I.I-le imalus võ näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus I.I-le katseaja 14.03.2020 kuni karistusaja lõpuni, s.o

ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustuse. Täiendavalt märgib - 4 s

kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud 132 ja kuulub rahuldamisele. 25.09.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60

eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies

ulatuses rahuldas. Seega kuulub kaitsjatasu kokku summas 192 eurot välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 192 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 64 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. , 75;

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik