4-18-4108/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2018.a Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-4108

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Mari Kirs

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

E.E (isikukood XXX, kodakondsus

,

EV

elukoht xxxx,

Xxxx

)

224 lg 2

töökoht

OÜ väärteoasi

§

LS

järgi

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.07.2018.a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,005768

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja

, tema kaitsja Rainer Aalberg

E.E

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja

Merit Saarm

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, §

135, § 155

133-

-156, kohus

otsustas:

Jätta Politsei

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse - kohtuesindusgrupi muutmata 16.07.2018.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,005768 ning kaebus rahuldamata.

E.E

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.11.2018.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja xxxx K P 16.07.2018.a otsusega nr 2302,18,005768 karistati E.E LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p võeti ära mootorsõid

2 alusel

lisakaristusena

uki

juhtimisõigus

kuuks. E.E poolt toime pandud väärtegu seisnes

selles, et tema,

25.06.2018.a kell 10.22 Tallinn-Paldiski mnt 36. km-l suunaga Paldiski poole, Lääne-Harju vallas, Harjumaal, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoho mg/l kohta. Kirjeldatud lisisaldus mitte väiksem kui 0,36 käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

E.E

milles palub tühistada E.E le

-

kaitsja esitas

pool nimetatud otsusele kaebuse,

eel

16.07.2018.a otsusega määratud lisakaristus või alternatiivselt suurendada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.07.2018.a väärteoasja nr 2302,18,005768 otsusega E.E le määratud põhikaristuse suurust ja - tühistada E.E le määratud lisakaristus. Menetluskulud palub jätta riigi kanda. Kaebuse - kohaselt 16.07.2018.a ei nõustu menetlusalune isik otsuses väljatooduga selles osas, et tema süü LS - -s 2 toodud § 224 lg s 2 sätestatud teo toimepanemisel on keskmine. Nimelt on LS § 224 lg väljahingatava alkoholisisalduse määra vahemik 49 mg (0,74 mg – 0,25 mg = 49 mg/astet).

Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldu

s 36 mg jäi allapoole eelviidatud sättes toodud

vahemiku keskmist määra, sest 36 mg (36 mg – 25 mg = 11 mg/astet) alkoholis aldus on is maksimaalsest määrast ca 23% ehk ca 1/4 (11 astet x 100%/49 astet = 22,44%). Seega saab öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg s 2 sätestatud teo toimepanemisel on isegi alla - veerandi. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja põhikaristuse määramisel arvesse võtnud KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu, puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik leiab, et ainuüksi talle määratud põhikaristuse suurus täidab juba edaspidistest süütegudest hoidumise funktsiooni, sest majandusliku olukorra järsk halvenemine mõjutab teda edaspidi olema seadusekuulekas. Menetlusalune isik on seisukohal, et lisakaristus peab vastama karistuse eesmärkidele, s.t et karistuse aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse määramine on kohane eelkõige juhtudel, kui süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Teiseks tuleb lisakaristuse määramisel arvestada kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Kuna menetlusalune isik vajab juhilube oma töökohustuste täitmisel, nimelt töötab ta autojuhina, siis mõjub juhtimisõiguse äravõtmine talle laastavalt, sest selle tagajärjel halveneb tema majanduslik olukord, tal jääksid minimaalselt neljaks kuuks täitmata kõik rahalised kohustused erinevate krediidiandjate ees ja elatisraha tasumise kohustus poja ees. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema süü on LS § 224 lg 2 sisust lähtuvalt pigem väike ning temale etteheidetava õigusrikkumise puhul on tegu juhusüüteoga. Samuti on menetlusalune isik oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, seega ei ole ta toimepandu suhtes ka hoolimatu. Lisaks jäi väärteoga põhjustatud liiklusoht abstraktseks, s.t et menetlusalune isik ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda, ei häirinud ega takistanud kuidagi liiklust, ega seadnud ohtu ka kellegi elu, tervist ega vara. Kuna LS § 224 lg 2 sätestab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid menetlusalusele isikule on põhikaristusena määratud keskmisest suurem rahatrahv, täpsemalt 2/3 maksimaalsest määrast, siis puudu vad argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, samuti ületab lisakaristuse kohaldamine tema süü suurust.

Kohtuistungil märkis kaitsja, et

ei põhjustanud süüteo toimepanemisel ohtlikku

E.E

olukorda. Ta ei takistanud ega häirinud liiklust ega seadnud ohtu kellegi tervist ega vara.

Ühiskonnale ei ole

ohtlik. Tema süü on tegelikult alla sätte keskmist määra, rikkumine tulenes ta lihtsalt seisundi valesti hindamisest. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta E.E poolt toime pandud teole. Ta on rahatrahvi tasunud ja puuduvad argumendid lisakaristuse kohaldamiseks. Lisakaristuse kohaldamine mõjuks tema halvasti ehk ta kaotaks töö le xxxx ja rahalised kohustused jääksid täitmata. Samuti ei ole E.E olnud hoolimatu toimepandud teo suhtes ja on oma tegu väga kahetsenud. E.E jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Rikkumine sai alguse pühapäeval 24. juunil, kui naabrimees võttis ühendust ja ütles, et tal on külalised ja võtavad napsu.

pärastlõunal. Kella

nad

See oli kusagil

viie

paiku vaatas kella, et lle aitab, kuna peab hommikul rooli istuma.

ta

Vaatamata sellele jäi ta veel

naabri juurde ning kella kaheksa paiku lõpetasid

. Käis kodus, pani tööriided selga ning ta

istumise

viidi xxxx

ja ta ei tundnud ei uimasust ega

, kus ta läks autos magama. Hommikul ärkas

peapööritust, täiesti selge oli olla.

töökorras

Ta puhus alkomeetrisse, teades, et see on

, kuna see

oli politsei poolt kontrollitud.

hakkas Paldiski poole minema, kuna teadis, et sealt tuleb koorem

Ta

auto peale võtta. Enne seda, kui teda peeti kinni, tulid suured autod vastu ja vilgutasid tuledega.

Kiiresti vilgutatakse siis, kui

ks vilgutus

kiirus

t. Hirmu ei

on puhumine, ü

tähendab

e mõõtmis

olnud, sest tund

is ennast hästi ja kuna toeks oli alkomeeter, siis ta isegi ei mõelnud, et midagi võiks olla. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et kaebus pole põhjendatud. Tõendamist on leidnud, et E.E on toime pannud talle ette heidetava süüteo. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et ta teadis, et tal on järgmine päev tööpäev ja peab minema mootorsõidukit juhtima, töötab autojuhina, kuid sellest hoolimata, omades varasemat kogemust, otsustada ka siiski tarvitada alkoholi, täpne kogus ei ole selgunud, kui palju ta siiski tarvitas. Kinnipidamise hetkel ja alkomeetrist selgub, et tulemuseks saadi 0, 36 mg/l kohta. Menetleja leiab, et kaebuse esitaja teadlikult viis ennast lubamatusse seisundisse. Varasema kogemuse põhjalt oleks võinud teada, et ta võib olla lubamatu seisund ka järgmisel l päeval. Eeltoodust tulenevalt leiab menetleja, et antud väärtegu on toime pandud tahtlikult.

Menetleja ei nõustu arvamusega

ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ega

et E.E

ohustanud kedagi

ei pea olema saabunud

. Menetlusalune isik pani toime enamohtliku süüteo –

tagajärg, vaid koosseis on täidetud, kui on loodud oht. Sellest tulenevalt leiab menetleja, et E.E ei ole teinud oma teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest piisavaid järeldusi, ei andnud endale aru, et see on ohtlik tegu. Enamohtlike süütegude puhul on kaitstavaks hüveks inimese elu. Karistus ei saa olla isikule meeldiv, see peab olema ebameeldiv ja õiguseid piirav, et isik saaks aru, et ei tohi toime panna uusi õigusrikkumisi. Kaebuses on välja toodud ka, et tegemist on juhusüüteoga, millega menetleja ei nõustu, sest see ei ole kaebajal esimene selline juhtum.

Kohtuotsuse

põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja seisukohad, kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

dama VTMS § 133

Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahen

loetletud küsimused.

Käesoleval juhul

E.E le

väärteopr

-

inkrimineeritakse

otokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 224 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. E.E ei ole vaidlustanud otsust - sisuliselt, vaid vaidlusküsimuseks on lisakaristuse kohaldamine.

