2-17-4737/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-4737

Tsiviilasi

Vitali Samohvalovi hagi Vassili Nilini, Vladimir Nilini ja

Sergei Nilini vastu 12 171,99 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

13 145,75 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vitali Samohvalovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Vitali Samohvalov (isikukood XXX),

esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustajad

(kostjad):

1. Vassili Nilin (isikukood XXX)

2. Vladimir Nilin (isikukood XXX)

3. Sergei Nilin (isikukood XXX)

Vastustajate esindaja Andres Kuusk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus muutmata.

2. Jätta

Vitali

Samohvalovi

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Vitali

Samohvalovi kanda.

4. Mõista Vitali Samohvalovilt solidaarselt Vassili Nilini,

Vladimir

Nilini

ja

Sergei

Nilini

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas kokku

200 eurot.

5. Mõista Vitali Samohvalovilt solidaarselt Vassili Nilini,

Vladimir Nilini ja Sergei Nilini kasuks välja viivis

menetluskuludelt

(200

eurot)

alates

kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vitali Samohvalov (hageja) esitas Vassili Nilini (kostja I), Vladimir Nilini (kostja II) ja Sergei

Nilini (kostja III) (kostjad) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

12 171,99 eurot ning sellele lisanduva seadusjärgses määras viivise.

Hageja ja kostja I sõlmisid 15. septembril 2016 müügilepingu, mille esemeks oli korteriomand

asukohaga XXX, Jõhvi linn. Korteriomandi reaalosaks oli kahetoaline, esimesel korrusel asuv

eluruum nr 4 üldpinnaga 50 m2. Ostuhinna 11 700 eurot tasus hageja notari kontole enne lepingu

sõlmimist, 15. augustil 2016, ning samal kuupäeval anti hagejale üle lepingu eseme valdus.

Enne lepingu sõlmimist esitas hageja kostjale I küsimusi korteri võimalike puuduste, sh hallituse

esinemise kohta seintel. Kostja I kinnitas, et korteril puudusi, sh hallitust, ei esine. Lepingu punktis

1.2.6 kinnitas kostja I, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud puudusi.

2016. a oktoobri lõpus tekkis korterisse hallituse ja niiskuse lõhn. Hageja avastas hallituse elutoa kapi

tagant tapeedi alt ning ka toa nurgast. Naabritelt sai hageja teada, et aasta enne lepingu sõlmimist oli

korteris olnud üleujutus, et korterelamu põhikonstruktsioonid on halvas seisus ning et aeg-ajalt esineb

majas seoses sademetega üleujutusi katuse ja kandeseinte kaudu.

Pärast probleemi avastamist pöördus hageja korduvalt isiklikult ja telefoni teel kostjate poole, kes

lahendusi ei pakkunud. 21. detsembril 2016 tuvastas ehitusfirma OÜ Winters juhatuse liige ja ehitaja

ülevaatuse käigus kortermajal mitmeid ventilatsiooniprobleeme ja hallituse esinemise kahe ruumi

seintel. Hallitusseened leiti ka 2017. aasta jaanuaris Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisi

käigus, kusjuures tuvastati, et elutoa õhust leitud hallitusseente liigid võivad tekitada määratud

kontsentratsiooni juures nõrgema immuunsüsteemiga inimestel terviseprobleeme. Hagejal on väike

laps, kelle tervisele hallitus eriti ohtlik võib olla.

21. veebruaril 2017 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse ning 23. veebruaril kostja III

palvel eksperthinnangu ja ehitaja järeldused. Pärast seda kostjad enam hagejaga ühendust ei võtnud.

Kostjad on hagejale üle andnud lepingutingimustele mittevastava eseme. Korteril on olulised

puudused, mis takistavad selle kasutamist eluruumina. Puudused olid olemas juba lepingu eseme

üleandmise hetkel ning kostjad hagejat neist ei teavitanud, mistõttu vastutavad kostjad korteri

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Tegemist on varjatud puudustega: hageja ei teadnud ega

pidanudki teadma lepingu sõlmimisel, et korteri seintel on tapeetide all hallitus. Hageja pöördus

kostjate poole korduvalt pretensioonidega vahemikus november 2016 kuni jaanuar 2017, ent kostjad

keeldusid probleemi arutamast. Seega on kostjad lepingut VÕS § 223 lg 1 ja 3 mõttes oluliselt

rikkunud ja hageja ei pea andma kostjatele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega.

Hageja nõude moodustab 11 700 eurot kostjatele lepingu alusel üleantu ning 471,99 eurot kulutused,

mida hageja kandis lepinguga seoses, sh notaritasud 96,07 eurot, riigilõiv lepingu sõlmimisel

17 eurot, lepingust taganemise avalduse koostamine ja esitamine 88,92 eurot ning õigusabikulud

kohtueelses menetluses 270 eurot.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad

jätta hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avastas hageja hallituse oktoobris, kuid pöördus kostja poole alles kaks kuud

hiljem. Korteris elas hageja juba 16. augustist 2018. Eluliselt ei ole usutav, et hageja elas korteris neli

kuud ega reageerinud selle aja jooksul hallituse olemasolule. Hagejale tutvustasid lepingu esemeks

olevat korterit ja selle all asuvat keldrit korduvalt nii kostjad kui ka kinnisvaramaakler. Enne korteri

ostmist tellis hageja ka eksperdihinnangu kinnisvarabüroolt Ober-Haus Kinnisvara AS.

Ehitusfirma OÜ Winters hinnang ei ole asjakohane, kuna ülevaatust teostanud ehitaja näol ei ole tegu

eksperdiga, kellel oleks pädevus teostada ehituskonstruktsioonilisi uuringuid. Samuti ei ole

järeldustes välja toodud ventilatsiooniprobleemid seotud korteriomandiga: ventilatsioonikanalite

puhastamise ning niiskuskahjustuste kõrvaldamise eest vastutab korteriühistu.

Ka Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisist ei tulene, et hallitus oleks ebatavaline või ohtlik,

et eluruum ei oleks hallituse esinemise tõttu lepingutingimustele vastav või et hallitus oleks tekkinud

enne korteri üleandmist hagejale. Hallitusprobleemid on tingitud tavapärasest kõrgemast suhtelisest

niiskusest ning korteri ebapiisavast tuulutamisest, seega tulenevad need hageja enda tegevusest.

Hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat korda lepingust taganemiseks. Hageja ei andnud kostjatele

VÕS § 114 ja § 116 lg 2 p 5 kohast täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Hageja ei saanud

tugineda ka VÕS § 223 lg-le 3, kuna kostjad ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Ühtegi

konkreetset nõuet korteri lepingutingimustega vastavusse viimiseks hageja kostjatele esitanud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 29. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata, hageja menetluskulud tema enda

kanda ja kostjate menetluskulud põhjendatud ulatuses hageja kanda.

Winters OÜ järeldusest, Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse hinnangust, AS Ober-Haus

eksperthinnangust ega asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et lepingu esemeks olev korter

oleks elamiskõlbmatu või et hallitus oleks korteris esinenud juba enne müügilepingu sõlmimist.

Kostjatele võis küll teada olla, et korterelamus esineb probleeme hallitusega, kuid hageja võis ka ise

oma tegevusega, sh korteri ebapiisava tuulutamisega, hallituse levikule kaasa aidata. Seda kinnitavad

hageja väited, et hallituse lõhn tekkis korterisse oktoobris 2016, s.o kaks kuud pärast korteri valduse

üleandmist, ning eksperdihinnangu andnud Kalle Pildi tunnistajana antud ütlused, et hallitusseened

arenevad üle 70 % õhuniiskuse juures väga kiiresti. Seega on tõendamata kostjate poolne oluline

lepingurikkumine kui lepingust taganemise materiaalne eeldus.

Hageja ei ole tõendanud, et on andnud kostjatele täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks.

Hageja väitel pöördus ta kostjate poole korduvalt vahemikus november 2016 kuni jaanuar 2017 ja

teavitas neid korteri puudustest. Ehkki VÕS § 114 ei sätesta, millises vormis peab täiendava mõistliku

tähtaja andmine olema väljendatud, puuduvad asjas tõendid, mis hageja poolt täiendava tähtaja

andmist

kinnitaksid.

Hageja

on

jätnud

kasutamata

kostjate

jaoks

vähemkoormavad

õiguskaitsevahendid, nagu hinna alandamine või kahjuhüvitise nõudmine.

Kostjad on hüvitisnõude osas solidaarvõlgnikud ning iga solidaarvõlgniku vastu esitatud nõude saab

rahuldada vaid juhul, kui hageja teavitas teda puudustest tähtaegselt ning andis talle puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Õiguskaitsevahendi kohaldamise eelduste täitmine tuleb tuvastada

iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi (RKTKo 3-2-1-46-17, p 31). Puuduvad tõendid selle kohta, et

hageja oleks pöördunud kostja II poole. Kostjate I ja III puudustest teavitamine ei anna alust nõuda

kahju hüvitamist kostjalt II.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tõendavad hageja esitatud tõendid, et korteril esines oluline varjatud

puudus kui eeldus lepingust taganemiseks. Ehitusspetsialisti Winters OÜ arvamusest nähtub, et

hallituse põhjuseks on kortermaja valesti ehitatud ventilatsioon ja välisseinade niiskus. Eesti

Mükoloogiauuringute Keskuse ekspertiisi käigus tuvastati korteris hallituse esinemine. Tunnistajate

ütlused ja teiste majaelanike kirjalikud selgitused kinnitavad, et probleeme hallitusega on korterelamu

korterites juba pikka aega.

Hageja ei olnud lepingu sõlmimisel hallitusest kui varjatud puudusest teadlik ega pidanudki olema.

Hagejalt sai asja ülevaatamise käigus eeldada vaid selliste puuduste tuvastamist, mis on silmaga

nähtavad ja keskmisele isikule selgelt äratuntavad. Hageja esitas enne lepingu sõlmimist hallituse

kohta küsimusi kostjale I, kes kinnitas, et korteris hallitust ei ole. Kostja I ei ole eitanud, et hageja

selliseid küsimusi esitas.

On tõendatud, et korteris olev hallitus on inimese tervisele ohtlik. Eesti Mükoloogiauuringute

Keskuse eksperthinnangust tuleneb, et elutoa õhust leitud hallitusseente liigid võivad tekitada

määratud kontsentratsiooni juures nõrgema immuunsüsteemiga inimestele tervisehäireid. Seda

kinnitas ekspert Kalle Pilt ka kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes. Hagejal on väike laps, kellel

perearsti tõendi kohaselt on sageli respiratoorsümptomitega esinev haigus ning kellele korteris olev

hallitus võib halvasti mõjuda.

Väär on maakohtu järeldus, justkui poleks tõendatud, et hageja andis kostjatele tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. Kohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et pärast hallituse

avastamist pöördus hageja korduvalt selle osas kostjate poole. Hageja pöördus kostjate poole e-kirja

teel 8. detsembril 2016 ning kirjeldas korteris tuvastatud puudust. Pärast seda esitas hageja kostjatele

pretensioone veel mitmel korral, kuid kostjad ei reageerinud.

Hageja ei pidanudki andma kostjatele kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, kuna tegemist on

VÕS § 223 lg 1 ja 3 mõttes olulise lepingurikkumisega. Hallituse probleemi ei ole võimalik lahendada

üksnes korterist hallituse eemaldamisega, vaid tõenditest nähtub, et selleks on vajalikud ehitustööd

kogu kortermajas, sh ventilatsioonisüsteemi ümberehitus, välisseinade soojustamine jne.

5. Kostjad (vastustajad) palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja

kanda.

Õige on maakohtu järeldus, et ükski esitatud tõenditest ei kinnita vaieldamatult, et lepingu esemeks

olev korter on elamiskõlbmatu. Hageja elab siiani oma perega korteris ja seega nähtub juba hageja

käitumisest, et korter on elamiskõlblik.

Tõendatud ei ole, et Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperdihinnanguga tuvastatud

hallitusseente kontsentratsioon esines korteris juba enne lepingu sõlmimist. Hageja möönab ka ise, et

hallituse märgid ilmnesid alles hulk aega peale korterisse kolimist. Lepingu sõlmimise hetkel ei olnud

lepingu esemel olulist varjatud puudust, millest kostjad oleksid pidanud teadma. Hageja on ise oma

elukorralduse ja ebapiisava tolmuhügieeniga loonud soodsad tingimused hallitusseente kasvuks.

Eksperdihinnangus on märgitud hallitusseente kontsentratsioonid vaid veidi tavapärasest kõrgemad

ning viitavad ebapiisavale ruumide tuulutamisele ja tolmuhügieenile. Eksperdihinnangu kohaselt

esinevad korteris tavapärased ja laialt levinud seeneliigid, mis ei ole oma olemuselt inimesele

ohtlikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

7. Hageja väitel andsid kostjad talle üle lepingutingimustele mitte vastava korteriomandi. Hageja on

seisukohal, et korteris avastatud hallituse tõttu ei sobi korter kasutamiseks eluasemena.

Hageja esitas 21. veebruaril 2017 kostjatele avalduse lepingust taganemiseks (I kd, tl 42-44).

Järelikult tuleb kontrollida, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1).

Selleks, et hinnata, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb kontrollida, kas

taganemisavalduse esitamisel olid täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.

Formaalse eeldusena peab olema eelkõige taganemisavaldus esitatud vastaspoolele õigel ajal. Kostja

on kinnitanud, et sai taganemisavalduse kätte.

Materiaalse eeldusena peab olema müüja rikkunud müügilepingut oluliselt (VÕS § 116 ja § 223).

Hageja tõi taganemisavalduses puudusena esile hallituse leviku ning et asja üleandmisel ei paistnud

hallituse kahjustused silma, kuna need olid kaetud tapeediga ja osaliselt üle värvitud (I kd, tl 48).

8. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline see, kas kostja oli oluliselt

lepingut rikkunud. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat

müügi lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi

teise lõike järgi ei vasta asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud

omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks,

milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks

seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg-dest 1 ja 2 tuleneb, et müüdud asi peab olema

vähemalt keskmise kvaliteediga.

Praegusel juhul järeldub asja materjalidest, et hageja soovis osta korteri, et seda igapäevaselt oma

perekonnaga elamiseks kasutada. Tegemist ei olnud seega mingi erilise otstarbega, vaid korter pidi

vastama tavapärastele nõuetele. Samas tuli arvestada ka seda, et tegemist on ca 60 aastat tagasi

valminud elamuga (I kd tl 146). Sellise korteri müügi puhul tuleb lähtuda sellest, missuguses

seisundis oli eluruum võõrandamise ajal, kas ostjal oli võimalik sellega tutvuda ja kas müüja teavitas

ostjat kõikidest temale teada olnud asjaoludest, mille vastu ostjal võis olla äratuntav huvi.

9. Müügilepingu punkti 1.2.6 kohaselt ei ole lepingu esemel müüjale teadaolevaid varjatuid

puuduseid, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse

teostamisel. Punktis 1.3.1 kinnitas ostja, et ostab korteri eesmärgiga kasutada seda eluruumina.

Punktis 1.3.2 kinnitas ostja, et on ehitise ning korteri üle vaadanud.

On ilmne, et eluruumi ostjal on huvi saada müüjalt teavet ostetava eluruumi seisundi kohta, sh ka

võimaliku seenhallituse leviku kohta.

Hageja väitel kinnitas kostja I talle, et korteris hallitust ei ole. Kostjad on märkinud, et hallitust ei ole

korteris 15 aasta jooksul esinenud. Seega on pooled ühel meelel selles, et korter pidi olema

üleandmise ajal hallituse vaba.

10. Iseenesest ei ole kostjad kahtluse alla seadnud, et korteris võis tekkida hallitus peale omandi

üleandmist ning et hallitus võib korteris olla käesoleva ajani. Samas korteriomandi puudusele

tuginemiseks, tuli hagejal tõendada, et nimetatud puudus esines juba asja üleandmise hetkel (VÕS

§ 218 lg 1).

Hageja väidab, et oktoobrikuus avastatud hallituse tõttu on korter olulise puudusega ning seal elamine

võib olla ohtlik. Taganemisavalduses on hageja märkinud, et valduse üleandmisel ei paistnud välja

korteri seintel olevad hallituskahjustused, kuna need olid kaetud tapeediga ja osaliselt üle värvitud.

Kuigi müügileping sõlmiti 15. septembril 2016, anti korter hagejale üle 16. augustil 2016 (I kd, tl 25).

Hageja väidab, et 2016. a oktoobri lõpus tekkis korteris niiskuse ja hallituse lõhn, misjärel hageja

avastas korteris hallituse.

Seega on ka hageja enda väited vastuolulised. Ühest küljest on hageja taganemisavalduses märkinud,

et hallitus oli tapeedi ja värvi all juba korteri üleandmisel. Samas väidab hageja, et hallituse ja niiskuse

lõhn tekkis alles oktoobris, s.o ca kaks kuud pärast korteri üleandmist.

11. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ükski ei võimalda lugeda tuvastatuks hallituse

kui puuduse olemasolu korteriomandi hagejale üleandmise hetkel.

