4-09-14448/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-14448

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-14448 (2316,09,008587; 2316,09,010576; 2316,09,008524) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.M (ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON

1. F.M süüd tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva.

2. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa menetlusaluse isiku

valitud aegadel ning määratud arest peab olema kantud hiljemalt 14.12.2009.

3. F.M-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse

menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist täies ulatuses arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

4. F.M-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 2531 (kaks tuhat

viissada kolmkümmend üks) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.M, 4-09-14448, joobe tuvastamine“.

5. F.M-ilt välja mõista aineekspertiisi AN-554-09/2357 tegemisel tekkinud

kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.M, 4-09-14448, aineekspertiis“.

6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.2009. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

28.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1105822

selles, et 28.05.2009 kell 19.10 peeti Sõle 51 maja juures kinni F.M, kes

toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr

1362/264 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

30.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112293 selles, et 30.05.2009 kell 13.55 peeti Lastekodu 9 juures kinni F.M, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1374/276 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüülist tingitud joove ja menetlusaluselt isikult leiti väikeses koguses pulbrit, misosutus 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavaks pulbriks massiga 0,17

grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas ja omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

09.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1155873

selles, et 09.07.2009 kell 13.50 peeti Hobujaama 5 Coca Cola Plaza tualettruumis kinni F.M, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise

tuvastamise aktile nr 1814/109 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli ja amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 28.05.2009 tõepoolest tarvitas narkootilist ainet, pani selle toime. 30.05.2009 pani ka toime, kaasas oli isiklikuks tarbeks ainet. 09.07.2009 kohta

teab, et fantanüüli tarvitas, amfetamiini mitte. Kui ekspertiisiga tuvastati, ju siis oli segatud.

Teadlikult amfetamiini ei ole tarvitanud. Kolm kuus ei ole enam travitanud. Praegu töötab mitteamtlikult ehitusel. Kolm nädalat tagasi läks tööle. Kui oleks võimalik üldkasulikuks tööks. Kui ei saa, siis tahaks ositi nädalavahetustel.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Isikul osa

trahve maksmata, areste määratud alates 2005 aastast. Kokku taotleb 18 päeva aresti, lisaks menetluskulud.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, ekspertiisiakti, asub seisukohale, et narkootilise

aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga ja

narkootilise aine omamine ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et

menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks või omandamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise ja omamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise ja omandamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest

nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid

on senini tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta

jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada,

sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada

tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem

korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdiststakse kolme väärteo toimepanemises, võib

aresti määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu kohus, juhindudes V™S

§dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada

temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik