2-18-6870/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu 31. oktoober 2018

Tsiviilasja number

2-18-6870

Tsiviilasi

BB

Finance

OÜ

hagi

J

R

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

2255,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn); lepinguline esindaja

Marilin Palts (jurist@julianus.ee)

Kostja: J R (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi J R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista J Rilt põhivõlgnevus 1299,33 eurot (üks

tuhat kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 33

senti), intress 122,40 eurot (ükssada kakskümmend

kaks eurot ja 40 senti) ja sissenõutavaks muutunud

viivis 177,40 eurot (ükssada seitsekümmend seitse

eurot ja 40 senti), kokku 1599,13 eurot (üks tuhat

viissada üheksakümmend üheksa eurot ja 13 senti)

BB Finance OÜ kasuks.

3. Välja mõista J Rilt BB Finance OÜ kasuks kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1299,33 eurot alates 30.10.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 76% ulatuses J Ri kanda ja 24%

ulatuses BB Finance OÜ kanda.

2. Mõista J Rilt välja BB Finance OÜ kasuks riigilõiv

190 eurot ja õigusabikulud 216,60 eurot, kokku 406,60

eurot (nelisada kuus eurot ja 60 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J

Ril tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1299,33 eurot) BB Finance OÜ viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Xxx OÜ) sõlmisid 03.10.2016 laenulepingu nr

xxx, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 300 eurot. Kostja ja hageja vahel on

sõlmitud ka 29.11.2016 laenuleping nr xxx, mille alusel anti kostjale laenu 999,33 eurot,

millest 464,32 eurot läks refinantseeritava lepingu nr xxx katteks ja 535 eurot on kostjale

üle kantud. Kostja isikusamasus on tuvastatud 03.10.2016 xxx teeninduspunktis ning selle

kinnitamiseks on koostatud isikusamasuse tuvastamise ankeet koos koopiaga isikut

tõendavast dokumendist. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingu

tingimustele ja maksegraafikutele. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub

lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Leping xxx lõppes 02.11.2016 ja

leping xxx on üles öeldud 16.03.2017.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1299,33 eurot, intress 122,40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 729,54 eurot ja viivised alates 03.05.2018 kuni

põhinõude summas 1299,33 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 250 eurot,

õigusabikulud 950 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses.

3. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus ja selle täiendus koos lisadega

kätte 19.09.2018 e-posti aadressil xxx. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga

laenulepingu, mida tõendavad 03.10.2016 ja 29.11.2016 laenulepingu põhitingimused ja

laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu

1299,33 eurot, sellest 835 eurot on kantud kostja pangakontole ja 464,32 eurot eelneva

kohustuse (so laenulepingu nr xxx) katteks. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasi maksnud,

siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista summas 1299,33 eurot.

6. Laenulepingu xxx punkti 8 kohaselt on intressimäär 46,2% ja intressi tuli maksta ühe

maksena summas 11,40 eurot. Laenulepingu xxx punkti 4.5 kohaselt on intressimäär

46,3% ja intressi tuli maksta osamaksetena alates esimesest osamaksest kuni lepingu

ülesütlemiseni: 29.12.2016 summas 38,54 eurot; 28.01.2017 summas 37,02 eurot ja

27.02.2017 summas 35,44 eurot. Seega tuli kostjal intressi kokku maksta 122,40

(11,40+38,54+37,02+35,44) eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt

hageja kasuks välja mõista.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses ja selle täienduses on hageja märkinud,

et poolte vahelistes lepingutes on kokku lepitud intressimääras, kuid mitte kohalduvas

viivisemääras, mistõttu tuleb viivised arvutada kokkulepitud intressimääras. Kohus sellega

ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud lepingu xxx punktis 11 on märgitud, et krediidiandjal on

tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas kuni nõude

kohase täitmiseni ja lepingu xxx punktis 8.4 on samuti märgitud, et krediidiandjal on

tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas kuni nõude

kohase täitmiseni. Kokkulepitud viivisemäära kinnitavad ka mõlema lepingu juurde

lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Seega on hageja hagiavalduses

arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised vähendatud viivisemääras, milleks on

esimese lepingu puhul 46,2% aastas ja teise lepingu puhul 46,3% aastas.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Mõlemas lepingus kokkulepitud viivise päevamäär on 0,75% päevas, mis teeb 273,75%

aastas. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1

teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub

8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks

asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

üle 34 korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 177,40 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

eurodes

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

eurodes

03.11.2016-29.10.2018

47,73

17.03.2017-29.10.2018

999,33

129,67

12. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1299,33 eurot, intress 122,40 ja sissenõutavaks

muutunud viivised 177,40 eurot, kokku 1599,13 eurot ning alates 30.10.2018 viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt (1299,33 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 76% ja hageja kanda 24%

ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 950 eurot, kokku 1200

eurot.

Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

esindajal

kulunud

tundi

alusdokumentidega tutvumiseks ja 4 tundi hagiavalduse koostamiseks, tunnihinnaga

118,75 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud, et

OÕ Julianus Õigusbüroo ja OÜ BB Finance vahelise lepingu alusel on tasutud

menetluskulu käibemaksuga summas 950 eurot ja hageja on käibemaksukohustuslane

KMS § 3 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt nähtub, et hageja on

käibemaksukohustuslane alates 15.06.2007. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja ta ei ole esile toonud muid

põhjuseid, miks ta ei saa käibemaksu kuludelt tagasi arvestada, siis õigusabikuludelt

tasutud käibemaksu ei hüvitata.

15. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud tavapärasest laenulepingust tuleneva hagi, mis ei

vaja eelnevat keerukat ega põhjalikku õiguslikku analüüsi, mistõttu ei ole dokumentidega

tutvumine ja nõude analüüs 4 tunni ulatuses vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd hageja

esindaja puhul on tegemist masshagide esitajaga, kelle poolt esitatud hagiavaldus peaks

sisaldama kõiki olulisi asjaolusid, siis ei ole põhjendatud ka 29.06.2018 esitatud

menetlusdokumendi (puuduste kõrvaldamine hagiavalduses) koostamise ajakulu.

Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on

esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu

sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud 3 tunni ulatuses summas 285 eurot (3*95). Arvestades menetluskulude

jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 190 eurot (250*76%) ja õigusabikuludest

216,60 eurot (285*76%), kokku 406,60 eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK 30.08.2019 lahendiga.