1-09-11987/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-11987

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11987 (09230111089, 09230112343) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav N.B

Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, emakeel

vene keel, töökoht: mitteametlikult töötab, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 21.02.2001 otsusega KrK § 139

lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta;

2. Tallinna Linnakohtu 02.12.2003 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud;

3. Tallinna Linnakohtu 05.09.2005 otsusega KarS §

121; 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 8 kuud;

4. Harju Maakohtu 12.09.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud;

5. Harju Maakohtu 26.06.2007 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi vangistus 5 kuud 10 päeva;

6. Harju Maakohtu 27.11.2007 otsusega KarS § 25 lg 2

ja 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 5 kuud;

7. Harju Maakohtu 27.10.2008 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi vangistus 7 kuud, vabanes 17.11.2008 pärast karistuse kandmist

Väärteokorras karistatud 16-l korral, nendest 11-l korral NPALS alusel

2 Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. N.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 toimepanemises ja mõista

karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta N.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 6 (kuus) kuud N.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.B järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.2009.

6. N.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. N.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.B, 1-09-11987, kaitsjatasu“.

8. N.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb

6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.B, 1-09-11987, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. AS´i esitatud tsiviilhagi 1890,36 krooni nõudes rahuldada osaliselt ning välja mõista N.B-lt AS kasuks 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni ja 24 senti.

11. AJesitatud tsiviilhagi summas 5 100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista N.B-lt AJ kasuks 5100 (viis tuhat ükssada) krooni.

12. Asitõendid: turvakaamera salvestised CD plaatidel, mis on kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

3 jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

N.B süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 7-l korral, viimased otsused oli 27.11.2007 ja 27.10.2008 tehtud Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4 järgi, taas 10.07.2009 kella 09:40 paiku sisenes aadressil Tallinnas, XXX

asuvasse aiaga piiratud hoovi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil 2 kasti (12 pudelit) AS kuuluvat vahuveini Prosecco Zonin väärtusega 105,02 krooni pudel – kokku 1260,24 krooni ulatuses, tekitades vargusega AS varalist kahju summas 1260,24 krooni

Seega N.B varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti N.B süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 7-l korral, viimased otsused oli 27.11.2007 ja 27.10.2008 tehtud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas 28.07.2009 kella 10:00 paiku, viibides Tallinnas aadressil XXXasuvas AJ kuuluvas galeriis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist AJ silme all 6 (kuus) meeste pluusi maksumusega 850 krooni tükk – kogumaksumusega 5 100 krooni ning põgenes kuriteopaigalt, joostes ära koos varastatud pluusidega, tekitades sellega varalist kahju AJ summas 5 100 krooni.

Seega N.B varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav N.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Seletas, et on narkootiliste ainete tarvitamise lõpetanud, tahab

minna rehabilitatsioonikeskusesse, kus on psühholoogid, psühhiaatrid. Töötab isaga koos kojamehena, edaspidi tahaks minna tööle ehitajana.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on osaliselt põhjendatud, kuid leiab, et KarS § 199 lg 2 p 5 osas tuleks kvalifikatsiooni muuta.

Süüdistatava poolt süütegude toimepanemine on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Episoodis 10.07.2009:

• 11.07.2009 ja 17.07.2009 koostatud kannatanu AS ülekuulamisprotokollide kohaselt elab

ta aadressil XXX, Tallinn. Kinnistu on piiratud välisuksega, mis on seest poolt avatav riiviga ja elektrooniliselt. Välisukse kõrval hoidis kannatanu 4 kasti vahuveini. 10.07.2009 kella 14:00 paiku avastas, et kolm kasti vahuveini on kadunud. Turvekaamera salvestuselt nägi kannatanu, et 10.07.2009 kella 09:40 ajal tuli lukustamata välisuksest sisse mustas

spordiriietuses meesterahvas ning askeldas pingi juures, kus olid vahuveinid. Kui isik lahkus, siis kella 09:51 paiku tuli teine isik ja viis kasti vahuveini ära. Varastati 18 pudelit vahuveni kogumaksumusega 1896,36 krooni. (t/l 2-3; 4-6 kr asi 1-09-11987)

• 27.07.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks turvakaamera salvestus CD plaadil. Videosalvestuselt nähtub, et 10.07.2009 kell 09:40 ilmus kaamera vaatevälja noormees, kes sisenes XXX maja hoovi ning lahkus sealt

4

käes kilekott. Kell 09:51 ilmus kaamera vaatevälja teine noormees, kes sisenes samuti XXXmaja hoovi ning väljus sealt hoides käes heledat kasti.(t/l 9-22 kr asi 1-09-11987)

• N.B puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt sisenes ta kangialusesse, kõik uksed olid lahti, võttis veini ja pani selle kilekotti. Veini müüs esimesele vastutulijale 900 krooni eest maha. (t/l 24-25) kr asi 1-09-11987

• 16.07.2009 koostatud kahtlustatava N.B ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 09.07.2009 või

10.07.2009 jalutas ta vanalinnas, nägi ühe hoovi avatuid väravaid, sisenes ning avastas kastid, mille sees olid vahuveinid. Pani kahe kasti sisu kilekotti ning müüs Balti Jaama turul need temale tundmatule isikule 900 krooni eest. Rohkem ta sealt hoovist midagi ei võtnud. Juhtunut kahetseb. (t/l 26-28 kr asi 1-09-11987)

• Väljatrükk 27.10.2008 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

mõisteti N.B-le vangistus 7 kuud ning ta vabanes 17.11.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 39-41 kr asi 1-09-11987)

• Väljatrükk 27.11.2007 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 5 kuud, vabanes 27.02.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 42-43 kr asi 1-09-11987)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 20 kr asi 1-09-11987)

Episoodis 28.07.2009:

• 30.07.2009 ja 09.10.2009 koostatud kannatanu AJ ülekuulamisprotokollidest koos

lisadega nähtub, et 28.07.2009.a natukene ennem kella 10.00 ta nägi, kuidas tema galeriist, mis asub aadressil Tallinn, XXX jooksis välja üks noormees, kellel paistsid käe

peal riided. Ta võttis need koos riidepuuga. Koheselt jooksis kannatanu talle õue järgi

ning nägi, et ta suundus Pika tänava suunas. Kontrollides selgus, et ukse kõrval olevalt

stangelt oli varastatud 6 meeste pluusi söövitustehnikas. Iga pluus maksab 850 krooni.

Galeriis kaameraid ei ole, kuid seal kõrval Olevi residentsi (hotell) ukse kohal on

kaamera. Samuti võis ta jääda Rootsi Saatkonna juures olevale kaamera vaatevälja. №ormees oli umbes 178-181 cm pikk, jalas olid heledad teksad ja spordijalatsid. Seljas

oli tal helesinine T-särk. Juuksed tumedat värvi. Antud vargusega tekitati kannatanule kahju kokku 5100 krooni. Nimetatud summas esitab kannatanu ka tsiviilhagi. (t/l 2-3; 4-7 kr asi 1-09-16942)

• 04.08.2008 koostatud asitõendi vaatusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli 28.07.2009.a aadressil Tallinnas, asuva Rootsi Suursaatkonna kaameraga tehtud salvestus, millelt oli näha kuidas 28.07.2009.a kell 09:56:14 kaamera vaatevälja ilmus noormees, kes jooksis kõnniteel näoga kaamera poole. Ta oli keskmist

kasvu ja normaalse kehaehitusega seljas valget värvi T-särk ning jalas musta värvi

spordipüksid. №ormehe käes olid riideesemed. №ormehel olid lühikesed mustad juuksed, ovaalne nägu. Kell 09:56:18 noormees kadus kaamera vaateväljast. (t/l 11-14 kr asi 1-09-16942)

• 12.10.2009 koostatud kahtlustatava N.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et juuli lõpus jalutas

kesklinnas ja nägi väikest kauplust, kus müüdi mitmesuguseid eksklusiivseid asju.

Kaupluses olid mõned ostjad, müüjat ta ei näinud ja ei pööranud talle tähelepanu.

Sissepääsule kõige lähemal oleval riidepuul rippusid mõned meestesärgid. Ta haaras

kaenlasse mõned särgid koos riidepuudega, jooksis kauplusest välja ning jooksis Balti jaama turule. Turul, kui hakkas vaatama kauplusest varastatud särke tuli tema juurde talle

tundmatu mees ja tundis huvi, kui palju ta tahaks saada kõigi nende särkide eest. Seal

samas turul nägi, et oli kauplusest varastanud 6 meestesärki. Särgid olid erinevat värvi. Kõigil neil särkidel olid klooriga töötlemise jäljed. Küsis nende särkide eest kokku 300 krooni, st 50 krooni iga särgi eest. Mehel oli kaasas 245 või 250 krooni, mis ta andis talle kokku 6 särgi eest. Saadud raha kulutas eluaseme eest maksmiseks, kuna muud raha tal ei olnud. Tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut. (t/l 16-19 kr asi 1-09-16942)

5

• Väljatrükk 27.10.2008 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

mõisteti N.B-le vangistus 7 kuud ning ta vabanes 17.11.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 30-32 kr asi 1-09-16942)

• Väljatrükk 27.11.2007 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 5 kuud, vabanes 27.02.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 33-34 kr asi 1-09-16942)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

N.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AS ja AJ ütlusi, asitõendite, so turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu otsuste väljatrükke, asub kohus

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava N.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli N.B KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Samas pani süüdistatav A.S vara varguse toime võõrale territooriumile sisenedes, sisenedes

sinna territooriumi valdaja loata, mistõttu on tegemist varguse toimepanemisega

sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes ning A.J galeriist võttis süüdistatav võõraid vallasasju avalikult, teiste kaupluse külastajate nähes ning varastatuga väljajooksmist nägi ka kannatanu. Süüdistatav põgenes asjadega samuti avalikult, saades aru, et tema käitumist on märgatud, mistõttu jätkas ta valduse kehtestamist varastatu üle. Sellistel asjaoludel on kohtu

arvates tegemist varguse toimeopanemisega avalikult KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes, kuivõrd

ukse juurest külastajate juuresolekul asjade äravõtmine oli avalik, süüdistatav oli sellest

teadlik ning ainult kiire põgenemine tagas talle ootamatult toime pandud kuriteo puhul edumaa, mistõttu temale järele ei jõutud.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.07.2009 kella 09:40 paiku sisenes N.B aadressil Tallinnas, XXX asuvasse aiaga piiratud hoovi, kust võttis 2 kasti (12 pudelit) AS

kuuluvat vahuveini Prosecco Zonin väärtusega 105,02 krooni/pudel, tekitades vargusega ASvaralist kahju summas 1260,24 krooni.

Peale selle 28.07.2009 kella 10:00 paiku, N.B viibides Tallinnas aadressil XXX

asuvas AJ kuuluvas galeriis, võttis müügisaalist AJ silme all 6 (kuus) meeste pluusi maksumusega 850 krooni tk – kogumaksumusega 5 100 krooni, ning põgenes kuriteopaigalt

joostes ära koos varastatud pluusidega, tekitades sellega varalist kahju AJ summas 5 100 krooni.

Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, näitab

süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga

need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et

süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, so KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on ASesitanud tsiviilhagi 1890,36 krooni nõudes, milline sisaldab

endas varastatud 18 pudeli vahuveini väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 12 pudelit vahuveini väärtusega 105,02 krooni/pudel varastas N.B, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on

tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub

seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 1260,24 krooni ulatuses ning süüdistatavalt N.B-lt

kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

6

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1260,24 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava

poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju

1260,24 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega

VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega 1260,24 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 1260,24 krooni ulatuses välja mõista N.B-lt AS kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on AJ esitanud tsiviilhagi 5100 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud 6 meestesärgi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 6 meestesärki varastas N.B, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt N.B-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 5100 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 5100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega täies ulatuses tõendatud

süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline

kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate

varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 5100 krooni ulatuses välja mõista N.B-lt AJ kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida

peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles

näidatud järjekindlus ja sihipärasus ning varastatu kohene mahamüümine sunnib kohut

sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult, kuivõrd süüdistatav tegutseski selle nimel, et võõraid vallasasju varastada ja varastatu kiiresti realiseerida. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni

5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista

karistuseks rahalist karistust, kuivõrd ka süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise

karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid.

Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt

karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on

ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Samas ei

nähtu karistusandmetest, et süüdistatavat oleks pärast viimase karistuse kandmiselt

vabanemist aasta jooksul karistatud. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle ning

saab palka, elades isa juures. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava

7 suhtes võib temale mõistetava karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus leiab, et süüdistataval on kõrvalise isiku järelevalve all olles võimalik tõestada seda, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning see õiguskuulekus ei ole ajutise iseloomuga. Arvestades tekitatud varaliste kahjude suurust, mis ei ole kuigi suured ning seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid kahe varguse toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava

kahetsust arvestades võib süüdistatavale mõista vangistuse oluliselt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik