3-18-1457/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1457 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses helistamise keelamisega 11. juulil 2018, 12. juulil 2018 ja 13. juulil 2018 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Vjatšeslav Koguti määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määruse resolutsiooni p 1 ning saata asi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V. Kogut esitas Viru Vanglale taotlused, milles avaldas soovi helistada 11., 12. ja 13. juulil 2018 perekonnale, advokaadile, kohtusse, õiguskantslerile, Terviseametisse ja Elisa Eesti AS-i.

2. Viru Vangla teatas 31. juuli 2018. a vastuses nr 6-10/26861-6, et V. Koguti taotlust helistada 11. juulil 2018 ei kooskõlastatud, sest kinnipeetav viibis vangla P-hoone P-2 sektoris, kus kinnipeetav võib teostada erakõnesid laupäeviti, mida V. Kogutile ka võimaldati. Veel teatas vangla, et ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata, sest V. Koguti Telia kõnekaardil ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid.

3. V. Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses perele, kohtusse, õiguskantslerile, Terviseametisse ja advokaadile 11., 12. ja 13. juulil 2018 helistamise keelamisega, kuna rikutud on tema õigusi. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 12. septembri 2018. a määrusega rahuldamata V. Koguti taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused: Vanglal puudub kohustus võimaldada kaebajale kõnesid vangla kulul, s.h ametiruumis asuvalt telefonilt. Enamik kaebaja taotlusi jäeti rahuldamata, kuna kaebajal ei olnud kõnekaardil piisavalt raha kõnede tegemiseks, seega õiguspäraselt. Kuigi kaebajal ei võimaldatud helistada

2 11. juulil 2018, võimaldati tal seda teha 14. juulil 2018 ehk laupäeval ning ei nähtu, et tegemist oleks olnud kõnega, mida oleks ilmtingimata olnud vajalik teha graafikuvälisel ajal. Ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes, mistõttu kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kuulus rahuldamata jätmisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. V. Kogut esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Veel palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest määrukaebuselt, kuna tal ei ole selleks vahendeid. Määruskaebuse põhjendused: Kaebaja soovis helistada advokaadile, kohtusse, õiguskantslerile ja lastele ning teha kõned enda arvelt. Advokaadile, kohtusse ega õiguskantslerile ei saa laupäeval helistada, kuna on puhkepäev. Kõned tuli võimaldada graafikuväliselt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 alusel. Kaebaja kaebus on edukas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitut taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.

8. Kaebaja määruskaebus sisaldab taotlust vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määruse peale riigilõivuvaba. Seetõttu puudus kaebajal vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

9. Tartu Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kavandatavas menetluses osalemist ei saa pidada edukaks, leides, et kõnede võimaldamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks.

10. VangS § 28 lg-s 1 on sätestatud kinnipeetava poolt üldine telefoni kasutamise õigus ning järgnevates lõigetes on täpsustatud telefoni kasutamise korda, määratledes ka telefoni kasutamise piiramise võimalused. VangS § 28 lg 3 järgi on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vanglal ei ole helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Teatud erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumul, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus VangS § 28 lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piirangud (Riigikohtu 13. novembri 2007. a otsus nr 3-3-1-46-07, p 10).

11. Halduskohus on V. Koguti kaebuse eduväljavaateid hinnates jätnud asjas tähelepanuta, et kaebaja taotluste (tl 10p-12) kohaselt soovis viimane muuhulgas helistada kohtusse, advokaadile, õiguskantslerile ja Terviseametisse. Kaebaja taotlustes märgitud nimedest saab järeldada, et kaebaja soovis helistada Harju Maakohtu kohtunikule E. Sepale, vandeadvokaadile R. Sprengkile ja õiguskantsleri nõunikule K. Lekkole. Eelnimetatutega suhtlemiseks on VangS

3 § 28 lg 3 järgi keelatud telefoni kasutamise piiramine. Kohtupraktikas on selgitatud, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigija kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu (Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a kohtuotsus nr 3-3-1-54-07, p 9). Halduskohus on käesolevas asjas jätnud tähelepanuta asjaolu, et riigiasutuste, nende ametiisikutega ja advokaadiga on võimalik suhtlemine enamasti siiski üksnes tööpäevadel. Vangla sellega tõenäoliselt ei arvestanud, sest ta on märkinud 31. juuli 2018. a vastuses (tl 13-13p), et kaebajal võimaldati helistada laupäeval 14. juulil 2018, kuna Viru Vangla kodukorra kohaselt võivad P-2 sektoris viibivad kinnipeetavad teostada erakõnesid laupäeviti. Laupäeval eelviidatud asutuste ja isikutega kontakti saamine on aga kaheldav. Eeltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas võimalik tõsikindlalt väita, et kaebaja taotletud kuupäevadel talle kõnede võimaldamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. Seega hindas halduskohus vaidlustatud määruses V. Koguti kaebuse ebaõigesti perspektiivituks.

12. Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus V. Koguti määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 12. septembri 2018. a määruse resolutsiooni p 1 ning saadab asja Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/