Legislator Case Law & Legislation
2-18-615/25 AI generated

2-18-615/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-615/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas.

Legislator headnote

AI generated

2-18-615/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas.

Keywords

AI generated
recurrent expenditure temporary pension residual earning capacity approximate cost estimate renewable energy broadcasting fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-18-615

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-615

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS hagi RAGN-SELLS AS-i vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Ramirent Baltic AS apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

67 079,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Ramirent Baltic AS (10199349),

tehingulised esindajad vandeadvokaat Tauno Tark ja

vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin

Kostja (vastustaja): RAGN-SELLS AS (10306958),

tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 24.05.2018.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Ramirent Baltic AS-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. RAGN-SELLS AS vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.

4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Ramirent Baltic AS-i

kanda.

5. Välja mõista Ramirent Baltic AS-lt RAGN-SELLS AS-i kasuks maakohtu poolt

välja mõistetud menetluskuludele lisaks apellatsioonimenetluse kulu summas

1595 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

1(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

12.01.2018.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 33 539,68 eurot, 12.01.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised põhinõudelt 9894,21 eurot ning viivised 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2004.a kliendilepingu, mille kohaselt rentis hageja

kostjale seadmeid. Kliendilepingu kohaselt lepiti rentniku varalise vastutuse tingimused

kokku iga konkreetse rendilepinguga kaasnevates renditingimustes. Hageja ostis generaatori

550kVA DSMO R550C3 hinnaga 58 496 eurot. 02.02.2017.a allkirjastasid pooled

üleandmise-vastuvõtu akti ja rendilepingu nr RL652105, mille alusel andis hageja kostjale

seadme tasu eest kasutada. Koos seadmega andis hageja kostjale üle seadme kasutusjuhendi

ning instrueeris kostjat seadme kasutamisest. 04.02.2017.a teatas kostja hagejale, et seade on

kostja kasutuses kahjustunud. Seadme maaletooja ja seadme tootja raporti kohaselt on kahju

põhjustatud kostja tegevusest. Tootja ei käsitlenud kahjujuhtumit garantiijuhtumina. Hageja

kindlustusettevõte keeldus kindlustushüvitist maksmast, kuna seadme kahjustumise põhjus oli

kostja raske hooletus. Hageja tasus mootorivahetuse ja sellega seonduvate tööde eest kokku

33 539,68 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, kuid

kostja ei ole kahju hüvitanud.

Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue on tulenevalt võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 338 aegunud. Hageja lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lgle 1 ja §-le 147 kolme aasta jooksul nõude

sissenõutavaks muutumisest. Ka VÕS § 338 kohaldamisel ei oleks nõue aegunud, kuna

pooled pidasid seadme kahjustamisest arvates kuni 2017.a novembrikuuni kahju tekkega

seonduvalt läbirääkimisi. Koheselt pärast kahjustatud seadme tootja tehtud ekspertiisi

kättesaamist edastas hageja selle 07.04.2017.a kostjale ning tegi ettepaneku kokkusaamiseks

ja kahjude kompenseerimise võimaluste arutamiseks eesmärgiga tulla kostjale vastu ning

jõuda pooli rahuldava lahenduseni. 10.04.2017.a edastas hageja kostjale kahjuteate

rendilepingu alusel renditud seadme remondikulude nõudes kokku summas 33 539,68 eurot

(ilma käibemaksuta), millele oli lisatud uuesti ka tootja ekspertiis. 12.04.2017.a kohtusid

pooled, et arutada kostja poolt tekitatud kahju hüvitamise asjaolusid. 13.04.2017.a tegi kostja

hagejale ettepaneku tellida sõltumatu hinnang. 24.04.2017.a e-kirjaga saatis hageja kostjale

Baltic Marine Group AS-i spetsialisti poolt antud selgitused seoses seadme kahjustumise

põhjustega. Ühtlasi selgitas hageja, et on valmis uuesti kohtuma ning kaasama eksperte

seletamaks juhtunu üksikasju. 28.04.2017.a tegi kostja hagejale ettepaneku kaaluda võimalust

teostada seadme rikke kõrvaldamine garantiijuhtumina. 05.05.2017.a selgitas hageja

vastuseks kostja 28.04.2017.a ekirjale, et seadme tootja ei käsitle antud juhtumit

garantiijuhtumina. Ühtlasi märkis hageja, et kuna antud juhtumit ei ole võimalik

2(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

garantiikorras lahendada, soovib hageja endiselt leida mõlemaid osapooli rahuldava tulemuse.

15.05.2017.a tegi kostja hagejale ettepaneku rakendada kõnealuse juhtumi puhul

kindlustuskaitset. 20.06.2017.a teavitas hageja kostjat, et on edastanud juhtumi

kindlustusseltsile, kuid nimetatud kuupäeva seisuga puudus seadme kahjustumise juhtumi

osas kindlustusandja otsus. Seejärel ootasid mõlemad pooled kindlustusandja ekspertiisi

seadmega juhtunule. 31.10.2017.a teavitas hageja kostjat kindlustusettevõtte otsusest, millega

keelduti kindlustushüvitist maksmast, kuivõrd kindlustusseltsi põhjenduste kohaselt oli

seadme kahjustumise põhjus kasutaja raske hooletus. 17.11.2017.a tegi hageja kostjale

ettepaneku korduva ekspertiisi läbiviimiseks mootori töö seiskumise ja kahjustamise

asjaolude kindlaks tegemiseks mõlemale poolele vastuvõetava sõltumatu eksperdi poolt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole seadet

kahjustanud. Tegemist oli kas seadme varjatud puudusega või hageja ebakohaselt teostatud

hooldustööga. Hageja poolt tellitud raport on ebausaldusväärne, kuna seadme maaletooja on

garantiiandja ja huvitatud pool.

Hageja nõue on aegunud. Kostja taotles vaheotsuse tegemist. Hageja esitas kostja vastu hagi

enam kui 11 kuud pärast asja tagasisaamist. Tegemist oli võlaõigusseaduse mõttes

üürilepinguga. Lepingu osas üürilepingu sätete kohaldamine tuleneb selgesõnaliselt ka

lepingu üldtingimuste p-st 10.4. Kui hageja leidis, et kostja tagastatud asi ei vasta seisundile,

mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, pidi hageja oma kahju hüvitamise nõude VÕS §

338 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksma panema 6 kuu jooksul seadme tagasisaamisest. Kostja ei

pidanud hagejaga tema nõude osas kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi ning kostja on

hageja nõuet läbivalt eitanud. Kostja vastas 13.04.2017.a vastuses (s.o pärast hageja-poolse

ekspertiisiga tutvustamist) kokkuvõtlikult, et ta ei ole nõus kahjuteates esitatud nõudmistega,

28.04.2017.a vastas kostja, et mootori riknemist ei saa panna kasutaja süüks, 14.11.2017.a

vastas kostja, et ta ei vastuta seadme kahjustumise eest ning hagejal puudub alus

kahjuhüvitise nõudmiseks ning 28.11.2017.a vastas kostja, et jääb kõigi varasemate

vastuväidete juurde ning ei tunnista jätkuvalt hageja nõuet. Isegi kui pidada poolte vahel

12.04.2017.a toimunud kohtumist tinglikult läbirääkimiste pidamiseks, pidi hagejale olema

alates kostja 13.04.2017.a vastusest selge, et kostja ei kavatse hageja nõuet täita.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus tegi 24.05.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise

tõttu ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2810 eurot

menetluskulude hüvitisena ja eelnimetatu tasumata osalt viivise lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni seadusjärgses määras.

Otsuse kohaselt leidis kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on üürileping, kuid see ei oma

aegumise vaidluses tähtsust, sest VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub

VÕS § 341 järgi ka rentniku nõuete kohta rendileandja vastu. Kohus nõustus kostjaga, et

VÕS § 338 puhul on tegemist erinormiga TsÜS-is sätestatud üldiste lepinguliste nõuete

aegumistähtaegade osas ning lühendatud aegumistähtajaga, mille eesmärk on üürisuhetest

tulenevate nõuete puhul kiire õigusrahu saavutamine. Kohus tõlgendas nimetatud normi

laiemalt ja leidis, et normi eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete

esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Seega pidi hageja kui üürileandja

VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude maksma panema 6 kuu

jooksul asja tagasisaamisest. Hagiavalduses kinnitab hageja, et sai seadme kostjalt tagasi

04.02.2017.a. Seega hakkas hageja nõude aegumine kulgema 05.02.2017.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

Kohus leidis, et hageja viited kindlustusekspertiisi läbiviimise kohta TsÜS § 167 lg 3

kontekstis ja sellest tulenevalt nõude aegumise peatumine ei ole põhjendatud. Ekspertiisina ei

saa TsÜS § 167 lg 3 tähenduses käsitleda kindlustusandja poolt kindlustuslepingu alusel

esitatud nõude põhjendatuse osas õigusliku seisukoha kujundamist. Ekspertiisina saab

käsitleda kindlustusjuhtumi asjaolude kohta asjatundja sisulise uurimuse teostamist, kuid

käesolevas asjas on kindlustusandja oma otsuse kujundamisel lähtunud tootja seisukohast. Ei

selgu, mis olid vaidlust tekitavad asjaolud, mille selgitamiseks kindlustusandja ekspertiisi läbi

viis. Samuti ei ole tõendatud lepitusmenetluse läbiviimine. Ekspertiisina ei saa TsÜS § 167 lg

3 tähenduses käsitleda ka tootja raportit, kuivõrd pooled ei leppinud sellise raporti tegemises

kokku. Kohus leidis seega, et hageja nõude aegumine ei peatunud seoses nõude suhtes selguse

saamiseks teostatud kindlustusekspertiisi ega ka lepitusmenetlusega.

Kohus nõustus kostja seisukohaga, et määrava tähtsusega on läbirääkimiste hindamisel see,

kas vastusest nähtub kokkuleppel lahenduse leidmise soov. Hageja ei ole tõendatud, et pidas

kostjaga läbirääkimisi. Toimiku materjalidest nähtuvalt pidasid pooled alates 07.04.2017.a

kirjavahetust kahju tekkimise asjaolude üle, kuid kostja leidis siiski, et ei ole vastutav

kahjujuhtumi eest. Kostja on kõigis enda vastustes hageja nõuet selgelt eitanud, mistõttu ei

olnud kohtul võimalik asuda seisukohale, et pooled pidasid läbirääkimisi nõude kokkuleppel

lahendamiseks. Asjas on küll tõendatud, et hageja pidas läbirääkimisi seadme tootjaga garantii

osas ja kindlustusandjaga kindlustushüvitise osas, millest võis omakorda sõltuda see, kas

hageja oleks saanud nõude rahuldamist mujalt, kuid hiljemalt 13.04.2017.a pidi olema

hagejale selge, et kostja ei pea end seadme kahjustamises vastutavaks ning ei nõustu kahju

hüvitama. Esitatud materjalidest nähtub küll kostja soovitus hagejale saada nõude

rahuldamine kindlustushüvitisest või garantiist, kuid ei nähtu tahe pidada läbirääkimisi kostja

vastutuse üle. Kui hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.02.2017.a, aegus see TsÜS § 136 lg-

st 3 juhindudes 05.08.2017.a. Kui siiski 12.04.2017.a poolte vahel toimunud kohtumist või

sellele eelneval ajal toimunud suhtlust alates kahjujuhtumi toimumisest käsitleda

läbirääkimiste pidamisena, nõustus kohus kostja seisukohaga, et läbirääkimised lõppesid

kostja 13.04.2017.a teatega nõude tagasilükkamise kohta, mistõttu on ka sellisel juhul hageja

nõue alates 14.10.2017.a aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 12.01.2018.a, mistõttu ei ole

hageja kinni pidanud VÕS § 338 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõude esitamise tähtajast. Olukorras,

kus hageja arvas endal olevat kostja vastu üüritud asja kahjustamisest tulenev nõue, ei

nähtunud kohtule asjaolusid, mis oleksid takistanud hagejal oma nõudega õigeaegselt

kohtusse pöörduda. Kuna hageja kahjunõue on aegunud, on kostjal TsÜS § 142 lg 1 ning VÕS

§ 338 lg 1 järgi õigus keelduda kahju hüvitamisest.

Apellatsioonkaebus

4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hageja hagi täies ulatuses või

alternatiivselt saadetakse asi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Hageja palus

ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 1 ja

ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kostja ei ole hagejaga läbirääkimisi pidanud.

Võlgnikupoolne nõude tunnistamine ei ole TsÜS § 167 lg-st 1 tuleneva nõude aegumise

peatumise eeldus. Kostja tahe pidada hagejaga läbirääkimisi on tõendatud. Alates seadme

kahjustumise ja üleandmisest (04.02.2017.a) on pooled pidanud läbirääkimisi nii e-kirjade teel

kui ka kohtumistel. Kostja osales arutluses nõude aluseks olevate asjaolude üle. Kuna pärast

seadme tootja ekspertiisi ja kahjunõude esitamist kostjale, oli kostja valmis hagejaga kohtuma

4(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

ja kahju asjaolusid arutama, tuleb jaatada kostja tahet läbirääkimisi pidada. Hageja tegeles

kõigi kostja ettepanekutega: tellis seadmele ekspertiisi ning tegi ettepaneku kostjale täiendava

sõltumatu ekspertiisi tellimiseks (millest kostja keeldus), suhtles seadme tootjaga nii garantii

kui ka muudel seadme kahjustumisega seonduvatel teemadel (tootja keeldus juhtumit

garantiilisena käsitlemast), edastas asja kindlustusele ning ootas mitu kuud viimaselt vastust

(kindlustusandja keeldus asja kindlustusjuhtumina käsitlemast). Kostja käitumisest ei

ilmnenud selget tahet läbirääkimisi mitte jätkata kuni 28.11.2017.a. Samuti on maakohus

ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 3, kui leidis, et ekspertiiside läbiviimine ei peatanud

hageja nõude aegumist. Seadme tootja ekspertiisis toodud andmete arvesse võtmine ei välista

kindlustusekspertiisi teostamist. Poolte vahel oli kokkulepe ekspertiisi läbiviimise osas,

kuivõrd kostja tegi hagejale ettepaneku tellida sõltumatu hinnang juhtumile ja kaaluda

võimalust kõrvaldada rike garantiijuhtumina ning rakendada kindlustuskaitset.

Kindlustusandja viis ekspertiisi läbi kahju tekkepõhjuste ja kostja vastutuse välja

selgitamiseks. Ekspertiisina saab käsitleda ka seadme tootja raportit. Alternatiivselt tuleks

ekspertiisi ja kindlustusekspertiisi läbiviimist pidada osaks läbirääkimiste pidamisest, mis

peatab aegumise TsÜS § 167 lg 1 alusel. Lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS §

167 lg-d 1 ja 3, kui leidis, et viidatud sätete eesmärk ei ole peatada aegumine hagis kirjeldatud

asjaoludel. Maakohtu hinnang läbirääkimiste pidamise ja ekspertiiside läbiviimise eitamisel

ning seetõttu aegumise kohaldamine antud asjas eeldaks võlausaldajalt hagi esitamist nõude

asjaolusid kindlaks tegemata. Maakohtu hinnang läbirääkimiste pidamise ja ekspertiiside

läbiviimise eitamisel ning seetõttu aegumise kohaldamine antud asjas soosib võlgnike

võimalust oodata pahatahtlikult ära nõude aegumise. Kostja jättis hagejale mulje, et peab

läbirääkimisi ja soovib lahenduseni jõuda. Aegumise kohaldamine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

Maakohus rikkus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-d 1 ja 8 ning TsMS

§ 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8, kui leidis, et kostja menetluskulud on täies ulatuses

vajalikud ja põhjendatud. 06.02.2018.a toimingu puhul ei ole arusaadav, mis tööd on kostja

hagiga teinud, arvestades, et eelnevalt on kostja kulutanud hagi vastuse koostamiseks ca 9

tundi ning pärast veel täiendavalt 1,5 tundi. 20.03.2018.a analüüsi puhul ei selgu, mida ja

millega seoses on kostja analüüsinud. 06.04.2018.a kirjavahetus kohtuga 15 min ei ole

põhjendaud, kuna ei selgu, miks ja millistel teemadel kostja kohtuga suhtles. Kostja on sellele

eelnevalt juba suhelnud kohtuga taotluste osas samas ajalises mahus. 24.04.2018.a

menetlusdokumendi koostamine ei kuulu hüvitamisele, kuna on menetluskulude nimekirja

koostamine. Maakohus pole täitnud eeltoodud osas põhjendamiskohustust.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata

ning maakohtu otsuse muutmata. Apellandi väide, et pooled on pidanud läbirääkimisi

kohtumistel (mitmuses) on ebaõige, kuna kostja on hagejaga kohtunud üksnes ühel

korral.

6.

10.08.2018.a esitas vastustaja vastuväite kohtu tegevusele seoses apellandi

08.08.2018.a menetlustähtaja pikendamise taotluse rahuldamisega. Kuna vastustaja ei

esitanud uusi asjaolusid, tõendeid, avaldusi ega taotlusi, ei ole põhjendatud

apellandile antud tähtaega pikendada. Alternatiivselt palus vastustaja anda uue tähtaja

seisukoha esitamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

5(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja maakohtu menetluskulud 2680 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks muus osas alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub asja sisulise

lahendamise osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei

korda. Kuigi hageja tugineb kaebuses asja sisulise lahendamise osas samadele väidetele, mille

osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib

ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.

8. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul reguleerib hageja poolt kostja suhtes

esitatud nõude aegumistähtaega VÕS § 338 lg 1. Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja

poolt kostja suhtes esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 05.02.2017.a. Maakohus ei

eksinud, kui leidis, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda

järeldust, et hageja poolt kostja suhtes esitatud nõude aegumine oleks olnud läbirääkimiste

pidamise tõttu peatunud.

9. Juhul, kui kostja esitab hageja nõude osas aegumise vastuväite ja juhul, kui nõue oleks

aegunud, tuleb hagejal aegumise kohaldamise vältimiseks tuua kohtu ette asjaolud ja esitada

tõendid, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et aegumine oli peatunud. Hageja soovis

aegumise peatumise rajada sellele, et pooled pidasid läbirääkimisi. Hagilises kohtumenetluses

saab kohus lähtuda üksnes sellest, mida pooled on kohtu ette toonud. Asjaoludele ja

tõenditele, mida pooled ei ole kohtu ette toonud, ei saa kohus oma järeldusi rajada. Kuigi

hageja on mitmetel lehekülgedel esitanud hinnanguid selle kohta, et hageja hinnangul oli

hageja nõude aegumine pooltevaheliste läbirääkimiste pidamise tõttu aegunud, ei saa kohus

lähtuda mitte hageja soovitud järeldustest vaid asjaoludest ja tõenditest, mille alusel tuleb

kohtul konkreetselt tuvastada, millisest kuupäevast täpselt millise kuupäevani pooled

läbirääkimisi pidasid, milliste asjaolude alusel läbirääkimiste pidamist järeldada saab ja

millised tõendid asjaolude esinemist tõendavad. See tähendab, et järeldused tuleb teha kohtul

ja menetlusosalistel tuleb soovitud järelduste tegemist võimaldavad faktiväited ja väiteid

tõendavad tõendid kohtu ette tuua.

10. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel, kui leidis, et käesoleva tsiviilasja raames

ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks väljendanud

tahet pidada hagejaga hageja poolt esitatud nõude üle läbirääkimisi. Ringkonnakohus rõhutab,

et läbirääkimiste pidamiseks aegumise peatumise tähenduses ei saa pidada pelgalt

võlausaldaja poolseid pöördumisi, milles nõue esitatakse või milles nõuet aina uuesti

korratakse. Läbirääkimiste pidamiseks saab pidada seda, kui läbirääkimiste soovi väljendab

äratuntavalt ka võlgnik. Läbirääkimistena ei saa käsitleda seda, kui võlgnik väljendab seda, et

ta nõuet ei tunnista ja esitab ka põhjendused, miks ta nõuet ei tunnista. Nõude üle

läbirääkimiste pidamisena võiks käsitleda seda, kui võlgniku avaldustest võiks äratuntavalt

järeldada, et võlgnik võiks mingitel tingimustel nõuet kas osaliselt või täielikult tunnistada,

kui võlgnik võiks olla valmis nõude osas kompromissi kaalumisega või muuga, mis annab

võlausaldajale nõude kas osalise või täieliku rahuldamise osas positiivse väljavaate. See, kui

võlausaldaja saadab võlgnikule üha uusi ja uusi kirju, milles nõuab kahju hüvitamist ja

võlgnik nendele kirjadele uuesti ja uuesti eitavalt vastab ning nõude rahuldamise osas lootust

ei väljenda, endast läbirääkimiste pidamist ei kujuta.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et läbirääkimiste vältimiseks tulnuks kostjal

lühidalt ja lakooniliselt ning järsult teatada, et tema nõude üle läbirääkimisi ei pea ning et kuni

6(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

kostja selliste väljenditega avaldust ei ole teinud, tuleks lugeda, et kostja pidas hagejaga

läbirääkimisi. Eesti eraõiguses ei eelda õiguslike tagajärgede kaasatoomine või õiguslike

tagajärgede ärahoidmine mingite eriliste „võlusõnade“ kasutamist. Määrav on see, et poole

tahe oleks selgesti äratuntav ja arusaadav. Läbirääkimistest keeldumisele viitab selgesti kostja

avaldus, mida ta on korranud igas vastuskirjas, et ta nõuet ei tunnista. Määrav on see, et kuni

hageja ei ole läbirääkimiste pidamist, sh kostja poolt tehtud avaldusi, millest saaks järeldada

kostjapoolset läbirääkimiste soovi, tõendanud, ei saa läbirääkimiste pidamist järeldada ja

kostja ei pea läbirääkimiste lõpetamist tõendama.

12. Maakohtu järeldus, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid

läbirääkimiste pidamist järeldada ei võimalda, on õige. Esimese pöördumise seoses oma

nõudega esitas hageja enda väidete kohaselt 07.04.2017.a (t lk 18). Selles e- kirjas väitis

hageja, et vaidlusaluse seadme kahjustumise põhjustas kasutaja tegevus, et seadme remont

maksab 33 693,40 eurot, millele lisandub käibemaks ja et hageja teeb kostjale ettepaneku

kokkusaamiseks ja kahjude kompenseerimise arutamiseks. Toimikus olevast tõendist (t lk 20

olev kostja 13.04.2017.a kiri hagejale) nähtuvalt toimus hageja ja kostja vaheline kohtumine

12.04.2017.a. Mitte ühegi tõendiga ei ole aga tõendatud, et pooled oleksid sellel

kokkusaamisel pidanud nõude üle läbirääkimisi. Kostja 12.04.2017.a kokkusaamisel

läbirääkimiste pidamist eitab ning hageja selle kokkusaamise sisu avavaid tõendeid esitanud

ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi see, kui võlausaldaja esitab võlgniku suhtes nõude

ja võlgnik ning võlausaldaja nõude osas kohtuvad, ei anna alust järeldada, et pooled oleksid

kokkusaamisel läbirääkimisi pidanud. Läbirääkimiste toimumise tuvamistamine eeldab

kostjapoolsete vastavasisuliste avalduste kohtu ette toomist ja tõendamist. Paljudel juhtudel

lähevad võlgnikud võlausaldajaga kokkusaamistele selleks, et võlausaldajatele väljendada, et

nad nõudeid ei tunnista ja nõudeid täita ei kavatse. Kostja 13.04.2017.a kirjast (t lk 20)

nähtuvalt väidab kostja, et kokkusaamisel arutati, milline võis olla kasutaja panus seadme

mootori riknemisel. Sellele järgneb terve rida kostja väiteid, mida kostja on esitanud selleks,

et põhjendada, miks tema seadme mootori riknemise eest ei vastuta. Kirjas esile toodud

väidete õigsust eeldades kuulas kostja hageja etteheited ära ja esitas omapoolsed põhjendused,

miks kostja endal vastutust ei näe. Need asjaolud aga pooltevaheliste läbirääkimiste

pidamisele ei viita. Muid asjaolusid ei ole hageja aga tõendanud. Viidatud kirja eelviimases

lauses väljendab kostja selgesti, et kostja ei ole nõus kahjuteates esitatud nõudmistega. Sellest

saab teha ühese järelduse, et kostja ei ole mitte mingitel tingimustel nõus nõuet ei täielikult

ega osaliselt täitma. See, et sama kirja viimases lauses märgib kostja, et ta soovitab hagejal

tellida sõltumatu hinnangu juhtunule, ei anna alust järeldada, et kostja oleks andnud lootust, et

juhul, kui sõltumatu hinnang peaks hageja väiteid kinnitama, et sellisel juhul võiks kostja

kahju kas osaliselt või täielikult hüvitada.

13. Sellest lausest ei saa järeldada ka kostja pakkumust (oferti) sõltumatu ekspertiisi

tellimiseks TsÜS § 167 lg 3 tähenduses. Esiteks ei toeta selliseid järeldusi kostja kirja tekst-

kostja väljendas selgesti, et tema hageja nõudmistega ei nõustu ja et hageja poolt esitatud

asjaolud ja väited on ebaõiged. Kostja ei ole vähimalgi määral viidanud, et juhul, kui

sõltumatu ekspertiis peaks hageja süüdistusi kinnitama, võiks kostja hüvitisnõude rahuldamist

kaaluda. Teiseks, lause, et kostja soovitab hagejal tellida sõltumatu hinnang juhtunule, viitab

sellele, et kostja hinnangul on hageja rajanud oma süüdistused seadme tootja poolt esitatud

väidetele ja selleks, et hageja saaks õige ettekujutuse tegelikult aset leidnud asjaoludest, tuleks

hagejal pöörduda sellise asjatundja poole, kes ei ole ise asja lahendusest varaliselt huvitatud.

See, kas kostja keeldus nõude rahuldamisest alusetult ega ka see, kas seadme tootja andis

objektiivse ja erapooletu arvamuse, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest käesoleval juhul ei

hinda kohus nõude põhjendatust vaid seda, kas kostja väljendas tahet pidada hagejaga

7(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

läbirääkimisi. Sellisele tahtele mitte miski ei viita. Oluline on ka see, et ka järgnevates

kirjades, millega kostja hageja korduvatele hüvitisnõuetele vastab, märgib kostja kirjade

eelviimastes lausetes, et kostja hageja nõuet ei tunnista ja sellele järgnevas lauses märgib

kostja, mida hageja võiks teha selleks, et enda olukorda parandada (garantiinõude esitamine,

kindlustusandja poole pöördumine). Ka see viitab sellele, et kostja poolt esitatud viimast

lauset tuleb käsitleda kostja soovitusena, mida hageja teha võiks, mitte aga kostja avaldusena,

et juhul, kui hageja mingil viisil käitub, võiks kostja nõude rahuldamist kaaluda.

14. Järgmine kostja kiri, mille kostja hagejale saatis ja millest hageja soovib välja lugeda

kostja avaldust läbirääkimiste pidamiseks, on kostja regioonijuhi poolt hagejale 28.04.2017.a

saadetud vastuskiri (t lk 23). Ka selles kirjas on pikk lõik kostja põhjendusi, milles kostja

väljendab, miks ta hageja etteheidetega ei nõustu. Kiri lõpeb eelviimase lausega, milles kostja

väljendab selgesti, et mootori riknemist ei saa panna kostja süüks. Sellele järgnevas lauses

soovitab kostja hagejale lahendada probleem garantii korras. Ka need avaldused ei viita

sellele, et kostja oleks andnud lootust kaaluda nõude rahuldamist juhul, kui hageja juhtumit

garantiikorras ei lahenda. Kostja väljendas ennast kirjas piisavalt üheselt, et tema juhtumi eest

ennast vastutavana ei käsitle.

15. Toimikust nähtuvalt on hageja saatnud kostjale veel mitu e- kirja, kuid nendele

vastuseid ei ole esile toodud. Kuna kostja väljendas eelnevalt mitmel korral selgesti ja üheselt

mõistetavalt, et tema hageja poolt esitatud nõuet ei tunnista, ei saa sellele järgnevaid hageja

korduvaid ühepoolseid pöördumisi käsitleda läbirääkimiste pidamisena. Toimikust nähtuvalt

oli kostja järgmine vastus hagejale 14.11.2017.a vastus arvele (t lk 51), milles väljendatakse

selgesti, et kostja nõudega ei nõustu ja mingit läbirääkimiste pidamist kirjast ei nähtu. Sellele

järgnes kostja 28.11.2017.a kiri (t lk 32), mida ka hageja ise käsitles läbirääkimiste

lõpetamisena. Ringkonnakohus nõustub selles osas hagejaga, et sellest kirjast mingit

läbirääkimiste pidamise soovi ei nähtu, samuti ei nähtu kirjast, et sellele kirjale eelnevalt

oleksid hageja ja kostja läbirääkimisi pidanud.

16. See, et kostja on mitu korda hagejale vastanud sisuliste kirjadega, milles kostja esitas

hagejale pikad põhjendused, miks kostja leiab, et ta hageja ees ei vastuta, ei viita

kostjapoolsele läbirääkimiste pidamise tahtele. Kostja selgitas hagejale, miks ta ei vastuta.

Kostja kirju ei saa mõista hagejale suunatud ettepanekuna, et hageja võiks kostja väited ümber

lükata ja et kui hageja sellega hakkama saab, võiks kostja vastutada. Ringkonnakohus ei jaga

hageja nägemust, et juhul, kui võlgnik vastab lühidalt ja järsult, on tegemist läbirääkimistest

keeldumisena ja kui võlgnik oma keeldumist pikalt põhjendab, on tegemist läbirääkimistega.

17. Ringkonnakohus märgib, et konkreetsel juhul ei saa kostja tegevust käsitleda hea usu

põhimõtte vastasena. Vastupidi, inetuna võiks käsitleda seda, kui kostja hagejale ei oleks

vastanud. Heas usus tegutsevalt isikult, kelle suhtes on esitatud nõue, võiks eeldada seda, et ta

ka põhjendab, miks ta nõuet ei tunnista. See muudab muuhulgas ka kohtusse pöördumise

võlausaldaja jaoks lihtsamaks, sest võlgnikupoolsed põhjendused võimaldavad võlausaldajal

kohtusse pöördumise perspektiivi hinnata ning otsustada, millistele tõenditele tuleb hagi

rajada.

18. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et läbirääkimiste pidamist TsÜS § 167

tähenduses ei saa samastada nõude tunnustamisena, sest see on TsÜS-is eraldi reguleeritud.

Kuid see ei tähenda, et nõude üle toimuvate läbirääkimistena saaks käsitleda ükskõik millist

pooltevahelist kirjavahetust. Aegumise peatamise toimega läbirääkimiste pidamisena saab

käsitleda seda, kui võlgnik annab oma avaldusega lootust, et ta võib siiski nõude kas osaliselt

8(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

või täielikult täita või nõuet tunnustada. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et

konkreetsel juhul saaks hageja ühepoolsete ettepanekute tegemist käsitleda läbirääkimiste

pidamisena, sest kostja on probleemi ilmnemisel kohe alguses teatanud, et ta nõuet ei tunnista

ning kostja ei andnud hagejale lootust, et edaspidised samasisulised pöördumised võiksid

teistsuguse tulemuse anda.

19. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks

järeldada aegumise peatumist TsÜS § 167 lg 3 alusel. Esiteks eeldab vastav norm ekspertiisi

tellimist poolte kokkuleppe alusel. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks esitanud

hagejale endapoolset tahteavaldust sellise ekspertiisi määramiseks. Samuti ei ole tõendatud, et

hageja oleks kostjale esitanud tahteavalduse, millega hageja oleks kostjale teinud konkreetse

ettepaneku ekspertiisi määramiseks, mille tulemuse peaks siduma nõude täitmisega. Ettepanek

oleks pidanud olema sedavõrd konkreetne, et sellele oleks saanud ettepaneku adressaat vastata

jaatavalt.

20. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks

asuda seisukohale, et aegumine tuleks jätta hea usu põhimõttega vastuolu tõttu kohaldamata.

Seadus on hageja poolt esitatud nõude aegumistähtaja osas ühene ja selge. Hageja puhul on

tegemist kallite asjade väljaüürimisele spetsialiseerunud professionaaliga, kes tegutseb

majandustegevuse raames. Juba enne seda, kui hageja nõue aegus, kaasas hageja nõude

esitamisse professionaalsed advokaadid, kes said nõude aegumistähtaega ja nõude võimaliku

aegumisega seotud asjaolusid hinnata. See, kui hageja advokaatidest esindajad lähtusid

kohtueelselt, et nõude aegumine allub üldisele aegumistähtajale, nagu nähtub hageja poolt

maakohtu menetluses esitatud protsessidokumentidest, ei anna alust leida, et aegumise

kohaldamine on hea usu põhimõtte vastane.

21. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et juhul, kui mõne keerulise nõude

aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine eeldab aegumistähtajast pikemat tähtaega, tuleb

aegumistähtaega olematute läbirääkimiste pidamise teel pikendada. Ei saa välistada, et ka

kolmeaastane aegumistähtaeg võib teatud juhtudel osutuda nõude aluseks olevate asjaolude

kindlakstegemiseks liiga lühikeseks, kuid seadusandja on siiski aegumistähtajad kehtestanud

ja leidnud, et aegumistähtaeg peaks olema piisav selleks, et selle tähtaja jooksul nõue

kohtusse esitada. Võimalik nõude keerukus ei muuda aegumisele tuginemise õigust

olematuks. Oluline on rõhutada ka seda, et käesoleval juhul ei takistanud mitte miski hagejal

nõude esitamise aluseks olevate asjaolude selgekstegemist aegumistähtaja jooksul. Kostja

vastas hageja esmasele nõudele väga lühikese aja jooksul ja tõi esile sisulised põhjendused.

Juhul, kui hageja oleks soovinud, oleks ta saanud kohe peale seda esitada nõude kindlustusele

või tellida asja suhtes arvamuse sõltumatult asjatundjalt. Mitte ükski nendest asjadest ei

võtnud sedavõrd kaua aega, et hageja ei oleks saanud selgeks teha kõiki neid asjaolusid, mida

hageja praeguseks hetkeks on selgeks teinud. See, kui võlausaldaja saadab pikema perioodi

jooksul võlgnikule nõudekirju, lootuses, et võlgnik nõude siiski rahuldab, ei tähenda, et

aegumistähtaeg on liiga lühike, või et aegumine tuleks jätta hea usu põhimõtte vastasuse tõttu

rahuldamata. Kostja käitumises ei esine hea usu põhimõtte vastasust ka sellel alusel, et kostja

juba esimestes kirjades, enne aegumistähtaja möödumist ei öelnud hagejale ega hageja

advokaatidele, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ja milline norm konkreetsel

juhul aegumistähtaega reguleerib. Võlasuhte poolel ei lasu üldjuhul teisele poolele õiguse

selgitamise kohustust, seda enam olukorras, kus vastaspool on kallihinnaliste asjade

väljaüürimisele spetsialiseerunud suurettevõtja, kes konkreetse vaidluse puhul kasutab ka

advokaate.

9(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

22. Ringkonnakohus rõhutab, et selleks, et kohus saaks teha järelduse, et aegumine oli

läbirääkimiste pidamise tõttu peatunud, tuleb kohtul otsuses tuvastada, mis kuupäevast mis

kuupäevani oli aegumine läbirääkimiste tõttu peatunud ja millise konkreetse isiku poolt tehtud

millist konkreetset avaldust saab pidada läbirääkimiste algatamiseks ning milline avaldus

läbirääkimised lõpetas. Oluline on see seetõttu, et isegi siis, kui pooled läbirääkimisi peavad,

ei tähenda see seda, et aegumine tuleks jätta kohaldamata. Aegumise saab jätta kohaldamata

üksnes juhul, kui päevade arv, mille vältel aegumine oli peatunud, on aegumise kohaldamata

jätmiseks piisavalt suur. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja poolt kohtu

ette toodud asjaolude alusel leida, et mingi sündmus oleks pooltevahelised läbirääkimised

algatanud.

Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus leidis õigesti, et hageja poolt

esitatud nõue on aegunud ja selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

23. Kostja esitas 10.08.2018.a menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud kui vastuväide

kohtu tegevuse peale. Vastuväites leidis kostja advokaadist esindaja, et ringkonnakohtul oli

lubamatu pikendada apellandile vastustaja vastusele vastuse esitamiseks määratud tähtaega.

Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Esiteks taotles kostja advokaadist esindaja

apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamist seoses sellega, et tema puhkus kattub

osaliselt apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks määratud tähtajaga. Ringkonnakohus

leidis, et sellise kostja advokaadist esindaja taotluse võib rahuldada. Kuna kostja vastus

apellatsioonkaebusele laekus kohtule ajal, mil mõlemad hageja esindajad pidid viibima

eelnevalt planeeritud puhkusel, taotlesid ka nemad vastamistähtaja pikendamist. Seejuures oli

neil vaja aega selleks, et kostja vastus läbi töötada ja otsustada vastamise vajaduse üle.

Ringkonnakohus leiab, et tähtaja pikendamine 10 päeva võrra, eriti kui see jääb puhkuste

perioodi, ei kahjusta kostja õigusi lubamatult suurel määral. Käesoleva tsiviilasja raames ei

ole kostja suhtes rakendatud hagi tagamist ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et tsiviilasja lahendamine mõned päevad varem, oleks kostja jaoks äärmiselt

olulise tähendusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajate puhkustega arvestamine ei

tinginud asja menetluse venimist. Käesolev apellatsiooniasi lahendatakse ringkonnakohtu

hinnangul mõistliku aja jooksul. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta kostja poolt kohtu

tegevusele esitatud vastuväide rahuldamata.

24. Kuna hagi jääb rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud õigesti hageja kanda.

Maakohus määras otsuses kindlaks ka maakohtu menetluskulud. Hageja on

apellatsioonkaebuses lisaks muule vaidlustanud ka menetluskulude summaarset

kindlaksmääramist, seades kahtluse alla konkreetsete kuluridade paikapidavuse.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt viimase kostja esindaja menetlustoimingu eest

menetluskulu põhjendatuks lugemine ühe tunni ulatuses ei ole põhjendatud, sest

apellatsioonimenetluse raames tõid menetlusosalised esile, et see tunniajane esindajatöö oli

suunatud menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisele. Menetluskulude

dokumenteerimine on õigusteenuse osutamise osa, esindajal tuleb esitada kliendile arved koos

spetsifikatsioonidega selliselt, et hiljem ei ole vaja neid eraldi koostada. Eespool toodust

tulenevalt tuleb vähendada maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

menetluskulude summat 130 euro võrra. Muus osas ei ole alust leida, et maakohus oleks

menetluskulude põhjendatuse hindamisel eksinud. Kostja menetluskulud maakohtus

koosnesid esindajatasudest. Esindajatasude põhjendatuse hindamine on maakohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus

on ületanud diskretsiooni piire. Kostja advokaadist esindaja tunnitasu suurus ei ole konkreetse

vaidluse asjaolusid arvestades lubamatult kõrge. Samuti ei ole kostja esindaja teinud

10(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

maakohtu menetluses osalemisel ebaproportsionaalses mahus tööd. Põhjendamatuks ei saa

pidada ka neid kulusid, mis seonduvad hageja poolt apellatsioonkaebuses konkreetselt esile

toodud menetlustoimingute tegemisega. Kostja esitas 06.02.2018.a maakohtule

menetlusdokumendi. Seega ei saa olla põhjendamatu samal kuupäeval esindaja töö, seda ka

siis, kui spetsifikatsioonis on seda käsitletud kui tööd hagiga. Maakohtu menetluse käigus,

enne asja arutamise lõpetamist ei ole välistatud ka see, kui esindaja teeb hagiga tööd ajal, kui

sellele koheselt kirja vormistamist või istungil osalemist ei järgne.

25. Seoses sellega, et apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb jätta ka

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et

kuigi hageja esitas apellatsioonimenetluse käigus ka osalised vastuväited kostja kasuks

menetluskulude väljamõistmisele, millest ringkonnakohus 130 euro väljamõistmise osas

kaebuse rahuldab, leiab ringkonnakohus, et see ei saa mõjutada apellatsioonimenetluse kulude

väljamõistmist. Esiteks on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses üle 67000 euro, kaebus

rahuldatakse 130 euro osas, mis moodustab alla 0,2% kaebuse hinnast. Teiseks rahuldatakse

kaebus mitte sisulises osas, vaid menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas ja

sedagi väikeses ulatuses.

26. Kostja esitas oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt soovib

kostja saada hüvitist oma esindaja töö eest 17,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus, tutvunud

taotlusega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kohtu tegevuse peale

vastuväite esitamisega seotud menetlustoimingud (kokku 1,5 tunni ulatuses). Esindaja võib

teha kõiksuguseid menetlustoiminguid ja taotlusi, kuid vastaspoolelt saab välja mõistmisele

kuuluda üksnes põhjendatud menetlustoimingute tegemisega seotud kulu, st selline kulu, mis

seondub oma kliendi huvide põhjendatud kaitsmisega. Kostja poolt kohtu tegevusele esitatud

vastuväite ja sellega seotud menetlustoimingute tegemiseks puudus vajadus ning nende

tegemine ei teeninud kliendi huvide kaitsmise eesmärki. Vastuväite esitamata jätmise korral ei

oleks mitte ükski kliendi õigus ega huvi jäänud kaitseta, vastuväite esitamine ei vastanud

sellele mõttele ja funktsioonile, milleks kohtu tegevuse peale vastuväite esitamise võimalus

on ette nähtud. Põhjendatud ei saa olla ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud

aeg 0,5 tunni ulatuses. Sellise menetlustoimingu vastaspoolelt väljamõistmise lubamatus

tuleneb Riigikohtu praktikast. Ringkonnakohus nõustub apellandi etteheitega, et enam kui 12

tunni ulatuses apellatsioonkaebusega tutvumine ja kaebusele vastuse koostamise ajakulu ei

saa olla selline, mis tuleks vastaspoolelt sellises mahus tervikuna välja mõista. Kostjal oli

maakohtus ja on ringkonnakohtus sama esindaja, kes oli vaidluse asjaoludega tuttav. Hageja

kordas apellatsioonimenetluses sisuliselt samu väiteid, mis ta oli maakohtumenetluses esile

toonud. Kuigi hageja apellatsioonkaebus oli pikk, koosnes see samade väidete mitmekordsest

ülekordamisest. Maakohtu otsuse tegemise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

vahele ei jäänud sedavõrd pikka aega, et vastustaja esindajal oleks tulnud vaidluse asjaolusid

algusest peale meelde tuletama asuda. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et

apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajamahtu ei saa pidada

põhjendatuks enam kui 8 tunni ulatuses, so maakohtu otsusega tutvumine,

apellatsioonkaebusega tutvumine ja kaebusele vastuse koostamine ei saa advokaadil, kes on

vaidluse asjaoludega tuttav võtta enam aega kui ühe tööpäeva. Eespool toodust tulenevalt saab

kostja esindaja põhjendatud ajakuluks, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada, pidada kulu 11

töötunni eest. Kõik need töötunnid tehti tasumääraga 145 eurot ilma käibemaksuta. Kostja

palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega tuleb maakohtu menetluskuludele

lisaks hagejalt kostja kasuks välja mõista 1595 eurot. Kuna kostja vastavasisulise taotluse

esitas, tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-18-615

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)