2-17-19017/62 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19017 Tsiviilasi L L hagi E L vastu korteriomandite omandi tagastamiseks ning nõusolekute andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L L (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev (AB A. Ratnikov & Partners, e-post yaroslav@ratnikovab.com); Kostja: E L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ, e-post menetlus@mangel.ee). Resolutsioon

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt:

1.1 Hageja lubab ja kostja avaldab soovi kustutada kostjale kuuluvale korteriomandile (asukoht xxx, reaalosaks korter nr x), mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr xxx, kantud tähtajatu isiklik kasutusõigus L L (isikukood xxx) kasuks.

1.2 Hageja ja kostja lepivad kokku kostjale kuuluva korteriomandi (asukoht xxx, reaalosaks korter nr x), mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr x, koormamises tähtajatu (eluaegse) ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja L L kasuks.

1.3 Kõik x korter x Tallinn, korteriomandi valdamiseja kasutamisega seotud kommunaalning muud maksed tasub L L (isikukood xx).

1.4 Juhul, kui kostja müüb kostjale kuuluva kinnistu (asukoht x), mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr x, maksab kostja hagejale poole (1/2) suvila müügisummast igakuiste osamaksetena, kusjuures ühe igakuise osamakse summa ei või olla vähem kui 300 eurot.

1.5 L L (isikukood x) ja E L (isikukood x) annavad nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr x kolmandasse jakku kantud x, reaalosana korter nr xx, Tallinn korteriomandi tähtajatu isiklik kasutusõigus L L (isikukood x) kasuks.

1.6 L L (isikukood x) ja E L (isikukood x) annavad nõusoleku kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr x kolmandasse jakku esimesele järjekohale tasuta isiklik kasutusõigus korteriomandile asukohaga x, reaalosana korter nr x L L (isikukood x) kasuks ning märkused, et korteriomandi valdamiseja kasutamisega seotud kommunaalning muud maksed tasub L L ja isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

1.7 Kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.5 ja 1.6 nimetatud kanded teha ülaltoodud järjekorras nii, et ühte taotletud kannet ei tehtaks teist kannet tegemata.

1.8 Pooled kinnitavad, et kompromiss lahendab tsiviilasja nr 2-17-19017 esemeks oleva vaidluse ning käesoleva kohtumääruse jõustumisel puuduvad pooltel teineteise suhtes tsiviilasja nr 2-17-19017 esemest tulenevad nõuded ja pretensioonid.

2. Edastada jõustunud kohtumäärus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonda.

3. Menetlus asjas lõpetada.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.

5. Vabastada L L riigilõivu summas 1050 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Edastada kohtumäärus rahandusministeeriumile.

7. Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 5 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on L L hagi E L vastu korteriomandite omandi tagastamiseks ning nõusolekute andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

29.10.2018 on kostja RÕA korras esindaja kohtule esitanud kompromisslepingu, mis on omakäeliselt allkirjastatud hageja poolt ja digitaalselt allkirjastatud hageja RÕA korras esindaja, kostja ning kostja RÕA korras esindaja poolt.

Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku, et kostjale kuuluvale korteriomandile, asukohaga x, reaalosaks korter nr x registriosa x, L L kasuks kantud tähtajatu isiklik kasutusõigus kustutatakse ning kostjale kuuluv korteriomand, asukohaga x, x, reaalosaks korter nr x, registriosa nr x, koormatakse tähtajatu (eluaegse) ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kõik x, korteriomandi valdamiseja kasutamisega seotud kommunaalning muud maksed tasub L L. Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku, et juhul, kui kostja müüb kostjale kuuluva kinnistu, asukohaga x, maksab kostja hagejale poole suvila müügisummast igakuiste osamaksetena, mis ei või olla vähem kui 300 eurot. Pooled on esitanud ka kinnistamisavaldused vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitava määruse jõustumisel puuduvad pooltel teineteise suhtes tsiviilasja nr 2-17-19017 esemest tulenevad nõuded ja pretensioonid.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe notariaalset tõestamist ning kompromissi kinnitamisel on samasugune tagajärg nagu notariaalsel tõestamisel.

Juhindudes TsMS § 430 lõigetest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Harju Maakohtul kompromissileping kinnitada, kajastada määruses kompromissilepingu tingimused ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Kompromiss vastab poolte tahtele, puuduvad selle sõlmimist välistavad asjaolud, kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita.

Pooled avaldavad, et ei soovi kompromissi kinnitamist, kui kohus kas või üht kompromissis sätestatud tingimust ei kinnita. Juhul, kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, loevad pooled kompromissilepingu algusest peale kehtetuks.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kompromissiosalised lühendavad TsMS § 664 lg 2 kohaselt kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega viie päevani kohtumääruse kättetoimetamisest.

Pooled saata kompromissi kinnitav Harju Maakohtu kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

Pooltevaheline kompromissleping on omakäeliselt allkirjastatud hageja poolt ja digitaalselt allkirjastatud hageja RÕA korras esindaja, kostja ning kostja RÕA korras esindaja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada.

TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Võttes arvesse, et pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kooskõlas TsMS §

661 lõikega 4 lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ja loevad kaebuse esitamise tähtajaks 5 päeva, mistõttu käesolev kohtumäärus on edasikaevatav 5 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna pooled on sõlminud kompromissi.

Hagejale on antud menetlusabi 09.01.2018 määrusega, millega hageja vabastati riigilõivu tasumise kohustusest summas 50 eurot, ja 15.01.2018 määrusega, millega hageja vabastati riigilõivu tasumise kohustusest summas 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tuleb nimetatud summade riigituludesse tasumise kohustusest vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik