2-13-37191/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Kadi Kark Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-37191 Tsiviilasi L Ši (Š, isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamine Ärakuulamise toimumise aeg

23. oktoober 2018.a Ärakuulamisele ilmunud isikud Võlausaldaja G M RESOLUTSIOON

1. Keelduda L Ši kohustustest vabastamast.

2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 26.08.2013 määrusega välja L Ši pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mari Männiko. 17.03.2014 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemisega ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

06.06.2018 esitas võlausaldaja G M taotlused. Võlausaldaja palus võlgnikult välja nõuda teave võlgniku elukoha, tegevuse ja sissetulekute kohta; võlausaldaja nõude rahuldamiseks eraldatud ja väljamakstud summade ja nende arvutuskäigu kohta; info igakuiste kulude ning tulutoova tegevuse otsimise kohta. Lisaks palus võlausaldaja asendada usaldusisiku teise usaldusisikuga.

Kohus andis võlgnikule 12.06.2018 kirjaga tähtaja esitada aruanne ja võlausaldaja poolt nõutud tõendid 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Võlgnik sai kohtu nõude kätte 19.06.2018, kuid esitas 04.07.2018 kohtule vaid kontoväljavõtted.

30.07.2018 esitas võlausaldaja G M taotlused jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata; pikendada menetlust kahe aasta võrra; jätta võlgnikule kätte igakuiselt toimetulekuks 140 eurot; pöörata sissenõue varjatud sissetulekule, mis kantakse üle V W; määrata uueks usaldusisikuks G M.

23.10.2018 toimunud ärakuulamisel taotles võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS §

173 lg 2 nimetatud kohustusi. See kahjustab võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnik seda ei tee, on võlausaldajatel õigus kohtu kaudu nõuda selle põhjuste kohta selgitusi. Antud juhul ei ole võlgnik menetluse ajal võlausaldajale midagi tasunud. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Kohus andis võlgnikule tähtaja aruande ja lisadokumentide esitamiseks, seejuures saadeti võlgnikule ka aruande blankett – võlgnik esitas vaid kontoväljavõtted. Kohustust anda kohtu nõudmisel teavet on selgitatud ka menetluse algatamise määruses; 12.06.2018 aruande nõudmise kirjas on hoiatatud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus menetluse lõpetada. Võlgnik ei ilmunud ka ärakuulamisele, kuigi kutse saadeti võlgnikule korduvalt e-posti aadressile, millelt võlgnik 04.07.2018 kohtule dokumente saatis. Võlgniku käitumine viitab huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik ei ole täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta ega ilmunud ärakuulamisele. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul puudub huvi menetluse läbiviimisele kaasaaitamise osas. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kuna kohus menetluse lõpetab, puudub vajadus lahendada menetlusega seotud võlausaldaja taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik