1-18-410/103 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-410 (17250100025) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Pavel Gontšarov, Orvi Koik Kriminaalasi Aleksander Ruubeli (Ruubel)

184 lg 2 süüdistuses KarS § p 2 -

§ 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu otsus üldmenetluses Maakohtu 17. augusti 2018

Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Aleksander Ruubel, kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa

Prokurör

Kaido Tuulemäe

Süüdistatav Aleksander Ruubel, ik: 39101210233, elukoht XXX, asukoht

Tallinna Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel vene keel, töökoht: öötajate registrist ei nähtu) XXX (T ,

varasem karistatus: karistusregistri kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi rahaline karistus 288 euro ulatuses; Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega KarS § 184 l järgi g 1

3 aastat vangistust, KarS § 74 lg 1 alusel katseajaga 3 aastat (katseaeg

07.03.2017 - 06.03.2020), lisakohustusega käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Kaitsja Rünno Roosmaa Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 17. augusti 2018 otsus Aleksander Ruubeli

Jätta Pärnu

süüdistusasjas muutmata.

2(9) 2. aitsja apellatsioon

rahuldamata. Süüdistatava ja tema k id jätta

3. Roosmaa apellatsioonimenetluses Aleksander Ruubelile Määrata Advokaadibüroole

osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 40 (nelikümmend) eurot.

4. Aleksander Ruubelilt Eesti Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vabariigi kasuks

240 ( ) eurot. välja kakssada nelikümmend

5. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aleksander Ruubel oli antud kohtu alla na

184 lg 2 p 2 - j süüdistatava KarS § § 25 lg ärgi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 07.03.2017 , otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi seega KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses.

A. Ruubel, saanud kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ning viisil enda valdusesse ebaseaduslikku narkootilist ainet amfetamiini, rnu linnas Lehe müüs 04.08.2017 kella 18.25 ajal Pä

tänaval 90 euro eest -le 2,52 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, mis SJ sisaldab 73,4% amfetamiini, seega 0,37 grammi amfetamiini;

müüs 05.08.2017 kella 19.35 ajal Pärnu linnas Lehe tänaval 500 euro eest

SJ-le 22,13 grammi

pulbrilist ainet, mis sisaldab 33% amfetamiinsulfaati, seega 5,36 grammi amfetamiini nin valdas g

05.08.2017 kahtlustatavana kinnipidamisel Pärnu linnas Lehe tänava ja Ranna puiestee ristmikul tema valduses olevas moo XXXXXX torsõidukis Volvo XC90 (reg.nr ) juhipoolse päikesesirmi peegli

kaane all 0,58 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldab 37% amfetamiinsulfaati, seega 0,16 grammi amfetamiini.

A. mmi amfetamiini, millest piisab narkojoob tekitamiseks Ruubel käitles 5,89 gra e vähemalt 45

inimesele. Tema , seega pani A. Ruubel toime tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ühepoolse teo, millise tagajärge ei olnud võimalik realiseerida, kuivõrd tegu oli Politsei-ja Piirivalveameti kontrolli all;

süüdistatavana KarS § 199 lg 2 p 7, 9 selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud is , ik,

09.07.2016 ajavahemikul kell 13:46 - Mark Karasjovi ja Jekaterina 14:21 võttis grupis koos

Zaroževskajaga, Pärnu linnas Pärnu Keskuse Denim Dream XXX asuvast P AS kauplusest

ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tommy Hilfigeri naiste kampsuni väärtusega 89,90 eurot, Tom my Hilfigeri koti väärtusega 79, eurot, Guessi meeste pikkade käistega polosärgi väärtusega

55 eurot ja Pepe Jeansi meeste teurot. Ruubel särgi väärtusega 40 A. pani varguse toime ühiselt ning kooskõlastatult M. Karasjovi ja

J. Zaroževskajaga, kellega ühiselt siseneti kauplusesse, kus eelnevalt kokkulepitult hajutati klienditeenindajate tähelepanu, siirduti ühel ajal proovikabiinidesse ning varguse esemeks oleva kauba kaupluse ruumidest väljaviimisel ajaks hõivasid M. Karasjov ja J. Zaroževskajaga klienditeenindaja tähelepanu ostu sooritamisega. Vargusega tekitas A. Ruubel koos

M. Karasjov ja J. P ASile varalist kahju 264,80 eurot; Zaroževskajaga

09.07.2016 ajavahemikul kell 17:04 - Karasjovi ja

18:14 võttis grupis koos M.

J. Zaroževskajaga,

Pärnu linnas kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tommy XXX XXX asuvast P AS

Hilfigeri heledat värvi triiksärgi väärtusega 99,90 eurot, Tommy Hilfigeri tumesinise triiksärgi väärtusega 89, li teksapüksid väärt

90 eurot ja Diese usega 155 eurot. A. Ruubel pani varguse toime

3(9) ühiselt ning kooskõlastatult M. Zaroževskajaga, kellega ühiselt siseneti kauplusesse, Karasjovi ja J.

kus eelnevalt kokkulepitult hajutati kli enditeenindajate tähelepanu, A. Ruubeli ja J. Zaroževskaja poolt korduvalt toodete suuruste küsimistega ning proovikabiinide külastamisega, mille käigus vahetati proovikabiinides omavahel proovimiseks võetud riideesemeid. Proovikabiinides kõrvaldati ka toodete turvaelemendid ning varguse esemeks oleva kauba kaupluse ruumidest väljaviimise ajaks hõivas A. Ruubel klienditeenindaja tähelepanu ostu sooritamise ga. Vargusega tekitas A. Ruubel koos

M. Karasjovi ja J. P ASile varalist kahju 344,80 euro Zaroževskajaga t;

15.05.2017 llinnas XXX B O -le kuuluva XXX kella 19.30 ajal võttis Ta Ü kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtmete komplekti 9100SA6 Wera Zyklop väärtusega 99 eurot ning padrunvõtmete komplekti Wera Tool väärtusega 79 eurot. A. Ruubel möödus kaupluse -Chek

kassaliinist kauba eest tasumata, kuid kuritegu tema tahtest mitteolenevatel jäi lõpule viimata põhjustel, kuna ta peeti ka urvatöötaja poolt kinni; upluse t

25.06.2017 ajavahemikul kell 20.20 - 20.28 võttis grupis koos P.D-ga Tallinnas, XXX asuva AS- P kuuluva kaupluse

i XXX müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil konsooli Playstation 4, väärtusega 358 eurot ning mängukonsooli Playstation väärtusega 369 eurot. A. Ruubel eemaldas 23.06.2017 ajavahemikul kell 15.35 - 19.50 varguse esemeks olevatelt Playstationitelt turvaelemendid ning paigutas need kaupluse müügisaalis voodipesuosakonda, võttis 25.06.2017 kust

mängukonsoolid Playstation 4 ja Playstation, millised paigutati ühiselt P.D valduses olnud kotti, Javartsuk kaupluse kassaliinist kauba eest tasumata, pärast mida möödusid A. Ruubel ja D. kuid kuritegu jäi isikute tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna D. Javartsuk peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni Javartsuk põhjustasid AS . A. Ruubel ja D.

- P varalist kahju 727 eurot. i

Maakohtu otsus

2. Pärnu Maakohtu 17. augusti 2018 otsusega tunnistati A. Ruubel süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 (süüdistuses 2 episoodi 09.07.2016) ning karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega mõistetud karistusega ja loeti kergem karistus kaetuk aastat vangistust; s raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 KarS § 25 lg 1, 2, 4 järgi (episoodid 15.05.2017 ja 25.06.2017) ning - karistati vangistusega 2 aastat; süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 KarS § 25 lg 1, 2 järgi ning ka at. KarS § 64 lg 1 - ristati vangistusega 4 aast alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 07.03.2017 otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 10 kuu 27 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (15.05.2017 - 16.05.2017) ja loeti rakandmisele ä kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 10 kuud 5.08.2017.

25 päeva, alates

Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. P -i tsiviilhagi varalise kahju AS nõudes summas 727 eurot jäeti rahuldamata.

Menetluskuludena mõisteti A. Ruubelilt välja riigituludesse sundraha 1250 eurot, konfiskeeritava vara hoiutasu 2,20 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulu 252 eurot, tunnistajate sõiduja majutuskulud 184,35 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2772 eurot, kokku 4460,55 eurot, mille

tasumine võimaldati ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 832 lg 2 p 1, 2 alusel konfiskeeriti kolmandale isikule - o Volvo XC90 TS le kuuluv sõiduaut (reg. nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX). nfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha Ko

565 eurot tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politseija Piirivalveametile. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.

3. Maakohus leidis, et kuigi A. Ruubel ud 0,16 tunnistas end süüdi üksnes sõidukist Volvo XC90 leit g amfetamiini omamises, on - süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 § 25 lg 2 järgi täies mahus tõendamist leidnud, eeskätt 06.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli ning tunnistaja ütlusega Süüdistatava SJ .

4(9) ütlustes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu ei võtnud kohus neid tõendikogumina arvesse ega arvestanud ka osaliselt. Tunnistaja

SJ osales sündmustes matkijana jälitustoimingu loa alusel, temaga kaasas olnud kolleeg seda ei teinud ega A. Ruubeliga ei suhelnud.

A. Ruubelile g 2 p 2 -

arvestas kohus KarS § 184 l KarS § 25 lg 1, 2 järgi karistuse mõistmisel asjaolu, et

gu oli toime pandud kavatsetult, samuti narkootilise aine katse staadiumisse jäänud te

kogust ja käitlemise viisi. Süüdistatav ide käitlemise eest kar on varasemalt narkootikum istatud ja käesolev tegu on toime pannud katseajal, mis iseloomustab A. Ruubeli eripreventsiooni negatiivselt. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, mille täitmisele pööramata jätmiseks ei anna kindlasti alust alaealiste laste olemasolu.

KarS § 832 lg 2 p 1, 2 alusel kolmandale isikule kuuluva reg.nr XXXXXX sõiduauto Volvo XC90,

konfiskeerimise osas leid Et A. Ruubelile teostati is kohus järgmist. ettevõtete või asutuste poolt

väljamakseid viimati 2015 aastal 801 eurot ja tema elukaaslase -l esines alates 01.01.2015 - l OS

15.08.2017 teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku vähemalt 22 409, 80 euro on piisav alus t,

järeldada, et nimetatud rahasummad pärinevad A. Ruubeli kuritegelikust tegevusest. 11.06.2017 müügiarve kohaselt ostis sõiduauto Volvo XC90 , kes ei ole tõendan OS ud temal rahaliste vahendite

seaduslikku päri müüs sõiduki enda emale le. Taotlus sõiduki tolu. 28.06.2017 OS

- TS registreerimiseks esitati 28.06.2018 ning vastutavaks kasutajaks märgiti ütluste

A. Ruubel. ja

TS OS

kohaselt ostis auto - TS OS le kasutamiseks. Samas on t osti õendatud, et juhtimisõiguseta TS s sõiduauto Volvo XC90 oma tütrelt kellele samuti puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ning

OS-lt, kes oli varasemalt eelduslikult A. Ruubeli poolt (vahendusel) tuvastamata vara alusel mootorsõiduki omandanud.

Kuigi kolmas isik omab Swedbankis autolaenulepingut, ei saa , et laenuga oleks sellest järeldada

finantseeritud just autoostu. Kogutud tõendid näitavad, et pigem on autot kasutatud pangast laenu saamise ettekäändeks, et püüda legaliseerida juba vare tatud autot. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi m soe tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Pangast saadud raha võeti sularahas välja ja selle edasise liikumise kohta ei ole esitaud ühtegi tõendit. Sõiduki eest oli tasutud 7 900 eurot juba 11.06.2017, kasutades s Kohus leidis emineku kohta tehtud tehing

elleks teadmata päritolu raha. , et sõiduki omandi ül OS ning vahel oli

TS teostatud vaid konfiskeerimise vältimiseks. TS pidi olema teadlik, et auto võidakse talle eelnevat arvestades müüa üksnes konfiskeerimise vältimiseks ja kui ta nägi lepingult, et ostab auto tütrelt endalt.

Apellatsiooni sisu de

4. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsioonid kaitsja. id süüdistatav ja tema

4.1. Kaitsja vaidlustab otsuse osaliselt, pidades põhjendamatuks A. Ruubeli süüditunnistamist ja karistamist - KarS § 184 lg 2 p 2

25 lg 1, 2 järgi ning kolmandale isikule kuuluva sõiduauto konfiskeerimist.

199 lg 2 p 7, 9

A. Ruubeli süüditunnistamist ja karistamist KarS § järgi kaitsja ei vaidlusta.

Apellandi argumendid on järgmised:

- amfetamiinimüügi tõendusmaterjal rajaneb tunnistaja ütlustel, kes kasutas tõendi tekitamiseks SJ kuriteo matkimist. Apellandi arvates puudub asjas jätkuvalt väidetavat matkimist lubav jälitusluba, kuivõrd 01.0 lubatud jälitustoiminguteks varjatud jälgimine 8.2017 on prokuratuuri loal

SJ .

- a

mmendava vastuseta on jäänud küsimus sellest, kas SJ teostas väidetud matkimist üksinda või osales veel keegi. Kohtuistungil rääkis tunnistaja SJ algul matkimisest minavormis, hiljem meievormis. Tunnistaja nimetas korduvalt, et temaga oli kaasas kaaskolleeg, kellel oli ka matkimise luba peal. Süüdistatava ütluste kohaselt oli aktiivsemaks pooleks just teine tunnistajaga kaasasolnud kodanik eel

kõige põhjusel, et oskas rohkem vene keelt.

- matkimist ei saa

vormiliste ja sisuliste puuduste tõttu lubatud tõendina käsitleda.

- kolmas isik omab pangas autolaenu lepingut, summas 8500 eurot. Kohtu 28.06.2017 sõlmitud

järeldus laenu võtmisest jälgede segamiseks on ebaeluline ja paljasõnaline. Esitatud kujul peab

5(9)

apellant laiendatud konfiskeerimist põhjendamatuks isegi mööndusena juhul, kui A. Ruubelile

esitatud narkosüüdistus peaks paika. - ergemaliigiline, millisest lugeda

A. Ruubelile KarS § 199 lg 2 järgi mõistetav karistus võiks olla k kantuks istutud ajale vastav rahasumma päevaarvestuses, vabastades süüdistatava vahi alt.

4.2. leiab enda apellatsioonis, et kohus tema Süüdistatav jättis arvestamata süü tunnistamisega ja

karistas teda varguste toimepanemise eest liiga range karistusega. Palub vähendada mõistetud karistust võimaliku miinimumini. Samuti palub vähendada väljamõistetud menetluskulude summat, eriti kaitsjale makstava tasu suurust. Tal on 2 tütart ja puudub võimalus suurt summat tasuda. Palub anda menetluskulude tasumiseks 12 kuust pikem tähtaeg ja võimaldada tasumine peale vanglast vabanemist. Palub ka sõiduauto Volvo aresti alt vabastamist, kuivõrd selle ostmisega tema seotud ei ole. Esitatud narkosüüdistuse osas märgib apellant, et puuduva otsesed tõendid, mis tõendaksid

d

tema seotust tunnistaja poolt metsast leitud narkootikumidega.

Vastus apellatsioonidele ed

5. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonidele enda kirjalikud seisukohad

Lääne Ringkonnaprokuratuur. Prokuröri hinnangul on vaidlustatud otsus seaduslik ja tulenevalt apellatsioonides esitatud argumentidest, puudub alus nende rahuldamiseks. Prokuröri seisukohad otsuse muutmata jätmiseks on alljärgnevad:

5.1. KrMS-st ei tulene keeldu, et kohtunik ei tohi sama kriminaalasja jälitusluba andnud

üldmenetluse korras kohtulikult arutada. andis loa käesolevas Kriminaalasja arutanud kohtunik kriminaalasjas jälitustoimingu teostamiseks ajal menetlus oli alles algstaadiumis ning kohtunik , mil

ei teadnud A. Ruu es ette heidetavaid asjaolusid, s.h seda, et A. Ruubel kuriteos belile süüdistus kahtlustatavana kinni peeti. Kohtuniku taandamiseks alust ega vajadust ei olnud.

5.2. Mida apellant seoses jälitustoimingu lubadega kohtule ette heidab, jääb arusaamatuks. Kaitsja seisukoht, et matkimise luba ei ole antud, ei tulene asja materjalidest. Koopiad kohtumäärusest (matkimise luba - prokuratuuri loast

SJ le ja ) (varjatud jälgimine) on kaitsjale edastatud.

5.3. Kuriteo matkimist politseiametnik kinnitas tunnistajana, et viibis A. Ruubeli poolt läbi viinud juhitavas taksos koos teise isikuga, kellelt estlust A. ta küsis mõne venekeelse sõna tähendust, kuid v

Ruubeliga viis läbi sitatud tõenditest nähtub, tema. E et suhtluses mindi vahepeal ka inglise üle keelele, kuna nii oli lihtsam. Kohus on veenvalt selgitanud, miks ei ole kohus pidanud A. Ruubeli ütlusi usaldusväärseks ja on need seetõttu tõendikogumist välja arvanud. Tunnistaja poolt enne SJ narkootilise aine ostmist pildistatud is üle antavad rahatähed on samad rahatähed, m leiti läbiotsimisel

A. A. Ruubeli valduses olevast sõiduautost ning Ruubel ei osanud anda kohtus veenvaid selgitusi, mis rahaga oli tegemist ja miks kohtus antud ütlused lahknesid olulisel määral eeluurimisel antud ütlustest.

5.4. Kaitsja ei ole selgitanud, milles seisnes kohtu poolne rikkumine kolmanda isiku s lt lt õiduauto konfiskeerimiseks. -l 16 - 17. Maakohus on põhistused konfiskeerimise osas esitanud otsuse lk

5.5. A. Ruubelile etteheidetavate kuritegude on kohus eest mõistetavate karistuste määramisel arvestanud, et

narkootikumide käitlemisetegu jäi katsestaadiumisse, samuti käideldud narkootilise aine kogust ja käitlemise viisi, varalise kasu saamise eesmärki ning kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, samuti Ruubeli isikut iseloomust urust ning A. avaid andmeid ja süü su

varasemat karistatust narkootilise aine käitlemise eest ning ka seda, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. Ruubelile piiridesse ja A. mõistetud karistus jääb sanktsiooni miinimummäära apellatsioonis ei ole nimetatud asjaolusid, mis tingiksid t kergema mõistetud vangistusmääras karistuse kohaldamist ning

menetluskulude vähendamist.

6. A. Ruubeli kaitsja vandeadvokaat R. Roosmaa esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses.

6(9) Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonides ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonides esitatud argumend id

maakohtu otsuse tühistamiseks alu Kriminaalmenetlusõiguse olu st ei anna. lisi rikkumisi, millele

kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

8. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 märgitu riminaalmenetluses tõendite esmase hindamis st lasub k e

kohustus esimese astme kohtul. R on ingkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas

Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti tõendite ümberhindamiseks nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate ,

kui ka A. Ruubeli juriidilise hinnan käitumisele antud gu muutmiseks ega süüdistatava

õigeksmõistmiseks süüdistuses KarS §

25 lg 1, 2 järgi.

184 lg 2 p 2 - Kohtu siseveendumuse

kujunemine lgitav ja kohus on arusaadavalt ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jä põhjendanud,

miks ta A. Ruubeli esi

tatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata.

Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-

15.1 osundanud, et "apellatsioonimenetlus ei ole s …[ pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS §

2 kohaselt võib

342 lg 3 p-de 1 ja

ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub" Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes ]. vaidlustatud

otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p

1 sätestatud õigust kasutades -s vajalikuks korrata. Apellatsioonide kohtukolleegium

ga seonduvalt märgib üksnes järgmist.

9. Kohtukolleegium ei jaga A. Ruubeli kaitsja apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et käesolevas asjas puudus luba jälitustoimingute läbiviimiseks materjalidest nähtuvalt . Kriminaalasja andis maakohus 18.07.2017 määrusega SJ-le loa matkimise kasutamiseks (kd II, tl 177- 186) ning prokuratuur 1.08.2017 loa

lgimiseks, SJ varjatud jälgimiseks ja temaga kontakteeruvate isikute jä kelle osas on põhjendatud alus arvata, et neil võib olla seos uuritavate kuritegudega, mille kohta on lubatud koguda tõendeid jälitustoimingutega (kd II, tl 170-176). Samas kinnitab kaitsja enda apellatsioonis, et ülalnimetatud jälitustoimingute load on välja antud ja nendes on lubatud jälitustoimingute sisu ka avatud. Prokuratuuri vastusest kaitsja apellatsioonile nähtub sedagi, et koopiad nimetatud lubadest on kaitsjale esitatud vastavalt 25.05.2018 ja 1.08.2017. Kohtukolleegiumile jääb siinjuures täiesti arusaamatuks kaitsja seisukoht selles, et matkimist ei saa lubatud tõendina käsitada selle vormi ja sisuliste puuduste tõttu. Milles jälituslubade vormilised ja sisulised puudused aga seisnevad või milliseid menetlusnorme on nende väljaandmisel rikutud, jääb apellatsioonist tulenevalt vastuseta. Üksnes abstraktne konstateering, et jälitusloa tõendina kaitsja

kasutamise välistab nii vormi paljasõnaline, millele ei ole võimalik

- kui sisuline puudus on seega hinnangut anda.

10. Sisuliselt ei vaidlusta kaitsja apellatsioonis ka kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et matkimist viis läbi politseiametnik SJ, kuid peab siiski vajalikuks taaskord rõhutada, et kohus jätab vastuseta küsimuse, kas politseiametnik teostas matkimist üksinda või oli veel keegi. Vastus kaitsja

sellekohasele küsimusele tuleneb kohtukolleegiumi hinnangul kohtus tuvastatud asjaoludest ja üheselt eelkõige tunnistaja ütlustest, et SJ tema viibis A. Ruubeli taksos koos kaaskolleegiga, kellel

7(9) oli samuti matkimise luba ja kellelt ta küsis mõne vene keelse sõna tähendust (kd II, tl 145 pöördel -

147 pöördel). Ka süüdistatav ei eita, et taksos oli peale tunnistaja veel teine isik, kes oskas rohkem vene keelt, kuid see asjaolu ei muutnud seda isikut veel suhtluse aktiivsemaks pooleks.

Puudub vaidlus selles, et tunnistaja pildistas enne A. Ruubelilt narkootiliste ainete ostmist A. SJ

Ruubelile üle antud rahatähed, mis on samad, mis leiti läbiotsimisel A. Ruubeli valduses olevast sõiduautost Volvo XC90 reg. nr 434 BTY (kd

A. Ruubeli ütlusi selle raha pärinemise II, tl 1-5). kohta ei ole kohus aga süüdistatava vastuoluliste ütluste tõttu usaldusväärseteks pidanud ega nendega tõendikogumis põhjendatult arvestanud.

11. tema seotusest tunnistaja poolt metsast leitud Süüdistatava väited otseste tõendite puudumisest narkootikumidega ei tulene asjas kogutud

A. Ruubeli poolt 0,37 g ja 5,36 g narkootilise tõenditest.

aine käitlemine müümine, on tõendatud ütlustega, süüdistatavaga - tunnistaja

SJ et suhtlus toimus just A. Ruubeli po kinnitab konspiratiivsust suures olt välja pakutuna Viberi kaudu, mis süüdistatava

koguses narkoainete müümisel Pärnus, Lehe tänaval asunud n . Puudub vaidlus selles, et arkoainete

peidikuni nii 4.08.2017 iduautoga Volvo CX90 reg.nr sõidutas A. Ruubel SJ kui 5.08.2017 sõ

XXXXXX ning kellele peale narkoaine SJ raha maksmist ja A. Ruubeli poolt näidatud peidikust leidmist andis loa ära sõita. ja süüdistatava omavahelist suhtlust Viberis kinnitavad Tunnistaja

SJ lisaks tunnistaja ustele veel ka tema poolt menetlejale antud fotod vestlustest ütl üle süüdistatavaga.

A. Ruubeli ütluste tõendite kogumist välja jätmist apellandid vaidlustanud ei ole.

Kokkuvõtvalt asub põhjalikult analüüsin kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses ud

apellantide väiteid, tõstatud üksikasjalikult hinnangu kaitseversioone ja kahtlusi ning andnud ,

milliste tõenditega on süü narkosüüteos tõendamist

A. Ruubeli talle inkrimineeritud leidnud. Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just -

tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et A. Ruubelile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 § 25 lg 1, 2 järgi on põhjendatud ning tõendamiseseme -

sse kuuluvad

asjaolud tõendatud. A. Ruubel müüs ja andis kuritegu matkinud üle

SJ-le ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini, saades müüdud aine eest kokku 590 eurot. Kuivõrd A. Ruubelile etteheidetav tegu oli Politseimuslikult katse ja Piirivalveameti kontrolli all, jäi matkimisele allutatud süütegu ole staadiumisse.

12. A. Ruubelile KarS - e on kohus § 184 lg 2 p 2 § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistus määramisel arvestanud, et

narkootikumide käitlemisetegu jäi katsestaadiumisse, samuti käideldud narkootilise aine kogust ja käitlemise v eesmärki ning iisi, varalise kasu saamise kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, samuti

süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust ning varasemat karistatust narkootilise aine käitlemise eest ning ka seda, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. Ruubelile

A. narkosüüteo eest karistusena mõistetud vangistuse määr jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale

ja apellatsioonis ei ole toodud esile asjaolusid, mis tingiksid mõistetud vangistusmäärast kergema karistuse kohaldamist.

13. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud eraldi ka

A. Ruubelile KarS § järgi

199 lg 2 p 7, 9

mõistetud karistus , leides, et A. Ruubelile, arvestades tema süü tunnistamist, võiks karistusena t

määrata rahalise karistuse, mis lugeda kantuks A. Ruubeli vahistuses viibitud ajaga.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus eksinud arvestades A. Ruubeli süü suurust, ei ole materiaalõiguse vastu ka karistuste mõistmise osas ja kaitsja apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust

199 lg 2 p 7, 9 ristuse kergendamiseks kaitsja soovitud viisil. KarS § järgi mõistetud ka Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks ,

sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele kergendavate või ning

raskendavate a -

199 lg 2 p 7, 9 sjaolude esinemisele nihutada kas üles või allapoole. KarS §

sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5 aastat vangistust. Käesoleval juhul jääb A. Ruubelile varguste toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

8(9)

mõistetud sanktsiooni alammäära lähedale süüdistatava süü suurusele, karistus ning see vastab

karistuse üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse - mõistmise kohtupraktikaga. avalt põhjendanud, miks kaitsja poolt taotletava Samuti on maakohus piis

rahalise karistuse kohaldamine ei ole piisav karistuse eesmärgi saavutamiseks. Kohtukolleegium nõustub sellega täielikult.

14.

Kolmandale isikule kuuluva sõiduauto konfiskeerimist kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise sätete alusel maakohus tõenditele viidates põhjendanud ja k on aitsja apellatsioonist ei nähtu uusi asjaolusid, mida kohus pidanuks veel arvestama. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt oli sõiduauto Volvo XC90 reg. nr XXXXXX ostetud 11.06.2017 A. Ruubeli elukaaslase poolt OS

ning müüdud juba 28.06.2017 le, kusjuures sõiduki vastutavaks kasutajaks jäi edasi emale - OS TS süüdistatav. Et juba sõiduauto ostmisel 11.06.2017 tasuti selle ostuhind 7900 eurot sula nõustub

rahas,

kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt 28.06.2017 Swedbankis sõlmitud autolaenulepinguga summas 8500 eurot ei tasutud mitte 11.06.2017 ostetud sõiduauto eest, vaid oli sõlmitud kolmanda isiku poolt süüdistatava kasutuses oleva sõiduauto legaliseerimise eesmärgil. Seega oli 28.06.2017 vaheline tehing teostatud üksnes sõiduauto konfiskeerimise OS ja

TS vältimiseks ja vähetähtis ei ole asjaolu, et mõlemal tehingu poolel mootorsõiduki juhtise õigus puudus. Et

OS ei ole esitanud tõendeid enda rahaliste vahendite seadusliku päritolu kohta, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et

rahaliste vahendite arvel, OS omandas sõiduauto S. Ruubeli

mis olid hangitud süüdistatava kuritegeliku elatusviisi teel. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine kohaldamisel võetakse aga aluseks just isiku kuritegelik eluviis ja konfiskeerimise objektiks on seega vaid teatud tunnustele vastav kurjategija vara, mitte konkreetse kuriteoga saadud va

- ja Tolliameti andmetega, mis ra. Süüdistatava kuritegelik elatusviis on tõendatud Maksu kinnitavad A. Ruubelil legaalsete väljamaksete puudumist alates 28.07.2015.

15.

Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. A. Ruubeli kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga, summas 240 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu apellatsioonkaebuse koostamisele, s.h kulunud kohtuotsuse ja istungiprotokolli analüüsile aja eest, kokku 4 tunni ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja d toimingud riigi taotluses märgitu õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning justiitsministri 26.07.2016

määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, e, tasumäärad riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § määrab määratud

6 lg-st 3, kohtukolleegium A. Ruubeli kaitsjale makstava i tasu suuruseks 240 eurot, s.

40 eurot. riigi õigusab h käibemaks Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu - KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista A. Ruubelilt riigi kasuks.

16. kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras

344 - 345 lg 1, 2, tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § jätab

kohtukolleegium Maakohtu 17. augusti 2018 otsuse A. Ruubeli muutmata ja Pärnu süüdistusasjas esitatud apellatsioonid rahuldamata.

9(9)