3-18-1604/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1604 Haldusasi J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses ratastooli mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.K. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

Jätta J.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K. esitas Tartu Halduskohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-18-877 raames halduskohtule 24. juulil 2018 avalduse, märkides, et vastus tema vaidele nr 1-11/225-3 on ebaõige ja valelik, õigusvastane ning andmed selles ei vasta tegelikkusele, mistõttu on otsus sisuliselt vale. J.K. palus, et kui seda asjaolu ei saa tuvastada asja nr 3-18-877 raames, siis võiks kaebuse registreerida teise numbriga. Avaldusele oli lisatud Tartu Vangla 24. juuli 2018. a vaideotsus nr 1-11/225-3. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse asjana nr 3-18-1604.

Ülal viidatud vaideotsusega jättis Tartu Vangla rahuldamata kaebaja vaide, millega kaebaja vaidlustas talle ratastooli mittelubamist (Tartu Vangla 22. juuni 2018. a vastus nr 6-24/4022-2). Vaideotsuse kohaselt ei võimaldatud kaebajale ratastooli, kuna arsti otsuse kohaselt puudub kaebajal näidustus ratastooli kasutamiseks.

2. J.K. esitas 28. augustil 2018 vastuseks Tartu Halduskohtu 21. augusti 2018. a määrusele, millega kaebus jäeti käiguta, avalduse, milles palus tunnistada ebaõigeks toiming, millega keelduti talle pärast 13. aprilli 2018 väljastama ratastooli kui ka see, et meditsiiniosakonna juht ei kutsunud kaebajat enda juurde ega näidanud teda kirurgile ja neuroloogile enne, kui kaebaja taotlus ja vaie jäeti rahuldamata.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (määruse resolutsiooni p 1) ning andis riigilõivu 15 euro tasumiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (määruse resolutsiooni p 2).

4. J.K. esitas 24. septembril 2018 nimetatud halduskohtu määrusele määruskaebuse selle resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 26. septembri 2018. a määrusega J.K. i määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. See määrus ei olnud edasikaevatav ning on jõustunud.

6. Tartu Halduskohus tagastas 10. oktoobri 2018. a määrusega J.K. i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruses leidis halduskohus järgnevat.

6.1. Kaebaja ei ole rahul sellega, et meditsiiniosakonna juhataja ei ole hinnanud tema tervislikku seisundit ega selleks isegi spetsialistidega konsulteerinud. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad meditsiinilised otsused, sh isiku terviseseisundi kontroll ja abivahendi määramise vajadus tehakse kindlaks eraõiguslikus suhtes, millest tekkinud vaidlused tuleb seetõttu lahendada maakohtus. Kaebus tuleb osas, mis puudutab meditsiiniosakonna juhataja tegevust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

6.2. Halduskohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määras talle riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Tartu Ringkonnakohus tagastas 26. septembri 2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Määrus ei olnud edasikaevatav. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 27. septembril 2018. Viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 8. oktoober 2018. Kaebaja ei ole siiani nimetatud puudust kõrvaldanud. Kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt HKMS § 104 lg-le 2 selline puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Seega tagastas halduskohus kaebuse osas, mis puudutab Tartu Vangla avalik-õiguslikku otsust ratastooli mitte võimaldada (22. juuni 2018. a vastus kaebaja taotlusele nr 6-24/4022-2) HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. J.K. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määruse tühistada. Kaebaja märgib, et juba 19. jaanuaril 2018 kirjutas neuroloog kaebaja meditsiinikaardile, et kaebaja võib ratastooli kasutada, kui ta seda vajab. 17. augustil 2018 kirjutas kirurg meditsiinikaardile, et kaebaja peab kasutama ratastooli õues valude korral. Vangla pidi enne otsuse langetamist spetsialistidega konsulteerima ning kahltuste korral kaebaja uuringutele saatma. Kirurgiga kohtus kaebaja 22. septembril 2018 ning arst oli hämmeldunud, et kaebaja ei saa ratastooli kasutada. Samasugust hämmeldust väljendas ka neuroloog. Ratastooli puudumise tõttu ei ole kaebaja saanud juba üle aasta käia jalutuskäikudel värskes õhus. Kaebajal on ka astma. Lisaks märkis kaebaja, et meditsiiniosakonna juhataja tegevust kavatseb ta hiljem maakohtus ka vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Kuna kaebaja on ka ise nentinud, et kavatseb tegevusi, mis puudutavad meditsiinosakonnas vastu võetud otsuseid talle ratastooli kui abivahendi määramisel maakohtus vaidlustada, ei kaeba J.K.

sisuliselt halduskohtu määrust edasi osas, mis puudutab kaebuse tagastamist halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele üldkohtus.

10. Vangla keeldus kaebajale ratastooli andmast tuginedes meditsiiniosakonna otsusele (Tartu Vangla

22. juuni 2018. a vastus nr 6-24/4022-2). Kuna kaebuses on ka avalik-õiguslik aspekt, siis selles osas saaks halduskohus kaebuse läbi vaadata eeldusel, et kaebuse esitamisel on täidetud kõik menetlusseadustikust tulenevad nõuded, sh on tasutud ka riigilõiv.

11. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastamata. Kaebaja küll vaidlustas halduskohtu määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 26. septembri 2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse. Halduskohtu määrus, millega kaebajal on kohustus riigilõivu tasuda, on jõustunud. Samas ei ole kaebaja siiani riigilõivu maksnud. See on asjaolu, mis välistab kaebuse sisulise läbivaatamise, mistõttu ei saa ringkonnakohus anda hinnanguid sellele, kas vangla pidi kaebajale ratastooli andma või mitte. Järelikult tagastas halduskohus ka selles osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb J.K. i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/