Winters OÜ 21. detsembril 2016 teostatud korteri ülevaatuse järeldusest nähtuvalt oli ülevaatuse

teostamise ajal ruumis köögi kõrval kahel seinal hallitus. Sellest ei saa aga järeldada hallituse

olemasolu korteri üleandmise ajal juba augustis 2016.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud ekspertiis tõendab, et ekspertiisi läbiviimise

hetkel, s.o 31. jaanuaril 2017 leiti korteri pindadel ja õhus hallitusseeni (I kd, tl 33-41). Ekspertiisist

ei tulene, mis hetkel hallitus tekkis. Tunnistajana üle kuulatud Kalle Pilt, kes ekspertiisi teostas,

märkis istungil samuti, et ei oska öelda, millal hallitus tekkis (II kd, tl 1 pöördel).

Tunnistaja Tatjana Ivanova küll kinnitas, et hallitust leidub tunnistajale endale kuuluvas korteris

(nr 1) ning ka vaidlusaluses korteris (nr 4). Tunnistaja selgitas, et maja kõikides korterite on juba

aastaid hallitus. Aastatel 2005 – 2007 oli majas mitu veeuputust. Tunnistaja sõnade järgi on korteris

4 alati olnud hallitus. Tunnistaja ise on korteris 4 käinud seoses sellega, et kostja I oli korteriühistu

juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustega siiski võimalik lugeda

tõendatuks, et hallitus oli korteris nr 4 hagejale üleandmise hetkel.

Hallituse olemasolule korteriomandi üleandmise aja seisuga ei viita ka 8. augusti 2016 Ober Haus

Hindamisteenuste OÜ eksperthinnang (II kd, tl 35). Vastupidi, viidatud tõendi kohaselt ei esinenud

varal selle ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei

tuvastanud ega pidanudki tuvastama.

Tunnistaja Galina Kapp, kes maaklerina vahendas korteri müüki, märkis, et hageja käis kolm korda

korterit vaatamas (II kd, tl 3). Tunnistaja lisas, et korteris ei olnud hallituse ega võõraid lõhnu, korter

oli puhas ja korralik.

12. Hageja sõnul on kogu kortermajas hallitusega probleeme ning esitanud selle tõendamiseks mh

Sirje Ilvese selgituse.

Ringkonnakohus leiab, et Sirje Ilvese selgitus ei tõenda korteriomandi üleandmise hetkel hallituse

olemasolu. Sirje Ilves selgitas mh, et asus 2007. aastal elama Soome ning müüs korteri maha

2015. aastal (I kd, tl 195-197). Seega ei ole Sirje Ilvese selgitusega võimalik tõendada, mis seisus oli

vaidlusalune korteriomand üleandmise hetkel (16. august 2016).

Lisaks esitas hageja Andrei Lillo ja Elvira Janise selgitused. Korteri nr 7 omanik Andrei Lillo

kinnitas, et tema korteris toimus 2005/2006 aastal veeuputus, kui pööningul läks katki küttetoru

(II kd, tl 48). Samuti, et tema korteris esineb hallitust. Korteri nr 6 omanik Elvira Janis kinnitas

sarnaselt veeuputuse toimumist 2005. aastal ning esitas pildi enda korterist, kus ka hallitab (II kd,

tl 49-50).

Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et kortermajas toimus rohkem kui 10 aastat tagasi veeuputus, ei

tõenda hallituse olemasolu korteriomandi üleandmisel. Samuti ei tõenda teistes korterites olev hallitus

vaidlusaluse korteriga seonduvat.

13. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud korteril hallituse kui

puuduse olemasolu asja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel, s.o kui korter hagejale üle anti.

Asjas esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud võimalus, et hallitus võis korteris tekkida hageja ja

tema pereliikmete endi tegevuse tagajärjel. Nimetatule viitavad hageja enda väiteid, et hallituse lõhn

tekkis alles oktoobri lõpus, hageja esitatud fotod selle kohta, et menetluse kestel on hallituse levik

suurenenud (I kd, tl 124-127) ning tunnistaja K. Pilti väljendatu, et hallitus võib tekkida mõne päeva

või nädalaga (II kd, tl 1 pöördel). Nimetatu on kooskõlas mh tunnistaja Galina Kapi selgitustega, et

korteris ei olnud üleandmise hetkel hallituse ega võõraid lõhnu.

14. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et korteris oleks esinenud hallitus juba

korteri üleandmise hetkel või et tegemist oleks puudusega, mis on tekkinud kostjate poolsete

kohustuste rikkumise tagajärjel, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist.

Hageja ei ole mh tõendanud, et hallitus oleks selline puudus, mille tõttu ei saaks korterit kasutada

eesmärgipäraselt, s.o korteris elamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et on tõendatud korteris leiduva hallituse

ohtlikkus inimeste tervise seisukohalt. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud

ekspertiisist tuleneb selgelt, et üksnes elutoa õhust leitud hallitusseente liigid ja nende

kontsentratsioon võivad tekitada nõrgema immuunsüsteemiga inimestel terviseprobleeme.

Magamistoa ja vannitoa õhust leitud hallitusseente liigid seevastu ei tekita määratud kontsentratsiooni

juures inimestel tervisehäireid (I kd, tl 35).

Isegi kui eeldada, et hageja lapsel (I kd, tl 26) on nõrgem immuunsüsteem, siis ei tulene asja

materjalidest siiski, et tervisehäired kindlasti tekiksid. Tunnistaja K. Pilt kinnitas 22. jaanuaril 2018

maakohtu istungil, et hallitus võib tekitada probleeme. Samas selgitas tunnistaja täiendavalt, et ei saa

eeldada, et see kindlasti tekib. Ka perearsti tõend ei veena, et hageja lapse „respiratoorsündroom“ on

tekkinud hallitusest korterist (I kd, tl 123).

15. Asja materjalidest ei tulene, et mükoloogilise uuringu järgi tuvastatud kontsentratsioonis hallituse

esinemine muudaks korteri tervisele ohtlikuks või elamiskõlbmatuks. Samuti ei tulene asja

materjalidest, et hallitusest vabanemine oleks seotud ülemääraste kuludega. Tunnistaja K. Pilt on

andnud ütlusi, mille kohaselt olid korteris kõrgenenud näidud 200 PMÜ/m3, kuid tõsiselt

probleemseks peetakse näitusid üle 500 PMÜ/m3. Nii eksperdiarvamuse kui kohtuistungil antud

selgituste kohaselt tuleks hallitusest vabanemiseks ruumid põhjalikult koristada ja desinfitseerida,

pärast seda kuivatada ning ruume regulaarselt tuulutada. Lisaks on soovitav soojustada hoone

väljastpoolt, eriti nurgapiirkonnas.

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et korteris hallitus korteris tähendaks, et korter ei

ole elamiseks sobilik (VÕS § 217 lg 2 p 2).

16. Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et kostjad ei vastuta neile etteheidetava rikkumise (s.o hallituse

olemasolu) eest, kuna korteri üleandmisel hallituse olemasolu korteris ei ole tõendatud, siis ei oma

tähtsust, kas hageja andis kostjatele tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.

17. Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Seega jättis maakohus ka menetluskulud põhjendatult

hageja kanda (TsMS § 162 lg 2).

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ka apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja, milles on kajastatud mh esimese astme kohtus kantud

menetluskulud. Kuna maakohus määras kostjate menetluskulude suuruse kindlaks, tuleb ka

ringkonnakohtul määrata apellatsiooniastmes kantud kostjate menetluskulude suurus kindlaks.

Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et kostjate esindaja maakohtus esitatud

menetluskulude nimekirja (II kd, tl 55) ei ole lisatud 15. veebruari 2018 resümeeringu koostamise ja

23. veebruari 2018 kostjate seisukoha koostamise kulusid, ei saa ringkonnakohus nimetatud

toiminguid arvata apellatsioonmenetluses kantud kulude hulka. Kostjatele anti maakohtus tähtaeg

menetluskulude nimekirja esitamiseks ning nimetatud ajaks tuli kostjatel esitada kogu maakohtus

kantud menetluskulude nimekiri. Maakohtule esitatud nimekirja alusel on maakohus seisukoha

võtnud ning ringkonnakohus võtab seisukoha üksnes ringkonnakohtus kantud kulude osas.

Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjad kandsid apellatsiooniastmes menetluskulusid

200 eurot, s.o 8. juunil 2018 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, milleks kulus kostjate

esindajal kaks tundi.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt

väljamõistmisele. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb nimetatult summalt mõista käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (VÕS § 177

lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/