4-18-4125/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2018, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-18-4125 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuasi

P.A väärteoasi § 2 § 2 liiklusseaduse

27 lg 2 ja

01 lg 2 järgi Menetlusalune isik P.A, isikukood XXX, elukoht kehtivad

xxxx; väärteokaristused puuduvad Kaitsja Paavo Paal Kohtuo

tsuse õiguslik alus VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136; § 137 Resolutsioon

Tunnistada P.A

27 lg 2

01 lg 2

süüdi liiklusseaduse § 2 ja § 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista karistuseks 10 ( aresti, mis kümme) päeva KarS § 69 alusel asendada kümne

10 ( ) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 30.10.2018.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

24.07.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna x

A K xxx väärteoprotokolli nr AB 1 Lääne Väike 559981 selle kohta, et 24.07.2018 kell 19.21 -Virumaal - Maarja vallas Rakvere- -Maarja- Väike Vägeva mnt 41.km-l, liikudes Vägeva suunas, P.A juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 1 x reg nr x

xxx xxx

20 km/h +/- 4km, kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

26 km/h võrra. Kiirus mõõdetud kiirusmõõteseadmega Stalker II nr AS004094. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Oma tegevusega rikkus P.A

liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 ja § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 ärgi kvalifitseeritava j väärteo.

Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

Kohtuistungil 12.10.2018 P.A tunnistas rikkumiste toimepanemist, seletades et ületas kiirust tähelepanematusest ja hooletusest. Seletas, et juhtimisõigus tal puudub. Kahetses juhtunut ja kinnitas, et edaspidi suhtub ta liiklusnõuetesse hoolsamalt. Taotles kohtult tema suhtes reaalset aresti mitte määrata, vaid asendada see võimalusel ühiskondlikult kasuliku tööga. Kaitsja toetas tema seisukohta, kinnitades, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle kas väärteod mida menetlusalusele isikule ette heidetakse on toime pandud või mitte. Küsimus on selles, milline karistus e mõista. isikul

Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- Kiirusmõõteseadme Stalker II nr AS004094 kasutamise protokoll /tl 4/,

- juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.07.2018/tl 5/,

- varasemad mootorsõiduki juhtimiselt kõrvalda mise otsused 29.08.2014, 10.01.2015 ja 29.01.2016, /tl 9-11/,

- karistusregistri väljavõte, mille kohaselt kehtivad karistused puuduvad /tl 12/.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada aresti vähemalt 10 päeva. Juhul kui kohus leiab, et poolt taotletud karistus on liiga karm, siis palus temale kohtuvälise menetleja kohaldada aresti 30 päeva, mille oli nõus asendama ÜKT-ga.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. P.A tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi täielikult ning väärteo asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega tema rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi.

LS deid on menetlusalune isik rikkunud otsese tahtlusega ja tema § 90 lg 1 p 1, 3 nõu tegevus on kvalifitseeritud õigesti LS § 201 lg 2 järgi. Juhtimisõigust ei ole P.A kunagi olnud ja teda on varem korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

P.A s üü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim

lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni

100 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 90 lg 1 p 1 mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule , 3 kohaselt, samuti ette heidetakse ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §

-le 91.

LS § 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku

01 lg 2

poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid..

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Kohtu hinnangul ei ole P.A siiski junenud t välja ku püsivalt hoolimatu käitumismustrit liikluses, kuigi teda on varem korduvalt juhtimisõiguseta sõidu eest juhtimiselt kõrvaldatud.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tu

leb toimepandud süüteo eest karistada.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus P.A poolt väljendatud kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõistes tuvastatud ei ole.

Kohus leiab, et rakendades

P.A KarS § 63 lg 1 sätteid, on põhjendatud karistada

raskeima LS

01 lg 2 sanktsioonis etten § 2 ähtud põhikaristusega, s.o arestiga, mõjutada et süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest õttes arvesse menetlusaluse isiku poolt . V

väljendatud kahetsust, siis tuleb karistus mõista alla selle keskmise määra, s.o arest 10 päeva.

Vabadust sel määral piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks isiku poolt toimepanud süüteoga ja piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kuna tegemist peab kohus kuks esmakordse aresti määramisega menetlusaluse isiku taotlusel võimali

asendada arest üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on põhjendatud määrata üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 12. oktoobri 2018. a otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

12.10.2018 kohtuotsus 4-18-4125 jõustus 06. veebruaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent