1-09-9049/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoobril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-9049 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu

Raul Heido Süüdistus

P.G

süüdistus KarS § 213 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses

P.E

süüdistus KarS § 213 lg. 1 järgi kokkuleppemenetlusues Süüdistatavate andmed

P.E

eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

isikukood või sünniaeg:

XXX karistatus: kriminaalmenetluses karistamata, väärteomenetluses karistatud 3-korral P.G

eluvõi asukoht ja aadress:

XXXXXX

isikukood või sünniaeg:

XXX karistatus: kriminaalmenetluses karistatud 2-korral, väärteomenetluses karistatud 14- korral

Advokaat Valli Murde( Advokaadibüroo Karl Saavo OÜ)- P.E kaitsja Advokaat Anu Pärtel ( Advokaadibüroo In Jure )- P.G kaitsja

2

Kaitsjad Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.G KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 4 (nelja) kuulist vangistust Tartu Maakohtu

Tartu Kohtumaja 19.11.2008.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista P.G-le 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) vangistust. Vangistuse algust lugeda karistuse kandmisele asumisest pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Süüdi tunnistada P.E KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui P.E 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata P.E-le kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust.

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista P.G-lt KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulu vähendatud suuruses – 3500(kolm tuhat viissada )krooni riigieelarvesse. Välja mõista P.E-lt KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulu vähendatud suuruses – 3500(kolm tuhat viissada )krooni riigieelarvesse.

KrMS § 188 alusel hüvitada P.E menetluskulu tsiviilkostjal / seaduslikul esindajal A.U.

Menetluskulud tasuda kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval

dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

H.P. tsiviilhagi rahuldada.

3

Välja mõista P.G-lt ja P.E-lt solidaarselt kui ühiselt kahju tekitanud isikuteltVÕS § 137 lg. 1 alusel 20 000(kakskümmend tuhat ) krooni H.P. kahju hüvituseks.

VÕS § 1053 lg. 2 alusel on P.E ema A.U. tsiviilkostjana kohustatud hüvitama P.E poolt tekitatud kahju kuni P.E täisealiseks saamiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtumenetluses 29.10.2009 sõlmitud kokkulepped P.G süüdistatakse selles, et tema koos P.E-ga 24.02.2009.a kella 21.30 paiku P.E elukohas, XXX külas, hõivas H.P. ’i jope taskust viimase nimele välja antud AS SEB Pank pangakaarti koos paberilehele kirjutatud PIN-koodiga, mida varalise kasu saamise

eesmärgil kasutas ebaseaduslikult H.P. ´i nõusolekuta 24.02.2009.a. ajavahemikus kell 23.03-

23.08 Elva linnas Kirde 3 asuvas SEB Pank sularahaautomaadis nr EYP00315 - sisestas

ebaseaduslikult PIN-koodi AS SEB Pank andmetöötlusprotsessi ning seejärel koos P.E-ga

omastas sularahaautomaadist H.P. ’i AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXXXXXX

20 000 (kakskümmend tuhat) krooni sularaha, millega koos P.E-ga tekitas H.P. ´ile varalist kahju 20 000 krooni. Sellega pani P.G toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, so arvutikelmuse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu H.P. poolt esitatud tsiviilhagi 20 000 krooni Asitõendeid ei ole Kohtuväline menetluskulu KrMS § 263 p 1 ja 4 alusel määratud kaitsja Anu Pärtelile makstav advokaaditasu kohtueelsel uurimisel 849,60 krooni, toimiku koopia tasu 75.20 krooni

Karistuse liik ja määr

P.G tunnistada süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 4 (nelja) kuulist vangistust Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 19.11.2008.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) vangistust.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

P.E süüdistatakse selles, et tema koos P.G-ga 24.02.2009.a kella 21.30

paiku P.E elukohas, Tartumaal Konguta vallas, Konguta külas, hõivas H.P. ’i jope taskust viimase nimele välja antud AS SEB Pank pangakaarti koos paberilehele kirjutatud PIN-

4

koodiga, mida varalise kasu saamise eesmärgil kasutas ebaseaduslikult H.P. ´i nõusolekuta

24.02.2009.a. ajavahemikus kell 23.03-23.08 Elva linnas Kirde 3 asuvas SEB Pank

sularahaautomaadis nr EYP00315 - sisestas ebaseaduslikult PIN-koodi AS SEB Pank andmetöötlusprotsessi ning seejärel koos P.E-ga omastas sularahaautomaadist H.P. ’i AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXXXXXX 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni sularaha, millega koos P.G-ga tekitas H.P. ´ile varalist kahju 20 000 krooni. Sellega pani P.E toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, so arvutikelmuse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu H.P. poolt esitatud tsiviilhagi 20 000 krooni Asitõendeid ei ole Kohtuväline menetluskulu KrMS § 263 p 1 ja 4 alusel määratud kaitsja Aivar Kellole makstav advokaaditasu kohtueelsel uurimisel 849,60 krooni, toimiku koopia tasu 75.20 krooni

Karistuse liik ja määr

P.E tunnistada süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui P.E 2 (kahe) aasta pikkuse

katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud

ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata P.E-le kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtus algas 29.10.2009 kohtuistungil P.G ja P.E süüdistuses

KarS § 213 lg. 1 järgi üldmenetluses. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse alustada asjas kokkuleppemenetluse läbirääkimisi; sellega olid nõus ka kaitsjad ja süüdistatavad.

Kohus tegi istungis vaheaja 30.10.2009- ni, rahuldades taotluse kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamiseks. 30.10.2009 kohtuistungil esitas prokurör kohtule kriminaalasja toimiku ja samuti asjas sõlmitud kokkulepped koos lisadega ning taotles asjas kokkuleppemenetluse kohaldamist. Süüdistatavad ja nende kaitsjad olid nõus kokkuleppemenetlusega. Prokurör avaldas kohtuistungil 29.10.2009 sõlmitud kokkulepped ja jäi kokkulepete juurde. Süüdistatavad P.E ja P.G tunnistasid kohtuistungil end süüdi neile esitatud

süüdistustes KarS § 213 lg. 1 järgi ja jäid 29.10.20009 sõlmitud kokkulepete juurde ning kinnitasid, et kokkulepped vastavad nende tahtele. Süüdistatavad oli nõus ka nende vastu esitatud H.P. tsiviilhagiga 20 000 krooni.

Kaitsjad advokaadid Anu Pärtel ja Valli Murde jäid sõlmitud kokkulepete juurde, kinnitasid

kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust nende kaitsealuste tahtele.

Kaitsjad taotlesid vähendada süüdistatavatelt väljamõistetavaid menetluskulusid, arvestades seda, et P.E on alaleline Kammeri Kooli õpilane, kel puudub sissetulek ning tema ema

5 A.U. on töötu; samuti puuduvad P.G rahalised vahendid menetluskulude täiel määral tasumiseksta asub karistust kandma ning kaotab töö.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

süüdistatavate P.E ja P.G süütunnistused ja kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Seega tuleb süüdistatavad P.E ja P.G süüdi tunnistada neile esitatud

süüdistuses KarS § 213 lg. 1 järgi ja mõista neile karistus vastavalt 29.10.2009 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele.

VÕS § 1043 , § 1045 alusel mõista välja P.E-lt ja P.G-lt solidaarselt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt VÕS § 137 (1) alusel kannatanule H.P. ile 20 000 krooni kahju hüvituseks. VÕS § 1053 lg. 2 alusel on P.E ema tsiviilkostjana kohustatud hüvitama P.E poolt tekitatud kahju kuni P.E täisealiseks saamiseni.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isikule menetluskuluna sundraha 6525 krooni.

KrMS § 180 lg. 1 kohaselt süüdistatav peaks kandma ka menetluskulud, mis koosnevad kaitsjatasudest( kummalegi kaitsjale2649, 6 krooni , tõendite paljundamise kulu kummalegi kaitsjale 72.50 krooni, postikulust kummagi süüdistatava kohta 67,6 krooni.

KrMS § 180 lg. 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus , arvestades seda , et P.E on alaealine õpilane ,kel puudub sissetulek ning tema ema on praegu töötu vähendab menetluskulu temale 3500 kroonile.

Arvestades seda, et P.G läheb kandma vangistust ning kaotab töö vähendab kohus ka temale menetluskulu 3500 kroonile.

Kohtunik: