1-18-8617/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-18-8617

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2018, VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8617 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kaie Kaseorg -

Kriminaalasi D.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav D.K

Elukoht:

xxx isikukood või sünniaeg: XXX ei tööta ega õpi varem karistatud korduvalt Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248 249 ja §318 lg.3 p.4, alusel -

Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada D.K KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada D.K-le kuriteo eest mõistetavat karistust 17.07.2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega 1-18-5782 temale mõistetud kandmata karistuse - 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistuse – võrra ning mõista D.K-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

2 (5)

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata D.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 22. juulist 2018 kuni 03.septembrini 2018, s.o. 44 päeva ehk üks (1) kuu neliteist (14) päeva karistusaja hulka ning lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks (1) aasta kuus 6 ) kuud ja neliteist 14 ( ( ) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva vangistus vngistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd ( 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva päeva ) s. o. üldkasuliku tööga

559 =

559 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kahe (2) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida KarS D.K-l § s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja - -kohustusi: 1) elama alalises elukohas xxx

– 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui D.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse KarS § 69 lg.6 alusel vangistus täitmisele.

Samuti tuleb määrata D.K

katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld D.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista D.K-lt menetluskulu–  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot  kaitsjatasu 214.80 eurot kohtueelses menetluses osalemise eest riigi tuludesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel kohustada D.K kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates tasuma iga kuu 30. kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Osamaksed tuleb tasuda kohtuotsuse lahutamatuks lisaks oleva makseinfo alusel, viitenumbri märkimine on kohustuslik.

VÕS § 1043 alusel rahuldada tsiviilhagi ja mõista D.K-lt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 40.-eurot kannatanu P. T. kasuks (OSUUSPANKKI, a/a ). xxx

3 (5)

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul

arvates kohtuotsuse kuulutamisele ( 30.10.2018 ) järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse D.K selles, et tema, olles 08.03.2016.a. ja 17.07.2018.a. Tartu Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi, 22.07.2018.a kella 00:00 paiku, viibides korterelamus korteris xxx xxx, ärritatuna sama maja trepikojas alguse saanud tülist, kus ta üritas P. T. lüüa, millele järgnes kohapeal poolte vahel vastastikune rüselus, mis lahutati kõrvalseisjate poolt, viskas nimetatud korteri aknast pudeliga kättemaksuks P. T. suunas tabades teda vastu pead, põhjustades P. T. peavigastuse. Tüli jätkudes rüseles antud maja ees veel kannatanuga, jäädes talle füüsiliselt alla ning seetõttu ähvardas teda noaga. Kirjeldatud rüseluste käigus tekitas D.K P. T. kehavigastusi ning lõhkus ära ta särgi, põhjustades särgi lõhkumisega P. T. 35 euro suuruse varalise kahju.

Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani D.K toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P. T. on esitanud tsiviilhagi summas 40.-€, milline koosneb lõhutud särgi maksumusest summas 35.-€ ja arsti visiiditasust summas 5. € - .

Asitõendeid kriminaalasjas ei leidu.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr D.K suhtes : KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.K-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada seda mõistetavata karistust 17.07.2018.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi all viibimise aeg 22.07.- 03.09.2018.a. ( so 1 kuu ja 13 päeva) karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust.

4 (5)

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 560 tundi määrates üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 1 kohaselt anda D.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu või töökoha muutmiseks, saada - kriminaalhooldajalt eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Väljamõistmisele kuulub sundraha II astme kuriteo puhul 750.- eurot ja kaitsjatasu 214,80 eurot. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele KrMS § 180 kohaselt, kuid arvestades D.K kohustusi lapse ülalpidamiseks ja sellest tulenevat materiaalset olukorda, samuti resotsialiseerumisväljavaateid, määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul.

Tsiviilhagi on esitanud P. T. 40 euro nõudes, lõhutud särk 35 eurot ja visiiditasu 5 eurot (t. 21). Nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 kohaselt.

Menetluse käik : D.K on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega eelistungil, ka kannatanu andis vastavasisulise nõusoleku. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh. kannatanu ja tunnistaja ütlustega, kõnesalvestusega häirekeskusesse. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav D.K

ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 25.10.2018 lihtmenetluse

kokkuleppe. Süüdistatav D.K kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Ta on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitab oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde.

Kohus kinnitab kokkuleppe, kuid parandab kohtuotsusega ilmselge arvutusvea mõistetavas karistuses. Prokurör on kokkuleppesse märkinud, et mõistatavast liitkaristusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.juulist 03.septembrini 2018 ehk siis 1 kuu ja 13 päeva. Kaitsja ning süüdistatav nõustusid märgitud arvutuskäiguga. Kohtu arvutuste kohaselt periood 22.juulist 03.septembrini 2018 hõlmab endas aga 44 päeva ehk 1 kuud ja 14 päeva. Juulis on 31 päeva, seega 22 31.07 on 10 päeva, augustis on 31 päeva ja septembrist - veel 3 päeva. Seega kokku 44 päeva, mis teebki 1 kuu ja 14 päeva. Koos sellega muutub lõplik ärakandmisele kuuluv karistus 1 aastaks 6 kuuks ja 14 päevaks ning ÜKT tunnid 559 tunniks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov

5 (5) Kohtunik