Kaebaja poolt LS § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks E.E süü omaksvõtule ka järgmiste kirjalike tõenditega. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 25.06.2018.a kell 10.34 kuni 10.38 E.E seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-18/00016). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,43 mg ja 0,41 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,36 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning M S järgides seejuures mõõtemetoodikat. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli E.E väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,36 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona, kuivõrd tema väljahingatavas õhus sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,36 mg/l. Antud juhul puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et E.E le süüks arvatud tegu on aset leidnud ning selle - teo on toime pannud E.E, mida ta on ka ise tunnistanud (VTMS § 133 p 2, 3). Samuti on süütegu kvalifitseeritud õigesti VTMS § 133 p 4 mõttes. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx K P vanemväärteomenetleja , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väär

ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses teoasja materjalidest ei väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§

133 p 6).

ifitseerimisel, on

Kuna E.E lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kval

loetud alkoholisisaldus 0,36 mg väljahingatava õhu liitri kohta, siis süü suurusest lähtudes puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (VTMS § 133 p 7, 8). E.E karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohald trahviühikut, siis tuleneb, et ada rahatrahvi 3 kuni 300 kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi üle ettenähtud sanktsioonimäära E.E-le keskmist määra. Lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra alla , miinimummääras.

E.E

peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvasta ti alkoholisisaldus 0,36 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg- 1, mille kohaselt on st karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

-

Hinnates

E.E

süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimep tuvastati anemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,36 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et me isiku süü on LS § 224 netlusaluse lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25 väga suur nagu on märkinud -0,74) keskmine, mitte kohtuväline menetleja oma otsuses. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ja kahetsust avaldas E.E ka kaebuses ja kohtuistungil. Seega arvestab kohus kergendava asjaoluga. Samuti toob kohus välja, et kaebuses esitatud väide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud otsuse tegemisel KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatut, on väär, kuna kohtuvälise menetleja otsusest on kergendava asjaoluna kahetust arvestanud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, sõi et tema tervislik seisund lubab dukit juhtida. Samuti arvestab kohus ka sellega, et .

E.E on varasemalt, s o 26.10.2017.a PPA otsusega LS §

224 lg 2 rikkumise eest karistatud. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteoga ja eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusega ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Lisaks on E.E esitanud kohtule maksekorralduse nr 819 koopia, mille kohaselt on ta tasunud temale mõistetud põhikaristuse summas 800 eurot (tlk 33). Puutuvalt E.E le määratud lisakaristusse, mille E.E on vaidlustanud, siis märgib - kohus, et nii nagu põhikaristustki, tuleb lisakaristus mõista KarS § 56 alusel ning karistust ke rgendavate ja raskendavate asjaolude esinemist on kohus juba eelpool analüüsinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et kaebuse esitajat on 26.10.2017.a karistatud LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest vähem kui aasta tagasi . Seega karistati kaebajat samasuguse väärteo toimepanemise eest ning antud karistus on kehtiv.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Piirmäära oluline ületamine tuleneb juba sellest, et tegemist on LS § 224 lg -ga 2, kuid juba LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäärade puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhikui lisakaristusena. Kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse hoolimatu suhtumise tõttu, siis pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja miinimummääras määratud lisakaristus on antud juhul proportsionaalne E.E süü suurusega ning tuvastatud kergendava asjaoluga (kahetsus). Kaebusest nähtub, et E.E vajab juhtimisõigust oma igapäevase töö tegemiseks, et tasuda arveid ning pojale elatist. Kohtule on inimlikust aspektist mõistetav, et juhtimisõigus on tööülesannete täitmiseks vajalik ning et juhtimisõiguse äravõtmisega võivad jääda igapäevased rahalised kohustused täitmata, siis see põhjendus ei ole süüd vähendavaks ega lisakarisuse kohaldamist välistavaks asjaoluks.

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigus t ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (Riigikohtu otsus 3-1-1-26- 10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Sissetuleku kaotamine ei välista lisakaristuse kohaldamist, sest vastasel juhul kaotaks lisakaristus oma eesmärgi. Seda enam, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik sissetuleku saamiseks. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma ka seda, et alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või lisakaristusena, - kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel.

Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riiva asub kohus seisukohale, et antud olukorras tavaid õigushüvesid, kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka esitaja enda elu ja tervise näol kaebuse üles kaebuse esitaja võimalikud huvid.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuse - ja kohaldamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine. Tulenevalt eelnevast jäta b kohus E.E kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

LS § 127 kohaselt

ui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või k kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Aulike Salo

kohtunik