Legislator Case Law & Legislation
1-18-4582/27 AI generated

1-18-4582/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-4582/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati vangistusega 8 kuuks. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust

Legislator headnote

AI generated

1-18-4582/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati vangistusega 8 kuuks. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust

Keywords

AI generated
disproportionate penalty extension of proceedings maintenance arrears insufficiently substantiated grievance prolonged pretrial detention aggravation of pre-existing condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-18-4582

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tallinn

Kohtuasja number

1-18-4582

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a otsus Jevgeni Nurtdinovi

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 203 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Jevgeni Nurtdinov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi apellatsioon Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a

kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil

menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

Jevgeni Nurtdinov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja teda karistati

vangistusega 8 kuuks. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust

Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2

aasta 8 kuu 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 23 päeva

vangistust.

J. Nurtdinov tunnistati süüdi (vargused enne eelmist kohtuotsust) KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja

teda karistati vangistusega 7 kuuks, KarS § 203 lg 1 järgi vangistusega 1 aastaks 6 kuuks ja

KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 4 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused

kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 vangistus 1 aastaks 6 kuuks.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti

vangistus 4 aastaks 2 kuuks 23 päevaks. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise

alguseks määrati 14. märts 2018.

2. J. Nurtdinov tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani

taas ajavahemikul 19. juunist 2017 kuni 14. märtsini 2018 Tallinnas Lasnamäel toime 5 vargust.

Lisaks sellele tunnistati J. Nurtdinov süüdi süütamises ja kehavigstuse tekitamisega

ähvardamises.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Nurtdinov, kes vaidlustab maakohtu

otsuse temale mõistetud vangistuse osas. Leiab, et mõistetud vangistuse tähtaeg on liiga pikk. Nii

pikki vangistusi mõistetakse tapjatele, mitte varastele. Arvab, et talle on mõistetud ebaseaduslik

karistus. Palub asendada talle mõistetud vangistus Eesti Vabariigist väljasaatmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega,

maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad

piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

5. Praeguse asja materjalidest nähtub, et

27. septembril

2018 sõlmisid Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör NataljaVester, süüdistatav J. Nurtdinov ja tema

kaitsja Argo Küünemäe kokkuleppe (3 kd tl 103-105), millest nähtuvalt taotleb prokurör

maakohtult mõista J. Nurtdinovile lõplikuks liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 4

aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, millest lugeda kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks

määrata 14. märts 2018. J. Nurtdinov on oma allkirjaga kinnitanud, et ta kohtusse kokkuleppe

arutamise juurde kaitsjat ei soovi (3 kd tl 106).

Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

27. septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Nurtdinov on kohtuistungil

avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe

arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (3 kd tl 111-112). Apelleeritud kohtuotsusega ongi

J. Nurtdinov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud vastavalt

kokkuleppes märgitule (3 kd tl 113-115).

6. Apellatsioonis ei nõustu J. Nurtdinov maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega,

s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras

kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet

vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on

väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas

nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav

sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus.

2(3)

Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on

pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318

järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna

ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1

sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta J. Nurtdinovi

apellatsioon läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava J. Nurtdinovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)