4-09-23903/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

4-09-23903

Otsuse kuupäev

30. oktoober2009.a

Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi O.J

(isikukood xxx, elukoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev 30. oktoober2009.a

Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Hannes Küünarpuu, O.J Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks arest

O.J LS § 74-1 lg 2 2 (kaks) päeva.

2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest peale karistuse ärakandmist

väärteoasjas nr 4-09-23901..

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. 20.10.2009 koostati väärteoprotokoll nr AB 1149093, mille kohaselt O.J

20.10.2009 kella 12.30 ajal juhtis Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 juures

sõiduautot Nissan Almera reg nr xxx omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 04.07.2009 kuni 03.12.2009.a., pannes seega toime LS § 74-1 lg 2 , järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga.

3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot ilma juhtimisõiguseta. .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine O.J-i poolt

ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 74-1 lg 2 järgi. Väärtegu on

tõendatud: menetlusaluse isiku ja tunnistaja V. S ütlustega, väärteoprotokolliga, 09.06.2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2373,09,002707.

5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest

rahatrahviga. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud

süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist

rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik