4-09-15435/8 · 4-09-15435/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-09-15435

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2009 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-15435 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Kohtuistungi toimumise aeg 21. oktoober 2009 Väärteoasi Ants Tulvik kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel A.Nõva 27.07.2009 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220882816088, mille kohaselt karistati A.Tulvik`ut Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 1800 krooni s.o 30 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ants Tulvik, isikukood 34909184720, elukoht *, *, töökoht *, emakeel * keel Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Aivar Nõva RESOLUTSIOON

1.Jätta Ants Tulvik kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel A.Nõva 27.07.2009 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220882816088 muutmata. 2.Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda kiirmenetluse otsuses näidatud arvele, märkides ära viitenumbri. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

Ärakiri 4-09-15435

2 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel ANõva 27.07.2009 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220882816088 karistati A.Tulvik`ut Liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumise eest – 27.07.2009.a kell 18.00 Lääne maakonnas, Ridala vallas Kiltsi teel, Tina ja Vabriku tänavate vahel, liikus Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg nr 177 AZL, kiirusega 84+/-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. A.Tulvik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu – kahetseb. Väärteo eest on A.Tulvik`ule karistuseks määratud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 1800 krooni s.o 30 trahviühikut. Kaebus 04.08.2009 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Ants Tulvik kaebus otsusele otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et otsus on õigustühine. Kui läheneda Tallinna poolt Uuemõisa alevikule – märgistus on korrektne. Jõudes aleviku läbides Haapsalu linna aimatavale piirile (puudub ametlik Haapsalu linna algust tähistav märk). Läbides Haapsalu linna suunaga Rohukulla ja jõuab Ridala valla piirile. Kuna Haapsalu liikluskorraldus ei laiene Ridala valda võib edasi sõita lubatud sõidukiirusega 90 km tunnis. Või on Ridala vallas piirkiiruseks 50 km tunnis? Kahjuks puudub ka seal linna lõppu tähistav märk. Sõites edasi 1,5 kilomeetrit, tabab meid üllatus – asulalõppu märk. Kahjuks puudub sellel märgil nimi mis kohaga on tegemist. 27.07.2009 peeti ta 100 meetrit enne seda märki kinni ja süüdistus oli kiiruseületamine. Vesteldes politseinikega, jäi mulje, et ka nemad, kui inimesed on temaga ühel nõul. Ametnikena mitte! Koostati protokoll ja sealt sai teada, et ta peeti kinni Paralepa alevikus. Tema suur soov on näha sellele teelõigul korralikku liikluskorraldust – märgid, sildid, viidad, kiiruspiirangud ja liigelda edasi seaduskuulelikult. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.08.2009 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 08.09.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha /tl 7/: Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusotsusega ning kinnitanud nõusoleku allkirjaga. Ka ei eita ta mõõdetud kiirust, märkides kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et tegevuse kohta märkusi ei ole. Küll aga lisab, et kiirust piiravaid märke nimetatud teelõigul ei ole ja sõitis vastavalt liikluseeskirjale. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja kaebuses toodud seisukohtadega. Uuemõisa sissesõidul tähistab asula algust liiklusmärk 571 “asula“, mille kohaselt hakkab seal märgimõjupiirkonnas kehtima liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord. Märk ei viita konkreetsele asulale. Märgimõju piirkonna lõpetab liiklusmärk 572 „asula lõpp“. Liikluseeskiri § 124 p 1 kohaselt on asulas lubatud suurimaks kiiruseks 50 km/h. Kuna Uuemõisa alevik, Haapsalu linn ja Paralepa alevik on üks tervik, siis eraldi märgistust konkreetsete asula alguse ja lõppudega paigutatud ei ole. Kui oleks olnud tegemist liiklusmärgiga 571 asula millele on konkreetne asula nimi, antud juhul oleks see Haapsalu, siis selle märgi ja liiklemiskorra lõpetaks liiklusmärk 572 asula lõpp so Haapsalu nimega. Sellisel juhul lõpetaks märk liiklemise korra nimetatud asulas. Antud juhul on asula märk ilma asula nimeta (Uuemõisas) st liikluskorraldus kehtib ühtselt hetkeni, kuni selle lõpetab liiklusmärk asula lõpp (Ridala vallas Paralepas). Valla piire tähistavad märgid on informeerivad ning liiklemiskorda mitte kehtestavad. Politsei ei paigalda liikluskorraldusvahendeid vaid jälgib, et liikluseeskirja nõudeid seaduskuulekalt täidetaks. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidunud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1800 krooni so alla keskmise

Ärakiri 4-09-15435

3 määra. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses (vastavalt Riigikohtu seisukohale - kui on tehtud kiirmenetluse otsus, siis kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses). Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 oleva kiirmenetluse otsuse kohaselt on Ants Tulvik poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 27.07.2009.a kell 18.00 Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi teel Tina ja Vabriku tänavate vahel, liikudes Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg nr 177 AZL kiirusega 84 +/-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega ULTRA LYTE nr UX015109. Kiirmenetluse otsus on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud ning protokolli pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Samuti on A.Tulvik andnud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile märke, et nõustub kiirmenetlusega. Siinkohal juhib kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et isik on andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega kui menetlusliigiga, mitte allkiri ei ole selle kohta, et isik on nõustunud kiirmenetluse otsusega (nagu väljendas oma kirjalikus seisukohas kohtuväline menetleja). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja andis järgmisi ütlusi. Nii kui sinna kiirmenetluse protokollile kirjutas, et ei ole selle otsusega nõus, selle juurde jääb ja oma kaebuses tõi ka välja, miks nii arvas. Tegu on maanteega Ääsmäe- Rohuküla, siin politsei poolt toodud välja, et kui oleks Ääsmäe poolt sisse-sõites ilma konkreetse nimeta märk, siis mõju piirkonna lõpetab ka asula lõpumärk. Kuna tegu on konkreetse Uuemõisa asula nimega, siis ei tea, kas see märk kehtib veel Ääsmäe – Rohuküla maanteel Kiltsi külas. On ka mõned fotod - Uuemõisa sissesõit, teine - koht kus peaks olema Haapsalu linna märk. Edasi peaks olema märk- kas nimeta nagu Haapsalus on asula märk või siis konkreetselt Haapsalu nimega. Kolmas foto on see kus peaks hakkama Haapsalu linn Uuemõisa poolt. See on teave, et Haapsalu linn on nii vana ja noorte- lastesõbralik linn. Sõites mööda maanteed hakkab Ridala vald, dokumentide järgi hakkab sealt ka Paralepa alevik. Tähendab Haapsalu linn on lõppenud. Siin kahel pildil on teerist, kust lõpeb Paralepa alevik, need on valla kaardilt, linnakaardilt see piir. Oli sealt edasi, umbes 200 – 250 m. Fotol on teeots ja auto on kurvi peal ja see on juba Kiltsi küla. Selle kurvi peal peeti kinni. Sama pilt, teisel pool Haapsalu on Ridala vald ja seal ei ole mingit viidet ka, et on mingisugune alevik. Kunagi Haapsalut ja Ridala valda sidus see, et Ridala vallavalitsus oli Haapsalus, nüüd ei ole seda ka. Pildid on tehtud 02.10. Peale seda kui sai politsei vastuse kätte. Sündmuse päeval oli Uuemõisa kirjaga silt seal Masti tee otsas, nüüd viidi ta edasi. Siis oli ka Uuemõisa kiri all. Üle 40 aasta on autojuht ja sõidab märkide järgi. Kui võtta täpselt seda märki, siis ei ole olemas Haapsalu linna, ei Paralepa alevikku ja peale Kiltsi asula asukohta märk, mis lõpetab asula. Uuemõisa alevik ei lõppegi ära, ei ole Haapsalu linna. Liiklusmärkide järgi Haapsalu linna ei ole. Fotol 2 olev märk on tulles Rohuküla poolt. Selle märgi taga on nimetu asula lõpumärk. Kui tulla Haapsalu poole, siin võiks olla kas nimega Haapsalu. Sõita läbi Haapsalu, tulevad märgid Ridala vald, Uuemõisa. Väljub Haapsalu linnast Ridala valda, liikluseeskirjade järgi võib sõita seal 90, kuna need märgid ei piira kiirust, piiravad ainult asula märgid. Sõidab Ridala vallast Haapsalu linna sisse. Haapsalu

Ärakiri 4-09-15435

4 linnast sõidab Ridala valda ja Haapsalu linn ei kuulu Ridala valda. Ei ole Uuemõisas kunagi sõitnud Haapsalu poolt üle 50. Haapsalu liikluskorraldus ja Ridala valla liikluskorraldus ei ole omavahel seotud. Uuemõisa märk kehtib – Uuemõisa kiri on selliselt, et ei ole Haapsalu linna. Tema mõistes see 50 piirang kehtib väidetava reklaamsildini, kus Haapsalu linn algab. Sealt hakkab teine asula ja see on nimeline seal Uuemõisa. Probleemil oleks väga lihtne lahendus, ainult kaks märki üles panna või Uuemõisa nimi maha võtta. Võtame ikka raudselt liikluseeskirjade järgi. Nimetu märk- selle mõjupiirkonna lõpetab nimetu, kui on nimeline, siis selle mõjupiirkonna lõpetab nimeline märk. Korrektne oleks nii. Uuemõisas on nimega, siis väidetava koha peal võiks olla ilus valge märk Haapsalu. Sõites Rohuküla poole, pole vaja lõpumärki vaid asula märk Paralepa. Haapsalu ette Haapsalu nimega ja Paralepa ette Paralepa. Valge silt. Väga korrektne oleks kui iga asula ees oleks valge märk. Kui Haapsalu pihta hakkab, siis selle loogika järgi võib sõita 90- ga. See koht, kus patrull seisis, Tina ja Vase tänava vahelist lõiku ei näe. Oli juba Tina tänavast mööda, kui tuli politsei vaatevälja. Lisas kiirust, et lõpetage see jama juba ükskord ära. Kas ei ole ohtlik tegevus peaaegu enne 90 kraadist kurvi suunata autot vastassuuna kurvi. Vabandust, kui oli Tina- Vabriku tänava vahelisel alal. Seal otsuses on ju Paralepa alevik ka sees. Koostamise koht on Ridala vald. Sündmuskoha kirjelduses ei ole. See on Kiltsi küla. Miks mitte mingisuguses reklaamis ega kirjas ei kajastu Paralepa alevikku. Kohtuväline menetleja andis kohtu ütlusi, et asula märgil on kiri Uuemõisa. Mingi aeg märgid vahetati ära, enne oli see märk enne uksetehase teeristi, siis tõsteti märk edasi. Uuemõisas on praegu kirjaga asula märk. Mingi aeg - ei olnud Uuemõisa kirja, tegid märkuse ja siis see kiri pandi üles, oli lihtsalt asula märk. Jääb seisukoha juurde, et asula on alanud ja tuleb selle järgi sõita. See ei anna õigust kiiremini sõita, et Uuemõisas on asula märk Uuemõisa nimega, asula liikluskorraldus kehtib kuni asula lõpumärgini. Asula märk ei anna õigust üle 50 sõita ja 50 ala ei lõpeta enne kui peale Rohuküla kurvi, mida lõpetab see asula lõpu märk. Ükskõik kuidas asula nimetus ka ei alga, samas see lõpetab kõik asulad, mis sinna alasse jääb. Algab Uuemõisas see märk ja sinna sisse jääb Haapsalu, Kiltsi, siis lõpetab see nimetu asula lõpu märk. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on õige, kiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr UX015109 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08100124), mida testiti 27.07.2009.a kell 17.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, nähtavus hea, valgeaeg, kuiv, kattega tee, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk seisis vasakul teepeenral ning mõõtmine toimus paigal seistes. Menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes pärisuunalisel sõidurajal ning sooritas möödasõitu. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 84 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas A.Tulvik poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja A.Tulvik on märkusena protokolli pöördel välja toonud, et märkusi tegevuse kohta ei ole. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel. Lähtudes kaebuse esitaja ütlustest ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A.Tulvik kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega 84 km/h. Kohus juhib siinkohal A.Tulvik tähelepanu sellele, et kiirmenetluse otsuses ei ole väärteo toimepanemise kohana kirjas Paralepa alevik.

Ärakiri 4-09-15435

5 Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas A.Tulvik, sõites kiirusega 84 km/h, viibis kohas, kus kehtis asula jaoks kehtestatud liikluskorraldus, sest Liiklusseaduse § 124 punkt 1 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohus leiab, et kuigi kaebuse esitaja kinnitab, et sõidab liiklusmärkide järgi, see siiski nii ei ole. Kaebuse esitaja väited ei tulene liikluseeskirjast. A.Tulvikut on karistatud liikluseeskirja nõude rikkumise eest. Liikluseeskirja § 1 sätestab, et liikluseeskirjaga kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. Liikluseeskirja § 2 lg 2 kohaselt asula all mõistetakse vastavalt LS § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestatavate liiklusmärkidega. Liikluseeskirja lisas 2 on näidatud liiklusmärgid ja selle kohaselt liiklusmärk 571 Asula on koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord (sealhulgas ka LE § 124 p1 sätestatud kiiruspiirang) ja liiklusmärk 572 – asula lõpp on märk, millest alates lõpeb asulas liiklemise kord. Liikluskorralduse seisukohalt ei oma tähtsust, mitu haldusüksust jääb märgi 571 ja 572 vahele. Liiklusseadus räägib asulast kui hoonestatud alast. Asula liikluskord algab liiklusmärgist 571, konkreetsel juhul mööda Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla maanteed sõites märgist 571, millel on Uuemõisa nimi (foto 1) ja lõpeb fotol 2 olevast märgist 572 möödudes. Fotol 3 olevad informatiivsed sildid ja fotol 4 olev juhatusmärk 641 kohanimetähisega Ridala vald ei oma asulate liikluse korraldamises mingit tähtsust. Kohus leiab, et asjaolu, et Tallinna poolt mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteed sõites asula märgile on kantud ka Uuemõisa nimi, ei tähenda, et selle märgiga asulas kehtestatud liikluskord kehtiks vaid Uuemõisa alevis. Asulas kehtestatud liikluskorra lõpetab vaid asula lõpu liiklusmärk 572. Liikleja jaoks ei oma mingit tähtsust, et haldusüksused, mis asuvad ühise asula liikluskorraldust tähistava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, peaks olema kuidagi seotud (kaebuse esitaja väited, et isegi ühe vallavalitsus ei asu teise territooriumil jne). Liikleja ei pea liikluseeskirjade kohaselt liiklemiseks teadma omavalitsusüksuste piire ega külade ja asulate piire. Kohus leiab, et tähtsust ei oma ka asjaolu, et asula liikluskorra lõpetab asulast mööda Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla maanteed väljudes ilma asula nimeta asula lõpu märk. Nii nimega asula liikluskorralduse algust näitav märk kui ilma nimeta sama märk on liikluseeskirjas tähistatud ühe numbriga 571 ja niisamuti ka asula liikluskorraldust lõpetav nimega ja nimeta märk 572. Kui liikluseeskirja mõte oleks olnud see, et kui asula algust tähistaval märgil on haldusüksuse (küla, linna) nimi ja see sätestab liiklemise korra vaid sellenimelises haldusüksuses, siis oleks see kindlasti eraldi liikluseeskirjas välja toodud, sest märkide regulatiivne tähendus oleks erinev- praegu on nad mõlemas aga ühe numbri ja ühe tähendusega – üks „asula“ ja teine „asula lõpp“ . Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt esitatud fotod tõendavad, et A.Tulvik asus piirkonnas, kus kehtis asulas kehtestatud liikluskord, sest ta ei olnud möödunud liiklusmärgist 572. Fotodel 3 ja 4 näha olevad märgid liikluskorralduse seisukohalt tähtsust ei oma, nad on liikleja jaoks informatiivsed ja liikluse reguleerimise seisukohalt nad tähtsust ei oma. Liikleja peab liiklema tulenevalt liikluseeskirjas sätestatud reeglitele ja liikluseeskirja seisukohalt haldusüksuse piir liikluskorralduse seisukohalt tähtsust ei oma. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo on A.Tulvik toimepannud kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et A.Tulvik teadis, et ta ei ole möödunud asula lõpu märki tähistavast liiklusmärgist, kuid püüdis oma tegu õigustada märkidega, mis kiiruspiirangu ja asulasisese liikluskorralduse suhtes tähtsust ei oma. Kohus leiab, et sarnase kahtluse tekkimisel oleks tulnud sellele lahenduse leidmiseks küsida juba probleemi tekkimisel politseinikelt nõu, mitte jõuda õiguskuulekale käitumisele läbi õigusrikkumise. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

Ärakiri 4-09-15435

6 peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.Tulvik on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Tulvik rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis) ja A.Tulvik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib füüsilisele isikule kiirmenetluse otsuses määrata kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. A.Tulvik`ut on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 1800 krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.Tulvik puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et A.Tulvik kahetseb toimepandud väärtegu. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Kohus ei tuvastanud kohtuliku arutelu käigus, et A.Tulvik oma tegu puhtsüdamlikult kahetseks, pigem nähtus tema ütlustest oma teo õigustamine. Seega leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohus leiab, et karistust kergendavat asjaolu, mille olemasolu kohtuväline menetleja oli tuvastanud, ei esine, ei saa seetõttu karistust suurendada, sest kaebemenetluses ei tohi kohus teha otsust, mis raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4 ei ole A.Tulvik karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Rahatrahv on määratud alla keskmise määra – kuigi kiiruse ületamine toimus keskmises määras ning karistuse määramisel on oluline, et isik on eelnevalt karistamata. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et A.Tulvik kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 27.07.2009. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220882816088 tuleb jätta muutmata Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 7422 lg 2 ja KarS § 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige