1-16-2181/50 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-2181

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2018, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-2181 (15278001681)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Kaitsja

Sergei Politšev

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Imre Laari (Laar) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Imre Laar (isikukood 39601225232; viibimiskoht Viru

Vangla; vabanemisjärgne elukoht:xxx)

Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 03.11.2019

Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja § 78 p-st 2 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Vabastada Imre Laar Viru Maakohtu 16.03.2016 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

Määrata Imre Laarile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni 03.11.2019.

Ärakandmata karistust ei pöörata Imre Laari suhtes täitmisele, kui ta ei pane katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku

järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 8 alusel järgmisi

katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

1-16-2181

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast

vanglast vabanemist;

10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab

isiku uue kuriteo sooritamise riske.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Imre Laarilt menetluskuluna riigituludesse 100

(sada) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta

jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99916700019328. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta menetluskulud ülejäänud osas, so kaitsjatasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot

ja 36 senti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, arvestades süüdimõistetu

resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Imre Laari

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu 16.03.2016 otsusega tunnistati Imre Laar süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja

teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru

Maakohtu 17.11.2014 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o

1 aasta võrra, lugedes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel

suurendati mõistetud karistust osaliselt Viru Maakohtu 10.03.2015 KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja

10 järgi mõistetud ja osaliselt kandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra, lugedes

liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 03.11.2019.

3. Kinnipidamisasutuses Imre Laari kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates

on I. Laar ohtlik avalikkusele, sest ta võib toime panna varavastaseid kuritegusid, vahendada

psühhotroopseid aineid, käituda vägivaldselt ning kasutada teisi ära enda huvides. Oht on

kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes ja suhtleb kriminaalse tausta ja mõtteviisiga ning

negatiivset mõju avaldavate isikutega, samuti on soodusteguriks majanduslikud raskused.

Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset

ning uue kuriteo tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

4. Kriminaalhooldusametnik

teeb

ettepaneku

määrata

Imre

Laarile

katseaeg

ja

käitumiskontrolli aeg karistusaja lõpuni s.o. kuni 03.11.2019. Kui kohus leiab, et Imre Laar

tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest enne tähtaegselt, tuleb kriminaalhooldaja

panna talle lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi katseajal; KarS § 75 lg

1-16-2181

2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist; KarS § 75 lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt

määratud sotsiaalprogrammis, maandamaks uue kuriteo sooritamise riske.

5. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub vangla arvamusega ning

toetab Imre Laari ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Imre Laar rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et vabaduses ei mõelnud ta oma perele,

lähedastele ega iseendale – ta ei arvestanud mitte millegagi ja talle ei läinud mitte miski

korda. Olles päris pikalt viibinud vanglas, on tal olnud aega mõelda. Kriminaalkuriteod on

nüüd tema jaoks mitte miski ja ta eelistaks elada normaalset elu. Ta arvab, et inimesed, kes

viibivad vanglas, ei jõua kuskile. Normaalne on, kui inimene käib tööl ja elab oma pereelu.

Kundas soovib ta elada vaid esialgu, kuna see on väike maja ja ei taha vanematele ka

koormaks jääda. Kohus küsitles I. Laari tema sõprade kohta vabaduses, ning ta kinnitas, et

tänaseks on ta oma kunagiste kuriteokaaslastega suhted lõpetanud. Kohus küsitles I. Laari ka

tema poolt enne istungit kohtule saadetud „Motivatsioonikirjas“ öeldu kohta ja veendus, et

kiri oli läbi mõeldud. Kirjas kinnitas I. Laar, et ta ei ole omaks võtnud subkultuuride hoiakuid.

Istungil antud selgitustest nähtus, et ta oskab eristada seda, millised on nö vanglate

subkultuuride reeglid, ning väide, et ta neist reegleist ei hooli, oli usutav. Muuhulgas kinnitab

seda tema osalemine vangla tööhõives. Edasise osas selgitas I. Laar, et tahaks ülikooli – nt

majandust õppima - minna, aga enne on vaja gümnaasium lõpetada, mistõttu esialgu plaanis

tööd teha ja koolis käia. Võlanõuete osas, mida on tal üle 7000 EUR, loodab ta, et

kohtutäituriga on võimalik kokkuleppele saada, et trahvid ikkagi kuidagi ära maksta.

Kriminaalhooldaja ettepanek, et tal oleks kuni novembrini 2019 keelatud tarvitada narkootilisi

aineid ja ka alkoholi, on talle igati täidetav – „Ma olen kolm aastat suutnud kaine olla ja

suudan edasi ka.“ Ta lisas: „Ma väga tahan vabadusse ja ma olen nõus kõigi nende

tingimustega“ ning et tal on väga kahju oma tegude pärast ja ta palub vabandust.

7. Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta. Asja materjalidest nähtub, et Imre Laari käitumine

karistuse kandmise ajal on muutunud paremaks. On märgitud, et kinnipeetav Imre Laar teab

täpselt oma probleeme ja nõrku kohti. Ta on muutnud oma käitumist ja mõtlemist. Eeltoodud

asjaolud osutavad sellele, et kinnipeetav Imre Laar on vangistuse ajal teinud reaalseid

pingutusi oma käitumise muutmiseks. Disiplinaarkaristuste olemasolu ei välista süüdimõistetu

ennetähtaegselt vabastamist, seda enam, et rikkumised ei olnud rasked ja on seotud rohkem

eluga vangla tingimustes. Rikkumisi võib selgitada selliselt, et vangla meditsiiniosakonna

andmetel tal olnud kohanemisraskused igapäeva eluga vanglas ja ma arvan, et sel põhjusel on

tal palju väikeseid rikkumisi. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetav Imre Laari puhul

ei kaalu üle eeltoodud positiivseid asjaolud tema käitumises, millest ma juba rääkisin. Ja ka

seda, et temale mõistetud 4-aastasest karistusest kandis ära peaaegu 3 aastat. Vabaduses on

Imre Laaril toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on kindel elukoht aadressil xxx, kus elas varem ja

praegu soovib elada ka seal. Talle on tagatud töökoht kolija-transporditööline x. Riigikohtu

määruses kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 on märgitud, et kuritegude asjaolude tähtsus aja jooksul

väheneb ja seda tuleb arvestada, seda enam, et Imre Laarile on määratud vanglakaristus teise

astme kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on korduvalt karistatud

kriminaalkorras, on iseloomustuses rõhutatud, et kuritegude laad on muutunud kergemaks.

Mistahes ülejäänud riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. On mõistlik

anda talle võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis,

kui ta hakkab viibima vabaduses. Kokkuvõtvalt arvas kaitsja, et Imre Laari suhtes on

karistuse eesmärk täidetud, ja ta palus vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest ja

allutada käitumiskontrollile kuni 3.11.2019. a.

1-16-2181

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab,

et Imre Laari saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

9. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

10. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi.

Tingimisi

ennetähtaegseks

vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama

mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja

möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja

üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi

saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata

isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangla iseloomustusest nähtub järgmist. Laarile on koostatud individuaalne täitmiskava,

millest tulenevalt on ta 2018. aastal omandanud põhihariduse. 01.09.2016 alustas õppimist

Viru Vanglas 8. klassis, praegu jätkab kümnendas klassis. Edaspidi on planeeritud

kutsehariduse omandamine, ta on osalenud tööhõives alates 13.09.2016, töötades

majandustöödel. Samuti on läbinud vestlused suitsetamisest loobumiseks ning on

motiveeritud suitsetamisest loobumiseks, nõustamise lõpuks on alustanud aktiivse tegevusega

selle nimel, et mitte suitsetada ja püüab vältida tagasilangust. Ta on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning enda sõnul on programmi läbimise jooksul aru

saanud uimastitarbimisest kui algpõhjusest enda probleemidele. 17.07.2017 läbis programmi

jätkutegevuse. Kinnipeetava sõnul oli programm talle pigem teadmiste meelde tuletamiseks ja

kinnistamiseks. Enda sõnul oli enne programmi läbimist kõik ise selgeks mõelnud, ning aru

saanud, et ei taha tarvitamist jätkata, ning ka juba iseseisvalt programmis tutvustatavaid

meetmeid kasutanud. Väitis, et programm siiski aitas meelde tuletada ning ta sai kinnitust, et

on toiminud õigesti. Loobuma motiveerisid tarvitamise negatiivsed tagajärjed. On toimunud

vestlused väärtustest, ühiskonna moraalinormidest, mõtlemise ja käitumisega soetud

tagajärgedest iseendale ja teistele ning 17.07.2017, 24.07.2017, 04.08.2017 riskipõhised

vestlused psühholoogiga.

13. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on alates 17.11.2017 10 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Rikkumised on seotud allumatusega, hooletuse eest koolis ning

keelatud esemete või nimesildi ebakorrektse kandmise eest. Karistusteks on noomitused.

14. Kohus tutvus distsiplinaarasjade materjalidega. 17.11.2017 käskkirja nr 6-3/1116-1 alusel

karistati I. Laari koolis tunni segamise eest; käskkirjast nähtub, et I. Laar rääkis inglise keele

tunni ajal kaasõpilasega ning seejärel läks vaidlema õpetajaga selle üle, millist hinnet mille

1-16-2181

eest ta väärib. 15.12.2017 käskkirja nr 6-3/1226-1 alusel karistati I. Laari neljal erineval alusel

tegude eest, mis seisnesid 15.11.2017 keelatud esemete (antennikaabel, harilik pliiats, tablett

(väidetavalt kõhuvalu vastu) ja isevalmistatud palvehelmed) valdamises oma kambris.

28.03.2018 käskkirja nr 6-3/246-1 alusel karistati I. Laari kahel alusel selle eest, et ta ei läinud

kooli ja ei allunud ka kontaktisiku sellekohasele korraldusele; antud asjas I. Laarilt võetud

selgitusest nähtuvalt ei saanud ta kooli minna, kuna ei saanud lärmi tõttu kontrolltööks õppida

ja hindeid ei lasta parandada. 28.03.2018 käskkirja nr 6-3/247-1 kohaselt karistati I. Laari

selle eest, et tal oli koolis kasutamiseks kaasas keelatud ese – higipulk. Materjalidest nähtuvalt

leiab vangla, et higipulga kooli kaasavõtmine ei täida koolis käimise eesmärki. I. Laar lubas

oma seletuses, et enam nii ei tee. 16.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/606-1 karistati I. Laari selle

eest, et ta liikus 16.06.2018 väljaspool kambrit, elutsoonis, nähtaval kohal oleva nimesildita. I

Laari seletuse kohaselt asjas ta unustas, aga vabandas ja lubas olla järgmine kord hoolikam.

05.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/565-1 karistati I. Laari selle eest, et tema kambrist leiti

pornograafiline foto, mille ta tunnistas omaks, öeldes, et ei teadnud, et see on keelatud.

15. Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimane rikkumine 16.07.2018, aga kohtule esitatud

materjalidest nähtus, et tegelikult siiski kuu aega varem – 16.06.2018. Seega on I. Laar

kohtule teadaolevalt käitunud viimased neli ja pool kuud õiguskuulekalt. Hoolimata

rikkumiste pealtnäha suurest hulgast, ei ole need kuigi rasked ja neis ei ole näha nö

kuritahtlikkust. Rikkumised kannavad lihtsustatult kahesugust loomust – tegemist on kas

tähelepanematuse või prioriteetide eksliku seadmisega. Kokkuvõttes aga on kõik rikkumised

sellised, mis on seostatavad Imre Laar noorusega - sisuliselt on tegemist distsiplineerimatu ja

lohaka koolipoisi käitumisega. Sellised käitumisetteheited ei tohiks kohtu hinnangul olla

põhjuseks, mis määrab negatiivselt tema edasise tuleviku.

16. Kuigi paljud rikkumised on olnud seotud kooliga, on kooli iseloomustus (saadetud I. Laari

poolt lisaks) siiski positiivne. x iseloomustusest nähtub, et I. Laar on positiivse

ellusuhtumisega, kaaskinnipeetavate-õpilaste suhtes salliv, hea huumorimeelega, aga samas ka

praktilise meelega, ning omab realistlikku ettekujutust tulevikust ja soovib õppida midagi, mis

võimaldaks head teenistust. Kool leiab, et I. Laar on piisava õpivõimega ning „edukamad

õpitulemused jäävad pigem vähese tahtejõu kui võimete taha.“ I. Laari iseloomustatakse kui

inimest, kes suhtleb ka koolipersonaliga lugupidavalt.

17. Kokkuvõttes leiab kohus, et I. Laari vanust arvestades on tema käitumine vangistuse ajal,

mis nüüdseks on kestnud juba kolm aastat, pigem positiivne kui negatiivne.

Isiku elutingimused

18. Vangla iseloomustusest nähtub, et Imre Laar elas enne vangistust Kunda linnas aadressil x

koos ema M L ja alaealise õe I . Vangistusest vabanemise korral kavatseb elama asuda

samale

aadressile.

Tegemist

on

3-toalise

ahjuküttega

eramajaga.

Lähivõrgustiku

moodustavadki ema M. L , alaealine õde ning ema elukaaslane A. R . Väidetavalt on

lähedastega head suhted. Samuti on tal täiskasvanud vennad I ja I Laar, kes elavad iseseisvat

elu. I L on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning Imre Laari sõnul on ta tema teada

eluga Soome liikunud. Isa I L suri, kui oli 3-aastane.

19. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust töötas I.

Laar töölepingu alusel x üle aasta ja omab töökogemust puidupingioperaatorina. Vangistuses

soovib töötada, kuid on esinenud probleeme (töökohalt varastanud toitu jms). Majandusliku

toimetuleku oskuse puudulikkust näitab asjaolu, et taon toime pannud kelmuse ja

varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut mõjutavateks

teguriteks on tasumata võlanõuded. K-Raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 7167 eurot,

vabanemisfondis 363 eurot. Vangla hinnangul on I. Laar vähemalt näiliselt motiveeritud

võlgnevusi likvideerima. Alates 19.11.2015 on osalenud tööhõives Viru Vangla

1-16-2181

majandustöödel

(toidujagajana,

koristajana),

praegu

töötab

osakonna

koristajana.

Vabanemisel on töökoht olemas kolimisfirmas, mis kuulub tema sõbrale.

20. Enne kohtuistungit saatis I. Laar kohtule koos oma „Motivatsioonikirjaga“ ka kirja x, kus

tegeletakse kolimisteenuste osutamisega ja kes garanteerib I. Laarile töö kolija-

transportteenuse osutajana.

21. Kohtu hinnangul on need elutingimused ennetähtaegset vabanemist pigem soodustavad.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

22. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

23. Imre Laari iseloomustus näitab, et ta on omandanud põhihariduse 2018. aastal, olles

alustanud 01.09.2016 õppimist Viru Vanglas 8. klassis, ja jätkab kümnendas klassis ning

soovib ka peale vabanemist jätkata hariduse omandamist. Vabaduses jäi põhiharidus

omandamata, kuna pidas sõpradega koosviibimist tähtsamaks kui õppimist. Vangla

iseloomustuse kohaselt saab I. Laar nüüd väidetavalt aru hariduse vajalikkusest ja seda

kinnitas I. Laar ka kohtuistungil. Ta pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise

eesmärgil, kusjuures põhihariduse puudumine raskendas ametliku töö leidmist, mistõttu oli

hariduse puudumine soodustav asjaolu uue kuriteo toime panemiseks. Lisaks toob vangla

iseloomustus esile, et kuritegusid on toime pannud grupis olles. I. Laar tunnistab, et on olnud

grupi poolt mõjutatav ning enda sõnul läks kuritegusid sooritades "vooluga kaasa". Nende

inimestega ta väidetavalt enam ei suhtle; väikeses kohas on raske eemale hoida isikutest,

kellega varem suhtles, siiski ei sooviks enam selliste inimestega suhelda, kes võivad teda

mõjutada; I. Laar saab aru, et sääraste suhete ära hoidmine on tema enda teha.

24. Iseloomustuses tuuakse esile sedagi, et olles varem elektroonilise valve all, rikkus ta

korduvalt elektroonilise valve ajakava, lahkudes omavoliliselt liikumiskeelu ajal, samuti

rikkus ta katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eelnev kuritegu on toime

pandud alkoholijoobes ning vägivalda kasutades. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel

on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Tarvitamise algus 14-15 aastaselt.

Enda sõnul alkoholi tarvitab peamiselt seltskonnas ning pidudel. Tunnistab, et on soovinud

alkoholi tarvitamist piirata ning enda sõnul suudab seda ka teha. Saab aru, et tarvitamine

muudab tema käitumist ja otsuste langetamist. Samas ütleb, et karsklaseks kindlasti kunagi ei

hakka. Programmi "Eluviisitreening" kokkuvõttes toodi välja, et tunnistab alkoholi kui oma

probleemide algpõhjust. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on ta muude

sõltuvusainete juhutarvitaja (proovinud amfetamiini, heroiini, kanepit) ning narkosõltuvust ei

ole diagnoositud. Varasemalt karistatud kriminaalkorras psühhotroopse aine ebaseadusliku

omamise ja valdamise eest. Ütles, et need olid Xanax'i tabletid, mille retsept oli aegunud ja sai

tabletid sõbra käest. On motiveeritud narkootikumide tarvitamisest hoiduma.

25. Mis puudutab I. Laari karistusi, siis jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses

mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Neil karistustel ei ole õiguslikku tähendust ja

eeldatavasti teadvustab seda ka vangla, kuna on pidanud I. Laari puhul uute kuritegude riski

siiski suhteliselt madalaks. Kohus juhindub seda tehes karistusregistri seaduses sätestatust ja

Riigikohtu ühemõttelisest praktikast selles küsimuses, sh Riigikohtu 07.02.2018 lahendist nr

1-14-10087 (p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).

26. KarS § 76 lg 4 kohaselt peab kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

materiaalsete eelduste täidetuse üle otsustamisel muu hulgas arvestama süüdlase varasemat

elukäiku. KarRS § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik

tähendus isiku karistatuse ja kuri-/väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete

kustutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-6 on loetletud erandid, mil registrist

1-16-2181

kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise lahendamine kõnealuses sättes toodud erandite hulka ei kuulu.

Viidatud Riigikohtu lahendid rõhutavad, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on

kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Karistusregistrist kustutatud

karistusandmed ei saa olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel

eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat

käitumist ning kaugeneb KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest. Otsus nr 1-14-

10087 on ühemõtteline: „karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu

hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha

juurde ja märgib, et KarS § 76 lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema

elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-

te 1 ja 2 nõuetega.“ KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljenduv seadusandja õiguspoliitiline otsustus

lähtub arusaamast, et toimepandud süüteokaristuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut

kogu tema elu. Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja kõigil

juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks

arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Kuigi KarRS § 20 lg 1 p 8 lubab

vanglateenistusel saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või

kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, ei ole sõltumata sellest

„arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust“.

27. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Imre Laaril 3 kehtivat kriminaalkaristust (KarS §-

de 184, 200 ja 209 järgi ja 10 kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest (suurem osa

liiklusseaduse alusel, sh keelatud seisundis juhtimine, samuti tubaka- ja alkoholiseaduste

alusel ning KarS § 218 järgi). Viimane väärtegu, mille eest teda on karistatud, pandi toime

29.08.2015, viimane kuritegu oktoobris 2015. Kõigi mainitud kuritegude eest kannab Imre

Laar liitkaristust, mis on mõistetud röövimise, psühhotroopse aine ebaseaduslik omamise ja

valdamise ning viimasena kelmuste eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on majandusliku

kasu saamine. Kuritegude laad on muutunud kergemaks, viimasel kuriteo puhul ei ole

kasutanud vägivalda. Kuigi I. Laar kannab karistust muuhulgas esimese astme kuritegude

eest, on ta nüüdseks kandnud ära liitkaristusest enam kui kaks kolmandikku.

28. Kohtu seisukoha kujunemist mõjutab oluliselt asjaolu, et I. Laar on alles 22-aastane, ning

käesoleva karistuse tinginud teod pani ta toime 2015. aastal 19-aastasena, olles veetnud

järgneva aja tänaseni vanglas. Sellises eas noormehe puhul sõltub tema küpsusastmest, kas

teda tuleks edasise arengu seisukohalt kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või

täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omandata ses eas

veel kõiki õigusi. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtivad KarS ja KrMS muudatused näevad

näiteks ette sedagi, et arvestades alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse

ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle

alaealisele mõeldud mõjutusvahendeid. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse 453 SE eelnõu seletuskirjas on veenvalt selgitatud, miks

peaks noortele täiskasvanutele sarnaselt alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine,

mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslik mõjutamine. (Noorteks

täiskasvanuteks peetakse Euroopa riikide õigusaktides üldjuhul kuni 21-aastaseid, mõnel pool

ka kuni 24- (nt Rootsis, Inglismaal ja osaliselt Saksamaal) ja kuni 25-aastaseid noori (nt

Šveitsis).) Noorte täiskasvanute suhtes eriregulatsiooni rakendamise olulisimaks argumendiks

on asjaolu, et noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas

vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel

juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18-aastaseks saamine ei tähenda alati

1-16-2181

automaatselt vaimset küpsust, vaid see on pikaajaline protsess. Neuropsühholoogilised

uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale 20. eluaastat, mis mõjutab inimese

otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi.

29. Neil põhjustel leiab kohus, et I. Laari noorukina toimepandud kuritegude raskusele ei

maksa hetkel pöörata ülemäära suurt tähelepanu. Pigem on praegu oluline, et kuritegudest on

nüüdseks möödunud enam kui kolm aastat ja kuritegude raskusaste vähenes pidevalt, millest

saab järeldada, et juba tollal õppis I. Laar järk-järgult oma tegude tagajärgi paremini hindama.

Tema edasine areng vangistuses on näidanud, et ta on võimeline hakkama saam ka ilma kuri-

ja väärtegudeta. Seda kõike on eelduslikult võtnud arvesse ka prokuratuur ja kohus, kes

leiavad I. Laari korduvatest kuritegudest olenemata, et teda võib ennetähtaegselt vabastada.

30. Kohus leiab, et arvestades I. Laari küpsemist ja eneseharimist, ei oma ka varasemad muud

ohutegurid – majanduslikud põhjused, mis tulenesid hariduse puudumisest; liigne mõjutatavus

kambavaimust, alkohol - tänaseks enam endist kaalu. Need riskid pole täiesti haihtunud, kuid

I. Laar on vahepealse ajaga muutunud ja nüüd on juba tema kätes vahepeal õpitut vabaduses

rakendada ja proovida oma elu uuesti alustada.

31. Ka vangla iseloomustus räägib selle järelduse kasuks. Selles leitakse, et isiku hoiak enda

suhtes on hetkel positiivne, ta on suhtlemisel avatud ja sotsiaalsed oskused vastavad eale.

Varasem käitumine viitab impulsiivsusele, kuna kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes

varasemast kogemustest õppust võtta, aga nüüd on eesmärgiks töötamine ja eneseharimine.

Suhtumises ei väljenda vaenulikke hoiakuid, kuigi kuriteod näitavad negatiivset suhtumist

seadustesse ning ükskõiksust ühiskonna õigus- ja moraalinormidesse; varasemalt süüdistas

teisi kuritegudes, lisaks ühiskonnast oli tal ükskõik, tundis, et elab ainult endale ning ei pea

enda tegude eest vastutama. Praegu leiab, et on elus suutnud sättida paika perspektiivid- pere,

õppimine ja töötamine. Kirjeldas vajalikke samme, mida nende saavutamiseks teha.

32. Kohtu hinnangul on Imre Laar seadnud endale realistlikud eesmärgid. On hea, et Imre

Laar on näinud kaugema sihina – pärast keskhariduse omandamist – kõrghariduse saamist

(näiteks majandusteaduse valdkonnas). Kohus ei näe põhjust, miks see eesmärk ei peaks

täituma, kui Imre Laar tõesti pingutab selle nimel ja tegutseb sihikindlalt. Nii iseloomustus

koolist, isiklikus toimikus olev materjal, kohtuistungi käitumine kui ka süüdimõistetu

koostatud „motivatsioonikiri“ näitavad, et tegemist on märkimisväärselt intelligentse noore

inimesega, kes on distsiplineerimatu siis, kui ta ei näe parasjagu tulemuslikku

tegutsemismotiivi või ei saa reeglitest aru. Materjalid ja käitumine istungil kinnitavad, et kui

on vaja ja kohane, oskab Imre Laar käituda sotsiaalselt väga õigesti ja korrektselt. Arvestades

tema noorust, on tulevikuväljavaated ennekõike tema enda valikute küsimus.

