1-16-6512/64 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-16-6512 Otsuse kuupäev

1. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi W.J süüdistuses Kar § S 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 5. 2018. otsus märtsi a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

3. oktoober 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2018. a otsus W.J süüditunnistamises ja karistamises Kar § ja 2 järgi. S 118 1 plg de

2. Saata kriminaalasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks W.J-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22. novembri 2017. a otsusega tunnistati W.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118

1 plg de 1

tervisekahjustuse tekitamises, oht kannatanu elule ja ja 2 järgi millega põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb puuduv töövõime, ning talle mõisteti karistuseks neli aastat vangistust. KarS 73 lg- 1 ja 3 alusel l § te jäeti karistus tingimisi täitmise e pööramata, kui W.J ei pane ne -aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. lja

1-16-6512

2(4)

1.1. W.J tunnistati süüdi kokkuvõtvalt järgnevas ja süüdistatav . Seltskond inimesi, sh kannatanu X W.J , tarbis viimase xxxxxxxxxxx korteris 29. jaanuari 2016. a õhtul ühiselt alkoholi. Kui kesköö paiku asus raskes joobes kannatanu urineerima köögi kraanikaussi, tõmbas süüdistatav kannatanu kraanikausi juurest eemale ja lõi teda rusikaga kaela. Kannatanu kukkus selili maha. Löök tekitas kannatanule valu, pehmete kudede turse ja kaelale lülisamba piirkonda verevalumid, aga samuti kaelalülide nihestuse Eeltoodud tervisekahjustused on koosmõjus eluohtlikud ja nendest tingitud . trauma tüsistusena tekkis kannatanul seljaaju kompressioon koos jalgade täieliku ning käte os alise halvatusega, s.o tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb püsiv töövõimetus. §

2 sätestatud enamohtlikud tagajärjed. Seega on saabunud KarS 118 lg 1 p-des 1 ja

1.2. Maakohtu hinnangul tegutses s

üüdistatav kannatanut lüües otsese tahtlusega. Süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta kannatanut lüüa lõuga. On võimalik, et süüdistatava löök tabas lõua asemel vastu kogemata kaela, kusjuures nka kannatanu ootamatu ö möödalöömine võis olla põhjustatud st liigutusest, millele süüdistatav ei suutnud reageerida. Kuivõrd süüdistatav oli joobes, ei pruukinud ta aru saada, et lõi kannatanut kaela, mitte näkku, sest asuvad lähestikku vastu need . Enamohtliku tagajärje põhjustas süüdistatav löögiga võivad aga hooletusest. ei teadvustanud, et Ta kaasneda niivõrd rasked tagajärjed. Seega vastab süüdistatava tegu KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 tunnustele. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.3. Kaitseversioon, mille kohaselt ei stused tabanud süüdistatava löök kannatanu kaela ja tervisekahju tekkisid kas kannatanu kukkumise tagajärjel, hiljem koju transportimisel või kodus olles, on välistatud näol ei ole löögile viitavaid jälgi, küll aga on . Kannatanu see kaelal. Vigastust ei saanud ta põhjustada kukkumine, kuna vigastuse tekkemehhanism eeldas eest taha suunduvat lööki kaela pihta. Seega saanuks selline vigastus tekkida kukkumisel vaid juhul, kui isik kukkunuks maha nägu ees, tabades kaelaga lävepakku või muud kõrgemat objekti. Kannatanu kukkus aga maha selili. Kuna kannatanu oli enne lööki liikumisvõimeline, pärast lööki aga ei suutnud ta liigutada oma jäsemeid ega põrandalt istuli tõusta, ei saanud vigastus tekkida ka hiljem.

1.4. Karistuse mõistmisel märkis kohus, et tegemist üksiku halvasti sihitud ei olnud peksmisega, vaid löögiga. Tõenäoliselt süüdistatav ei eeldanud, et kannatanu võiks kukkuda, kuna nad olid sarnase kehaehituse ja -kaaluga. Kuigi löökide tõttu tekivad sellised tagajärjed harva, pidi süüdistatav hoomama, et teise inimese pea piirkonda löömine võib kaasa tuua mistahes vigastuse. Kohus arvestas, et ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja süüdistatav et kannatanu löömise kutsus esile tema enda kohatu käitumine. Sellest tulenevalt karistas kohus W.J-i § ette nähtud KarS 118 lg-s 1 karistusraami miinimummääras, s.o vangistusega, mille jättis nelja-aastase nelja-aastase katseajaga tingimisi . täitmisele pööramata

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, taotledes otsuse tühistamist tegu ümber Kar § ja uue otsuse tegemist, milles kvalifitseeritaks W.J S 121 lg 1 järgi ja mõistetaks talle kergem karistus.

3. Tartu Ringkonnakohtu 5.

ja apellatsioon märtsi 2018. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus veenvalt, et süüdistatav lõi kannatanut kaela ja see põhjustas KarS §

2 kirjeldatud tagajärje. Maakohus leidis õigesti, et

118 lg 1 p-des 1 ja süüdistatava tegu on tahtlik ja rasked tagajärjed põhjustati ettevaatamatusest. Kuna õigusvastasust ja

1-16-6512

3(4) süüd välistavaid asjaolu d ei ole si , kvalifitseeris maakohus W.J-i eo õigesti KarS 118 lg 1 p- § de ja 2

järgi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes leiab, et kohtute otsused tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Tõenditest ei nähtu, et kannatanul tekkisid rasked vigastused just löögi tagajärjel, mitte kannatanu hilisemal koju ajal, mil kannatanu viibis kodus toimetamisel või . Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb -

in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks.

4.2. Kohtud ei ole välja selgitanud, millele oli süüdistatava tahtlus löögi hetkel suunatud. Kaitsja hinnangul tahtlus kanna , kuid kohtud pole võis W.J hõlmata tanule löögiga valu põhjustamise tuvastanud tema tahtlust tekitada kannatanule mistahes tervisekahjustust. Seega ei saanud kohtud kvalifitseerida tegu KarS 118 lg 1 p-de 1

W.J § ja 2 järgi.

Kassatsioonivastus

5. Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kohtute otsused on seaduslikud ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kohtud on veenvalt tuvastanud, et saabunud tagajärjed põhjustas löök

W.J vastu kannatanu kaela. Samuti tuvastati kohtumenetluses, et

W.J lõi kannatanut otsese tahtlusega niivõrd tugevalt, et viimane kukkus. Lüües inimest elutähtsasse organisse – – pea ja kaela piirkonda , peab lööja vähemalt möönma kannatanu tervise kahjustamist. Tervise kahjustamiseks ei pea kannatanut lööma kindel arv kordi, vaid arvestada tuleb ka konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid, sh lööja meelestatust ja löögi tugevust. Seega on kohtute otsused kooskõlas varasema Riigikohtu praktikaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassaatori hinnangul ei ole tõendatud, et just süüdistatava tegu põhjustas KarS 118 § lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud raskete tagajärgede saabumise. ei nõustu Kolleegium selle seisukohaga . Kohtute siseveendumuse kujunemine on kaitseversioonid vigastuse selles küsimuses jälgitav ja hüpoteetiliste alternatiivsete veenvalt K

põhjuste kohta on ümber lükatud. assaatori mittenõustumine kohtute seisukohtadega ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-55- , p on selles osas 143). Seega jääb kassatsio tagajärjetuks.

7. Tähelepanu väärib aga kassatsioonis esitatud etteheide, mille kohaselt on kohtud W.J teo kvalifitseerinud KarS 118 lg 1 p-de 1 , ilma et oleks tuvastatud W.J tahtlus tekitada § ja 2 järgi kannatanule tervisekahjustus. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheide põhjendatud.

1-16-6512

4(4) 8. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et KarS 118 § lg 1 p-de 1–7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule § vastav tagajärg (vt lähemalt (s.o KarS 121 lg 1 alt 1) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. otsus nr 1- -105/35, p-d 10-11; 15. detsembri 2017. otsus a a nr 1-16-5213/61, p 16; 2. juuni 2015. otsus asjas nr 3-1-1-46-15 p-d 10.1-10.2). Oluline on a , sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS 118 lg-s 1 § sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §

17 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt -des 1 raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 12).

9. Maakohus otsuses, et W.J

KarS 118 lg märkis lõi kannatanut otsese tahtlusega ja põhjustas § p-des 1 Maakohus ei hinnanud aga, kas ja 2 kirjeldatud rasked tagajärjed ettevaatamatusest. süüdistatava tahtlus hõlmas teo toimepanemise hetkel § kannatanule KarS 121 lg 1 alt- 1 vastava le tervisekahjustus t. Kuigi ringkonnakohus nentis e põhjustamis õigesti, et „tervise kahjustamise osas peab teo toimepanijal olema igal juhul tahtlus“, ei hinnanud ka ringkonnakohus konkreetsel juhul tekitatud tervisekahjustuse tekitamise kaetust tahtlusega. Jaatamaks antud juhul isiku vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleks tuvastada, et W.J pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök enamohtlike tagajärgedeni viinud kaela lülisamba toob kaasa tervisekahjustused, s.o verevalumid ja nihestuse. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo kaelalülide välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). KarS 19 ei § järgi pea aga teo toimepanija tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o seda, et saabunud verevalumid ja nihestus eluohtlikuks KarS 118 1 p 1 kaelalülide osutuvad või kujunevad § lg mõttes või toovad kaasa osalise selle tõttu töövõime kaotuse §

2 mõttes. halvatuse ja KarS 118 lg 1 p

10. Jättes nõuetekohaselt tuvastamata süüdistatava tahtluse tekitada kannatanule tervisekahjustus, kuid kvalifitseerides tema teo KarS 118 lg 1 p-de 1

§ ja 2 järgi, on kohtud oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrM § S 362 p-de 1 ja 2 tähenduses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrM § ja § , tühistab S 361 lg 1 p- 6 st

362 p-dest 1 ja 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 22. novembri 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 5. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises märtsi 2018. kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

11. W.J kaitsja K. Kutsar esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 150 euro suuruses summas, sh käibemak s 25 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kaks ja pool tundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § ja §

23 lg- 1 st

21 lg- 3 st ning justiitsministri 26. juuli 2016.

a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § §

1 lg-test 6 ja 10 ning 6 lg- 3, st määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. See menetluskulu jääb KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)