2-18-2441/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-2441

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Kohtuasi

OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon

Eesti OÜ) hagiavaldus aktsiaseltsi CREDITINFO

EESTI vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon

Eesti OÜ) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) OÜ Zosimbly Yacaramba

(endine nimi Via Betoon Eesti OÜ; registrikood

12709654), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja (vastustaja) aktsiaselts CREDITINFO EESTI

(registrikood 10256137), esindaja vandeadvokaadi abi

Anneliis Räpo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus

muutmata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja, OÜ Zosimbly

Yacaramba kanda.

3. Rahuldada aktsiaselts CREDITINFO EESTI taotlus määruskaebemenetluses

kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus

ning mõista OÜ-lt Zosimbly Yacaramba aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI

kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 888 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb OÜ-l Zosimbly Yacaramba

tasuda aktsiaseltsile CREDITINFO EESTI viivist alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 14.02.2018 esitas OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon Eesti OÜ;

hageja) hagiavalduse kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Hageja palus keelata

kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal arvest nr 433/17

tulenev võlgnevus Ralex Industry OÜ ees summas 4710 eurot. Samuti palus hageja

keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus

Ralex Industry OÜ ees 6270 eurot.

2. 05.03.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja 27.12.2018 hagi tagamise taotluse

osaliselt ja keelas kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal

arvest nr 433/17 tulenev võlgnevus võlausaldaja ees summas 4710 eurot, kuni

kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Sama määrusega jättis maakohus

rahuldamata hageja hagi tagamise avalduse osas, milles hageja palus keelata kostjal

avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus võlausaldaja

ees summas 5002 eurot 50 senti.

3. 28.03.2018 määrusega tühistas maakohus kostja määruskaebuse alusel 05.03.2018

määruse osas, millega kohus hagi tagas.

4. 18.04.2018 määrusega peatas maakohus käesoleva tsiviilasjas menetluse kuni

tsiviilasjas nr 2-18-2369 tehtava lahendi jõustumiseni.

5. 24.04.2018 kinnitas maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2369 Ralex Industry OÜ ja

praeguses asjas hageja vahel kompromissi.

6. 09.05.2018 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Hageja palus jätta

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja

kanda, kuna kostja on lõpetanud pärast hagi esitamist ebaõiget andmete avaldamise.

Samuti palus hageja määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3955 eurot.

Maakohtu määrus

7. Maakohus uuendas 29.05.2018 määrusega menetluse ning lõpetas sama määrusega

hagist loobumise tõttu menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda,

määras menetluskulude suuruseks 2180 eurot ning mõistis need menetluskulud

hagejalt kostja kasuks välja. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal

tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

8. Maakohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta tuginedes TsMS § 429 lg-tele

1, 3 ja 4. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, leidis maakohus, et loobumine on

põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb

hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus.

9. Maakohtu hinnangul tuli menetluskulud asjas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

kanda. Hageja sõlmis Ralex Industry OÜ-ga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-2369,

mille kohus ka kinnitas. Sellest ei tulenenud käesolevas asjas kostjale siduvaid

tagajärgi. Kostja lõpetas hageja vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus

tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja poolt

taotletud andmeid. Hagi tagamise määrus oli viivitamata täidetav. Hageja 09.05.2018

menetlusdokumendist nähtus, et hageja loobus hagist eelkõige sellepärast, et tema ja

Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi ning hagejal kadus

ka huvi pidada kostjaga vaidlust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Seega ei olnud

hageja hagist loobumise põhjuseks kostja käitumine, st hageja nõude täitmine ja

andmete avaldamise lõpetamine, vaid hageja ja Ralex Industry OÜ vahel tsiviilasjas nr

2-18-2369 sõlmitud kompromiss.

Määruskaebus

10. Hageja palub 11.06.2018 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas,

millega menetluskulud jäeti hageja kanda, määrati kindlaks menetluskulude rahaline

suurus ning mõisteti hagejalt menetluskulud kostja kasuks välja. Hageja palub teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse

osas. Kuivõrd määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse osas, siis on ebaõige

menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt välja mõistmine. Hageja hinnangul

kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 4 ning jättis põhjendamatult

kohaldamata TsMS § 168 lg 5. Ülejäänud osas on määrus põhjendatud ja õiglane.

12. Hageja on hagist loobunud üksnes ja ainult põhjusel, et kostja on haginõude menetluse

kestel täitnud. Hageja on oma hagist loobumise avalduses selgesõnaliselt märkinud:

"[h]ageja esitab käesolevaga avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on

haginõude menetluse kestel täitnud ning loobunud hageja kohta ebaõigete andmete

avaldamisest." Hageja hinnangul on tõendatud, et kostja on haginõude menetluse

kestel vabatahtlikult täitnud. Seega oleks pidanud maakohus menetluskulud jätma

TsMS § 168 lg-e 5 alusel kostja kanda.

13. Väär ja asja materjalidega vastuolus on maakohtu arusaam, justkui ei oleks kostja

käitumine hagist loobumise põhjuseks. Samuti ei ole õige kohtu arvamus, et hagist

loobumise põhjustas hageja huvi kadumine kohtuvaidluse vastu tulenevalt Ralex

Industry OÜ-ga sõlmitud kompromissist. Hageja on oma hagist loobumise avalduses

üksnes märkinud, et ilmselt ei ole kostja pärast kompromissi sõlmimist huvitatud

ebaõigete andmete taasavamisest. Seega ei ole hagist loobumine tingitud mitte hageja

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

soovist asjaga mitte edasi tegeleda ega teises kohtuasjas sõlmitud kompromissist, vaid

sellest, et kostja on haginõude täitnud.

14. Lisaks eeltoodule on maakohus 29.05.2018 määruses märkinud, et kostja lõpetas

hageja vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi

tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja taotletud andmeid. Hageja

on nõus, et kostja lõpetas 06.03.2018 andmete avaldamise viidatud kohtumääruse

mõjul, kuid märgib, et vaidlusalune kohtumäärus tühistati 28.03.2018. Seega alates

sellest ajast puudus kostjal mistahes takistus andmete avaldamiseks, kuid kostja seda

ei teinud.

15. Hageja leiab, et arvestades, et kostja on haginõude täitnud vabatahtlikult ning asjaolu,

et hageja on seepeale hagist loobunud, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg-e 5 alusel

jätta kostja kanda.

Menetluse edasine käik

16. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus

muutmata.

17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

18. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu

määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

19. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168

lg 4 alusel hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus sätte kohaldamisel

eksinud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu

menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud

määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks.

Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad. Vastuseks

määruskaebuse väidetele lisab kolleegium järgmist.

20. TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et hagist loobumise korral kannab üldjuhul

menetluskulud hageja, sh peab hageja kandma kostja menetluskulud. Selle riskiga

saab ja peab hageja hagi esitamisel arvestama. Erandina võimaldab TsMS § 168 lg 5

jätta menetluskulud (sh hageja kulud) kostja kanda, kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

Käesolevas asjas on hageja siiski pigem omal initsiatiivil menetlusest loobunud.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

Sellel, kuidas hageja ise on loobumist põhjendanud, ei ole kolleegiumi hinnangul

menetluskulude jaotuse üle otsustamisel määravat tähtsust. Kolleegium nõustub asja

materjalide põhjal maakohtuga, et hagist loobumise põhjuseks ei olnud mitte

väidetavalt ebaõigete andmete avaldamise lõpetamine kostja poolt, vaid tsiviilasjas nr

2-18-2369 sõlmitud kompromiss.

21. Lisaks tuleb arvestada, et hagiga ei nõutud kostjalt mitte ühekordset sooritust, vaid

tegu oli osaliselt ka tulevikku suunatud nõudega. VÕS § 1055 lg 1 kohane kahjustava

tegevuse lõpetamise nõue tähendab sisuliselt ka kahjustavast tegevusest tulevikus

hoidumise nõuet (sest tegevus kui selline keelatakse). Seda on märkinud hagiavalduse

põhjendustes ka hageja ise. Seega, kuigi kostja on hetkel hagiga hõlmatud andmete

avaldamise lõpetanud, ei ole vähemalt õiguslikult välistatud, et ta võib asuda samu

andmeid tulevikus uuesti avaldama. Kostja ei olnud enne hagist loobumist avaldanud,

et ta peaks hageja nõuet põhjendatuks ning hageja väidetava võla kohta andmete

avaldamisest tulevikus hoidub. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud väide,

et hageja nõue on täielikult rahuldatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

23. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

24. Kostja poolt 17.10.2018 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja kandnud seoses määruskaebuse menetlemisega õigusabikulusid kokku 940

eurot (käibemaksuta). Esindaja on kulutanud õigusabi osutamiseks kokku 7 tundi 50

minutit, sh tutvumine vaidlustatud määrusega (15 minutit), kostja menetluskulude

katteks tagatise saamiseks taotluse koostamine (3 tundi), hageja poolt tagatise

taotlusele esitatud vastusega tutvumine (15 minutit), tagatise taotluse lahendamise

kohta kohtu poolt tehtud lahendiga tutvumine ja info edastamine kliendile (10

minutit), määruskaebuse läbitöötamine ja kaebusele kirjaliku vastuse koostamine (3

tundi 40 minutit) ning kohtu 12.10.2018 kirjaga tutvumine ja kohtunõude täitmine (30

minutit). Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund (käibemaksu arvestamata).

25. Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus

vajalikud ja põhjendatud. Samuti kinnitab kostja, et on käibemaksukohustuslane

(TsMS § 174 lg 10) ning palub menetluskulud hagejalt seetõttu välja mõista ilma

käibemaksuta summas, s.o summas 940 eurot.

26. Hageja ei ole kostja ülalmärgitud menetluskulude osas seisukohta avaldanud.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-2441

27. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et esindaja (kui

professionaalse õigusnõustaja) põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu 12.10.2018

kirjaga tutvumisele ei saa olla rohkem kui 5 minutit. Samas kirjas sisalduva

kohtunõude täitmine saab tähendada üksnes kohtule menetluskulude avalduse ja

nimekirja koostamist, kuid selliseid toiminguid ei saa senise kohtupraktika järgi

lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks, kuna avalduse ja

nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka

menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

28. Muus osas saab lugeda esindaja ajakulu õigusabi osutamisele kolleegiumi hinnangul

vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks

on maakohus jätnud 02.08.2018 määrusega küll rahuldamata, kuid see ei anna

kolleegiumi hinnangul veel alust nimetatud taotluse esitamisega seotud kulude osas

TsMS § 169 lg 3 kohaldamiseks.

29. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu) TsMS § 175

lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu.

30. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt

ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja määruskaebuse menetlemisel kantud esindaja

kulu 888 eurot (7,4 * 120).

31. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

32. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Liis Arrak

Ele Liiv

6(6)