33. Kindel töökoht, jätkuvad õpingud, millel on oma kaugem siht, ning toetav perekond võib

motiveerida I. Laari edaspidi õiguskuulekalt käituma ning alkoholist loobuma. Kohus küsitles

Imre Laari põhjalikult endiste kuriteokaaslaste osas ja süüdimõistetu kinnitused, et ta tõesti

tahab nendega suhtlemisest hoiduda, olid usutavad. I. Laar paistis enda jaoks olevat

võimalikud ohud läbi mõelnud. Asjaolud, et ta on omandanud põhihariduse, kavatseb edasi

õppida parema sissetuleku nimel (ja omab selleks vaimseid eeldusi) ning teda ootab

vabaduses töökoht, minimeerivad riski, et ta jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel.

34. Positiivne oli ka see, et I. Laar osaleb vangla tööhõives, teadvustades, et see on vastuolus

nn vangla subkultuuride mentaliteediga. Kohtule tundus veenev, et I. Laar ei ole tõepoolest

huvitatud allumisest nö subkultuuri kirjutamata reeglitele. See näitab, et ta ei ole enam nii

sõltuv grupi heakskiidust ja pole seega ka enam sama mõjutatav kui nooremana. Kohtule jääb

materjalidest mulje, et I. Laar ei hooli eriti palju mistahes autoriteetidest, sealhulgas

kuritegelikest. Loodetavasti suudab ta tulevikus õppida veel paremini vahet tegema, milliseid

reegleid on õige järgida ja milliseid mitte. I. Laari käitumisest kohtuistungil ja tema

1-16-2181

selgitustest distsiplinaarasjades saab järeldada, et ta oskab päris mõistlikult hinnata, millal on

mõtet (riigi)võimule kuuletuda. Teatav iseotsustamisvõime ja –julgus peabki inimesel alles

jääma – päris pimesi ei tohiks kuuletuda ühelegi reeglite süsteemile. Seadust tuleb loomulikult

täita ja kuritegude toimepanemine pole mitte lihtsalt keelatud, vaid rumal, aga oskus

kehtestatud reegleid analüüsida peab igaühel ikkagi säilima. Noore inimese enda vastutus on

see õige tasakaal leida. Arukas inimene mõistab varem või hiljem, et segaste reeglite vastu

saab protestida ka ilma süütegusid toime panemata ning raha on kasulikum teenida ausalt.

35. Kohtule tundub, et I. Laar on õigel teel. Paistab, et tal on praegu kõik psühholoogilised ja

vaimsed eeldused, et elada edasine elu kuritegude-vabalt. Sotsiaalsed eeldused ei ole küll

kõige soodsamad, aga kui I. Laar suunab oma energia, mis varasemas nooruses läks

kuritegude toimepanemisele, nüüd oma elu paremaks muutmisesse, on positiivne väljavaade

täiesti olemas. Oluline on, et I. Laar võtab vastu põhimõttelise otsuse tulevikus kuritegusid

mitte toime panna, ja jääb sellele kindlaks.

36. Kohus leiab, et Imre Laarile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on

vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt

käituda. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei

tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis.

Imre Laar loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega

peab Imre Laar suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse

täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel

ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib

Imre Laari ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus

reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Imre Laar kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

37. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja pikkuse ja täiendavate

kohustuste osas. Imre Laarile tuleb määrata järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast

Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; KarS § 75 lg 2 p

8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab

isiku uue kuriteo sooritamise riske. Kaks esimest kohustust aitavad kaasa enesekontrolli

säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Kaks viimast on aga abiks

sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Imre Laar ise pidas neid kohustusi täidetavaks.

38. Kohtuistungil osales kinnipeetava Imre Laari kaitsjana määratud korras vandeadvokaat

Sergei Politšev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, so summas 138.36 eurot. Kohus

arvestab I. Laari suuri rahalisi kohustusi, noort iga ja piiratud majanduslikke võimalusi kohe

vanglast väljudes ning leiab, et toetamaks süüdimõistetu püüdlusi resotsialiseerumisel on

võimalik ja vajalik jätta osa menetluskulusid erandlikult ja sümboolselt riigi kanda. Kohus

jätab riigi kanda kaitsjatasu summas 38 eurot ja 36 senti ning mõistab Imre Laarilt

riigituludesse ülejäänu, so 100 eurot. Kohus leiab, et I. Laarile võib anda võimaluse maksta

see 100 eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

39. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus

süüdimõistetu Imre Laari karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle KarS §

75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik