2-17-5959/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5959

Tsiviilasi

XX, YY, CC ja LL hagi EE vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. juuni 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX, YY, CC ja LL apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), CC (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja LL (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja RR ja

lepinguline esindaja Jüri Kutõrev

Kostja (vastustaja): EE (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. oktoobril 2018, millel osalesid hagejate

seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja ning kostja ja

tema lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2018 otsus ja kinnitada EE (edaspidi „kostja“)

ning XX, YY, CC ja LL (igaüks eraldi „hageja“, koos „hagejad“) kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. kostja tasub iga hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2018 elatist

60 eurot kuus (kokku 240 eurot);

1.2. kui XX saab täisealiseks, siis jätkab kostja elatise maksmist ülejäänud hagejate

ülalpidamiseks igaühele 80 eurot kuus (kokku 240 eurot);

1.3. kui YY saab täisealiseks, siis jätkab kostja elatise maksmist Johanna ja LL-le

kummalegi 120 eurot kuus (kokku 240 eurot);

1.4. kui CC saab täisealiseks, siis jätkab kostja LL-le elatise maksmist kuni LL

täisealiseks saamiseni summas 240 eurot kuus;

1.5. elatis

tuleb

maksta

hagejate

ema

RR

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu viimaseks kuupäevaks;

1.6. pooled on kokku leppinud, et enne 1. novembrit 2018 tekkinud elatise võlg on

900 eurot iga hageja kohta, mis tuleb tasuda alates 1. novembrist 2019 kuue

kuu jooksul iga kuu jooksul igale hagejale 150 euro suuruste osamaksetega.

2. Tsiviilasja nr 2-17-5959 menetlus lõpetada.

2 (3)

3. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 10. novembri 2017

määruskaebuselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot samale saajale ja arveldusarvele,

nagu lõiv viimati tasuti.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav

riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja I), YY (hageja II), CC (hageja III) ja LL (hageja IV, kõik koos „hagejad“ või

„lapsed“) esitasid 13. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi EE (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagejad palusid välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatise nelja kuu (alates 7. jaanuar 2017

kuni

13. aprill 2017)

eest

705 eurot

ja

alates

14. aprillist 2017

igakuise

elatise

miinimumsummas, st pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hagejad tõid esile, et nende igakuised vajadused on vastavalt 420, 400, 380 (hagiavalduses

ekslikult summeeritud 390-ks) ja 320 eurot.

Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja oli nõus maksma kuni 30. juunini 2017 hagejate I,

II ja IV ülalpidamiseks 33% elatise miinimumsummast, aga hageja III ülalpidamiseks samal

perioodil 22%. Alates 1. juulist 2017 nimetas kostja vastavate määradena hagejate I, II ja IV

osas 22% ning hageja III osas 11%. Kostja hinnangul olid laste vajadused hagejate I–III osas

197 eurot + 2,8% ja hagejal IV 247 eurot + 2,8%. Ta tugines perehüvitistele (enne 1. juulit 2017

kõigi laste peale kokku 300 eurot, edaspidi 600 eurot), oma vähesele sissetulekule ja asjaolule,

et peab praegu üksi täitma laste mõlema vanema laenukohustust. Lisaks märkis kostja, et soovib

lastele anda ülalpidamist vahetult.

Pooltel ei olnud vaidlust selles, et vanemad peavad täitma laste ülalpidamiskohustust võrdselt.

2. Maakohus rahuldas 8. juuni 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis

välja kostjalt:

-

hageja I kasuks elatise 852,73 eurot ning alates 1. jaanuarist 2018 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 61,24 eurot kuus;

-

hageja II kasuks elatise 800,90 eurot ning alates 1. jaanuarist 2018 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 57,09 eurot kuus;

-

hageja III kasuks elatise 645,43 eurot ning alates 1. jaanuarist 2018 kuni hageja III

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 44,63 eurot kuus;

-

hageja IV kasuks elatise 760,49 eurot ning alates 1. jaanuarist 2018 kuni hageja IV

täisealiseks saamiseni igakuise elatise 22% miinimumelatisest kuus.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja on hagi osaliselt

õigeks võtnud ja sellele vastavas osas tunnistas ta otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega välja mõista elatise alates 7. jaanuarist 2017 iga hageja kasuks miinimummääras.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

4. Pooled esitasid 29. oktoobri 2018 kohtuistungil ringkonnakohtule kompromissi määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hagejate taotlus apellatsioon-

kaebuse esitamisel ja 10. novembri 2017 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

6. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ring-

konnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse

menetlusse võtmise määruses.

7. Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled arvesse, et kostjal on piiratud võimalused

hagejatele ülalpidamise andmiseks tulenevalt vähesest sissetulekust. Kostja netotöötasu on

nüüd küll ca 1 000 eurot, aga kulutused töölkäimisele on ka suuremad ja tulemusena ei jää talle

vaba raha rohkem kui maakohtu tuvastatu. Ka ema töötasu on veidi suurenenud ja perehütiviste

summa on nüüd 629,18 eurot. Laste vajadused poolte hinnangul muutunud ei ole ja vanemad

peavad endiselt panustama laste ülalpidamisse võrdselt.

8. Hagejad palusid tagastada apellatsioonkaebuselt ja 10. novembri 2017 määruskaebuselt

tasutud riigilõiv, selle taotluse saab ringkonnakohus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 ja TsMS

§ 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Nii apellatsioonkaebuselt kui ka määruskaebuselt tasuti lõivu

50 eurot, seega kuulub tagastamisele 100 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa

kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur