4-18-5111/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2018.a Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-5111 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

V. isikukood XXX elukoht xxxx G

väärteoasi Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.09.2018.a. - üld

menetluse o 03, 18, 000674. tsus väärteoasjas nr. 23

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS

§ 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas:

V. kaebus rahuldada osaliselt. G

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

17.09.2018.a. luse

üldmenet otsus väärteoasjas nr. 2303, 18, 000674 tühistada ning teha uus otsus.

Mõista süüdi Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi ja karistada rahatrahviga V.

G

30 120 eurot ( kergendada karistust. trahviühikut s.o ükssada kakskümmend eurot) e.

M tetud rahatrahv tuleb tasuda 2(kahe) kuu jooksul

õis kohtuotsuse jõustumisest 120 eurot

arvates, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 60.00 eurot Rahandusministeeriumi arvele

2

nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või

nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185109683.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri PVP Tallinna kordoni xxx K P koostas

19.08.2018.a. 19.08.2018.a. kell 01.58 ajal Tallinnas Luise väärteoprotokolli selle kohta, et tn.4, liikudes Koidu tn. suunas kasutas V.G autojuhina mootorsõidukit, mille kohta ei olnud välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja millel oli paigaldatud taksot matkiv tunnus (mootorsõiduki salongis taksomeeter). Kirjeldatud tegevusega rikkus V.

G ühistranspordiseaduse § 64 lg.5, 6 nõudeid,

pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi

.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.09.2018.a. 03, 18, üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 23 000674 määrati V. -le karistuseks G Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi rahatrahv

50 200 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o

Kaebuse sisu. Kaebaja väitel 19.08.2018.a. 01.58 Luise tn 4, Tallinn pidas teda kinni PPA ametnik ja talle

koostati väärteoprotokoll AB 1563724 selle kohta, et ta olevat kasutanud sõiduautot xxxx,

xxxx, ilma sõidukaardita taksoveoks ja kasutanud matkivat taksoveotunnust (salongis oli

taksomeeter). aksovedu , vaid Menetlusalune isik väidab, et ta ei teostanud hetkel t sõidutas

tuttavat koos oma kaaslasega koju. Vaatamata korduvatele küsimustele kinnipi-damise põhjuste kohta, ei selgitanud kinni pidanud politseiametnik kinnipidamise põhjuseid. Tuttav

kutsuti selgituste andmiseks autost välja, kuid selle kohta ei ole koostatud tunnistaja

ülekuulamise protokolli. Seega ei ole andmeid tuttava ütluste kohta. Tutvudes 25.09. tema

2018 PPA Põhja politseiprefektuuris Rahumäe 6 kohapeal väärteo materjalidega, ei olnud

sinna lisatud tuttava küsitlemise kohta ütluste andmist ei tagatud kaitseõigust, sest . Talle

tema käest ütlusi ei võetud ega võimaldatud, sest protokolli koostamise ajal eraldi

menetlusaluse isiku ülekuulamist ei teostatud, vaid paluti ainult allkirjastada õigustega tutvumine.

Taksomeeter oli autos, sest kinni peeti teda pühapäeva õhtul ja plaanis peale puhkepäeva

esimestel tööpäevadel sõita taksoülevaatusele MUPO-sse mida ka tegi ja 23.08.2018 a. on

3

autole väljastatud taksoveokaart peale sõidukis ,mille lisas kaebusele. Kaebaja lisab veel, et

oleva taksomeetri mingeid taksoveo teostamise tunnuseid ei esinenud, seega taksovedu ei teostatud. Talle pole võimaldatud anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi vastavalt VTMS § 19

lg 1 p 4 mis on küll fikseeritud väärteoprotokollis nr ABI563724 (Lisa 2 väärteoprot - okoll ). Samuti ei ole otsuses näidatud kergendava asjaoluna vastulauses ( Lisa 3- vastulause) esitatud

teavet sõidukikaardi väljastamise kohta 23 08 2018 a. Sellega viis sõiduki vastavusse ÜTS ta

nõuetega mis on käsitletav väärteomenetluses kergendava asjaoluna ning mida ei ole 17.sept.

2018 a. väärteoasjas nr 2303,18,000674 otsuse tegemisel arvestatud. Samuti ei ole otsus

põhistatud. kaevatav otsus täies ulatuses tühistada ning lõpetada Kaebaja palub väärteomenetlus kuna kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotleb kaebaja

menetlus lõpetamist , sest kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi. Kohtuistungil osaleda ei soovi ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

seisukoht. Kohtuvälise menetleja

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Põhja

prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni xxxx K P on 19.08.2018.a. koostanud

väärteoprotokolli selle kohta, et 19.08.2018.a. kella 01:58 ajal Harju maakonnas, Tallinna

linnas, Luise tn 4 juures kasutas V.

mootorsõidukit G xxxx

registreerimisnumbrimärgiga , mille kohta ei olnud välja antud sõidukikaarti takso veoks xxxx

ja millele oli paigaldatud taksot matkiv tunnus, s.t moo

torsõiduki salongis oli taksomeeter. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja menetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja vaidleb täies ulatuses vastu kaebaja taotlusele

tühistada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus. Karistamise alused on sätestatud

KarS § 56 lg s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu - poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt .

tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või

paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.

ÜTS § 64 lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja

matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel . ÜTS § 90 lg 1 kohaselt plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et V.G poolt 19.08.2018 kell 01:58 kasutatud sõidukile xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx oli paigaldatud taksomeeter ning sõidukil puudus

sõidukikaart taksoveoks. Nimetatud asjaolu tõendavad väärteotoimikus olevad tõendid sh

fototabel, tunnistaja ütlused ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusloa

väljatrükid. Fototabelist nähtub, et sõidukile

xxxx registreerimis-numbrimärgiga x oli xxx

4

paigaldatud taksomeeter ja kaubanduslikud logod. Tunnistaja U V ütlustest selgub, et 19.08.2018

kell 01:58, kontrollides sõidukit registreerimisnumbrimärgiga x

xxx xxxx nägi ta sõidukis armatuurlaua keskele paigaldatud taksomeetrit ning tegemist oli taksot matkiva tunnusega. Sellise

sõidukiga liikluses osaledes on taksoveo sõidukikaardi olemasolu kohustuslik. Majandus -ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sõiduki otsingu väljatrükilt nähtub, et sõidukile x

xxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx ei ole 19.08.2018 seisuga väljastatud sõidukikaarti taksoveoks.

Sama on ka kaebaja ise oma kaebuses kinnitanud. Kaebaja selgitab kaebuses, et plaanis peale pühapäeva, 19.08.2018, esimestel tööpäevadel sõita taksoülevaatusele Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametisse. Kohtuväline menetleja ei sea kaebaja sellist eesmärki kahtluse alla Käesolevas . väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et 19.08.2018 kell 01:58 oli kaebaja kasutuses olnud sõidukile

paigaldatud taksomeeter ja sõiduki tagaistmel viibis kaks isikut ning kaebaja ei suundunud tehnoseisundi kontrolli. Sama on kinnitanud ka V.G kaebuses ise, selgitades, et viis tuttavat kaaslasega koju.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõiduki otsingu väljatrükilt nähtub, et sõidukile

registreerimismärgiga x

xxx oli väljastatud kehtiv taksoveo sõidukikaart ajavahemikul 05.01.2017-

17.07.2018 ning sõidukikaardi kehtivus lõpetati V. taotlusel G 17.07.2018.a.

Väljatrükilt nähtub veel, et kaebajal on kehtiv taksoveo tegevusluba (02.11.2014-01.11.2019).

Kuivõrd V.G on varasemalt (05.01.2017-17.07.2018) osutanud taksoveo teenust

sõidukiga registreerimisnumbrimärgiga , siis kohtuväli xxxx xxxx ne menetleja on seisukohal, et

ta pidi olema teadlik seaduses sätestatud nõutest seoses taksoveo sõidukikaardi väljastamiseks. Kohtuvälise menetleja sellist seisukohta toetab ka V.G poolt kaebuses toodud väide

selle kohta, et ta oli paigutanud taksomeetri eesmärgiga minna Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametisse sõiduki tehnoseisundi kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et V.G on teo toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu V.G väitele, et käesolevas väärteoasjas ei ole

tagatud tema kaitseõigus, kuna tal ei olnud võimalik anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokolli koostamisel on täidetud VTMS § 68 ja

§ 69 sätestatud tingimused. Menetlusalusele isikule on tutvustatud VTMS § 19 tulenevaid tema õigusi ja kohustusi, võimaldatud anda ütlusi ja ühtlasi on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud otsusele edasikaebamise kord. Kuivõrd väärteoprotokolli sissejuhatavas osas ei ole menetlusalune isik soovinud kaitsja osalemist menetluses, siis on V.G poolt alusetu väide, et talle ei ole tagatud kaitseõigust. Isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning menetlusalune isik

on ise oma käekirjaga kirjutanud (väärteoprotokollist sõna-sõnalt) ning seda allkirjaga kinnitanud. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud

inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelselt (Riigikohtu lahend nr 3- 1-1-6-07). Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui menetlusaluse isiku ütlused mahuvad väärteoprotokollis blokis „Ütlused" toodud kolmele reale, siis ei ole kohustus koostada eraldi menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli. V.G poolt antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks soovinud veel midagi lisada või ta oleks soovinud esitada taotlusi

ja avaldusi. Kaebaja toob kaebuses välja, et otsuses ei ole arvestatud kergendava asjaoluna vastulauses esitatud teavet sõidukikaardi väljastamise kohta, millest nähtub, et sõiduk on viidud

vastavusse ÜTS-i Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud nõuetega

seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust

järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesolevas väärteoasjas ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et isik on oma teost aru saanud. V.G ei ole kohtuvälises menetluses ega Harju Maakohtule esitatud kaebuses kordagi oma süüd

tunnistanud ega oma tegu kahetsenud. Kohtuvälise menetleja leiab, et V.G on igati üritanud oma tegu õigustada paljasõnaliste väidetega, mis ei ole leidnud tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et V.G poolt toime pandud väärteos

puuduvad KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud. Samuti ei ole kohtuvälises menetluses tuvastatud karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud KarS § 58.Kohtuväline menetleja leiab, et kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud V.G poolt ÜTS § 90

5

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine ja tema karistamine 50 trahviühiku ulatuses, mille suurus jääb

alla sanktsiooni keskmist määra, on põhjendatud. Kohtuvälise menetleja 17.09.2018.a. otsus

väärteoasjas nr 2303,18,000674 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku

§132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii

menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja

väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et V. kaebus tuleb rahuldada G osaliselt.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või

paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud

taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt

korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.

ÜTS § 64 lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja

matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on

plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel .

Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et V.G poolt 19.08.2018 kell 01:58 kasutatud sõidukile Xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx oli paigaldatud taksomeeter ning sõidukil puudus sõidukikaart taksoveoks. ÜTS § 90 lg 1 kohaselt plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et 19.08.2018.a. kell 01.58 ajal Tallinnas Luise tn.4, liikudes Koidu

tn. suunas, kasutas V. autojuhina mootorsõidukit, mille kohta ei olnud välja G antud sõidukikaarti taksoveoks ja millel oli paigaldatud taksot matkiv tunnus (mootorsõiduki salongis taksomeeter)

Kirjeldatud tegevusega rikkus V. ühistranspordiseaduse § 64 lg.5, 6 nõudeid, G

pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseer Ühistranspordiseadus § 90 lg.1 järgi itud .

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.09.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2303, 18, 000674 määrati V. -le G karistuseks Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1 järgi rahatrahv

50 200 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o

6

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma

tegevusega on V.

histransp

G täitnud Ü ordiseadus § 90 lg.1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 64 lg 5 kohaselt plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või

paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada.

ÜTS § 64 lg 6 kohaselt on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja

matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta ühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel . Ühistranspordi (edaspidi ÜTS ) § 64 lg.5 ja § 64 lg.6 rikkumist tõendavad väärteotoimikus olevad

tõendid sh fototabel, tunnistaja ütlused ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusloa väljatrükid. V.G on varasemalt osutanud taksoveo teenust sõidukiga

Xxxx, registreerimisnumbrimärgiga seega nõustub kohus kohtuvälise me xxxx, -netleja

seisukoha , et menetlusalune isik ga pidi olema teadlik seaduses sätestatud nõuetest seoses taksoveo

sõidukikaardi väljastamisega. V. G ise väitis kaebuses, et ta oli paigutanud

taksomeetri eesmärgiga minna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse sõiduki tehnoseisundi kontrolli. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et V.G

poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 0 trahviühiku ulatuses, s.o 2 5 00 eurot .

Seega on karistus määratud Ühistranspordiseaduse § 90 lg.1 keskmiettenähtud sanktsiooni sest määrast madalamana. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võ mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja imalust

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et menetlusaluse isiku süü

ühistranspordiseaduse § 90 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo s.o. plafooni, taksomeetri ja hinnakirja

kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile, ei ole eriti suur.

See a t ga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmises määrast

tunduvalt madalamana. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid

Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on V. isikuks, keda pole varem G

Karistusregistrisse kantud s.t. teda pole varem karistatud Samas ei ole kohtule esitatud kaebuses V. G avaldanud kahetsust, ei ole põhjendanud, miks ta rikkumise toime pani. V. püüab hoopis väita, et ta ei osutanud taksoteenust, vaid sõidutas oma tuttavaid G koju. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et V. ei karistatud mitte taksoteenus G e ebaseadusliku osutamise eest, vaid ilma sõidukaardita sõiduki kasutamise eest, millele oli paigaldatud taksot matkiv tunnus s.t. sõiduki salongis oli taksomeeter. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS §

56 -s 1 - lg nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud

kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda

7

kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul

vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest.

Nagu kohus juba märkis, le varem väärteokorras karistatud. V. ei o

G

Menetlusalusele isikule madalamana, kuid on mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmisest

kohtuväline menetleja põhjendanud ei ole karistamisotsuses karistuse suurust

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1- -13, p 19).. Lisaks 52

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemi -1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52- sest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3 13, p 19).

Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et V.G on võimalik mõjutada

uute väär talle määratud raha tegude toimepanemisest hoiduma kergendades trahvi ning

mõistes talle karistuse täitmise sõidukile, reg. 2- osa Kohus leiab, et V.

s s. G

märgiga on väljastatud MUPO poolt 23.08.2018.a. taksoveo sõidukikaart , xxxx millest

nähtub, et sõiduk on viidud vastavusse Ühistranspordiseaduse uetega . nõ

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust

kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud.

Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS §

56 lg- - s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud

kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda

kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada.

Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest.

Kohus leiab, et V.

G poolt toime pandu näol oli tegemist menetlusaluse isiku hooletusega, sest isik ise peab kontrollima, kas tema jaoks olulised dokumendid on tal olemas

või k kehtivad või on kehtivuse aeg lõppenud. Kohus leiab, et kõigest eelnevast as need tulenevalt ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

8