2-18-12520/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12520 Tsiviilasi J D hagi I D vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J D (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post aleksei.smelov@companion.ee) Kostja I D (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Jagada abikaasade ühisvara ja ühiskohustused järgmisel viisil: 2.1 müüa J Dle ja I Dle kuuluva kinnistu aadressil xxx (katastritunnus nr xxx) avalikul enampakkumisel; 2.2 müügist saadud raha arvel kustutada eelkõige kõik ühised rahalised kohustused Swedpank AS (endine AS Hansapank) ees, millega seoses on seatud hüpoteek kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx); 2.3 ülejäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-18-12520

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE Jagada abikaasade ühisvara ja ühiskohustused järgmisel viisil:

1. müüa J Dle ja I Dle kuuluva kinnistu aadressil xxx (katastritunnus nr xxx) avalikul enampakkumisel;

2. müügist saadud raha arvel kustutada eelkõige kõik ühised rahalised kohustused Swedpank AS (endine AS Hansapank) ees, millega seoses on seatud hüpoteek kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx);

3. ülejäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Hageja palub menetluskulud jätta kostja või poolte endi kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostjal hagile vastu ei vaidle. Kostja võtab hagi õigeks ja nõustub ühisvara jagamisega hageja poolt pakutud viisil. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg

6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-18-12520

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik