4-18-4399/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4399

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-4399 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

H.K kaebus Politseija Piirivalveameti ’i

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.08.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,005963 LS § 227 lg 4 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

H.K (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik, aadress: x xx e-post: xxx, tel: xxx

t xxx, karistatus: kriminaalkorras karistamata, öökoht: kehtivaid väärteokaristusi 2 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Ra

humäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja:

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes -st 1 kohus otsustas: VTMS § 132 p

1. - Jätta rahuldamata H.K’i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.08.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,005963.

2. Jätta muutmata Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo -

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.08.2018. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,18,005963.

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse § suhtes on jõustunud -le 127 on isik, kelle

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja

4-18-4399

2 vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

24.08.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv üldmenetluse otsuse (KVM tl 8) väärteoasjas nr 2317,18,005963 H.K’i suhtes. Otsusega karistati H.K

’it liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 (kümneks) kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 4 järgi selle eest, et ta

02.08.2018. a kell 09:33

Harjumaal, Harku vallas, Kiia- - koda Vääna Viti tee 3. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Š

Octavia registreerimismärgiga liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega xxx

138+/-5 km/h, seega ületades kiirust mitte vähem kui 63 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga STALKER nr AS008353. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus H.K sellise tegevusega LS § 50 lg 5 p s 3 sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi - kvalifitseeritav , 8). a väärteo (KVM tl 1

2. KAEBUS

27.08.2018. a on H.K esitanud Harju Maakohtule (kohtu tl 1-2) Politseikaebuse

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.08.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,005963.

Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, täpsemalt määratud karistuse osas ning palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga.

Kaebaja väitis, et asus just uuele töökohale ja kui temalt juhtimisõigus nii pikaks ajaks ära võetakse, siis ei saa ta enam sellel töökohal jätkata. Kiiruse ületamine oli õnnetu juhus, ta on enda liikluskultuuri muutnud ning õppinud oma vigadest. Kaebaja palub veel viimast korda rahatrahvi määramist ning kinnitab, et kui edaspidi veel üks liiklusrikkumine tema poolt peaks toimuma, siis on ta nõus ka juhtimisõiguse äravõtmisega. 31.08.2018. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4 4399 jättis Harju Maakohus H.K -18-

’i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 7 (seitse) päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (kohtu tl 3-4). H.K sai kaebuse käiguta jätmise kohtumääruse kätte 10.09.2018. a (kohtu tl 7-8) ning esitas samal päeval ka kaebuse täienduse (kohtu tl 8-9).

10.09.2018. a H.K -postiga Harju Maakohtule edastatud ’i poolt e kaebuse täiendus (kohtu tl 8-9) on kohtule esitatud tähtaegselt. Kaebuse täienduses nõustus H.K kirjaliku menetlusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. A SEISUKOHT KOHTUVÄLISE MENETLEJ

25.09.2018. a saatis Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Triinu Riigor Harju

Maakohtule kirjaliku seisukoha H.K esitatud kaebusele (kohtu tl 14-15). ’i Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Süü on tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega, sh kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet

4-18-4399

3 Stalker II MDR, seerianumbriga AS008353. Kiirusemõõteseade oli taadeldud 19.12.2017. a ning seadme taatlustunnistus nr TTRS-17/00293 on kehtiv 1 aasta.

Kohtuväline s mootorsõidukit teel, kus suurima lubatud menetleja leiab, et juhtide sõidukiirusena on lubatud 70 km/h kiirusega 138+/ 5 km/h, tuues sealjuures sellise sõidukiiruse - valiku põhjuseks unise hommiku, tööle kiirustamise ja liialt eredalt silma paistva päikese, ei ole

menetlusalune isik aru saanud oma teo ohtlikkusest. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab

koosseisule. M

enetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul lubatud sõidukiiruse vahe oli nii suur, et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt

tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel süü suurust, varasemaid karistusi ning menetlusaluse isiku selgitusi ja kahetsusi ning on seisukohal, et H.K’ile määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub H.K’i kaebuse jätta rahuldamata.

4.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse menetleja kirjaliku isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4.1.

Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis LS § 227 lg 4 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis.

Väärteoprotokolli kohaselt ’ile ette mootorsõiduki juhtimist heidetakse H.K 02.08.2018. a kella 9:33 ajal liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 138+/- 5 km/h ning seega lubatud (KVM tl 1). Seega peab kiiruse ületamist mitte vähem kui 63 km/h kohus analüüsima, kas H.K juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud suurimat sõidukiirust ületades, sh millises määras H.K lubatud sõidukiirust ületas.

02.08.2018. a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab väärteoprotokollis

kirjeldatud asjaolusid. Mõõtmine on läbi viidud asulavälisel, hea nähtavusega kuival teel. Kii otokolli kohaselt registreeriti 138 km/h, rusmõõturi lugemiks pr millest laiendmääramatuse (+/- 5 km/h) arvestamisel on lõplikuks mõõtetulemuseks saadud 133 km/h (KVM tl 2

pöördel).

Taatlustunnistus nr TTRS-17/00293 tõendab, et väärteo toimepanemise tõendamiseks

kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008353 on taadeldud 19.12.2017. a ning et mõõtevahend vastab esitatud nõuetele (KVM tl 7).

Politseiametnikust tunnistaja xxx -5 ütlustest (KVM tl 4 pöördel) nähtuvalt teostas ta 02.08.2018. a Vääna Viti tee 3. kilomeetril 70 km/h alas kiiruse mõõtmist ning nimetatud kohas - mõõtis ta Škoda Octavia registreerimismärgiga kiiruseks 138 km/h. Kontrollimise käigus xxx selgus, et sõidukit juhtis H.K, kes viibis autos üksinda, oli rikkumisega nõus ja siiralt kahetses oma tehtud tegu. 02.08.2018. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (KVM tl 3 pöördel) on H.K selgitanud, et juhtis sõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga Vääna x -Viti teel ja 70 alasse sisse sõites ületas kiirust hajameelsuse tõttu ja tõesti ei näinud kiirust piiravat silti. Lisaks hajameelsusele tugineb menetlusalune isik enda ütlustes hommikusele kiirustamisele nin

g eredale päikesele. Seega nähtub nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku ütlustest, väärteoprotokollist ning kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et H.K ei pidanud kinni LS § 50 lg 5 p 3

4-18-4399

4

sätestatud kohustusest, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorralduvahendiga

lubatud kiirusest.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et H.K juhtis 02.08.2018 kell 09:33 Harku

vallas, Harju maakonnas, Kiia- -Viti tee 3. kilomeetril

Vääna mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga xxx kiirusega 138+/- 5 km/h, kui suurim lubatud kiirus oli 70 km/h ja ületas lubatud kiirust vähemalt km/h võrra. LS § 50 63 Sellise teoga rikkus H.K lg 5 p 3 nõuet, mille järgi juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

L

S § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis toime LS § 227 lg . Seega pani H.K -s 4 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et antud teelõigul kehtestatud suurima

lubatud sõiduk ja menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse iiruse (70 km/h) sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (63 km/h), et see pidi olema menetlusaluse (138 +/- 5 km/h) isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. See tähendab, et menetlusalune isik pani õigusrikkumise toime tahtlikult. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et H.K pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Nähtuvalt Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo - liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.08.2018. a üldmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2317,18,005963 (KVM tl 8-10) ning H.K

’i poolt 10.08.2018. a kohtuvälisele menetlejale edastatud kahetsuskirjast (KVM tl 12-13) tulenevalt ületas H.K kiirust

möödasõidumanöövrit tehes. Seda kinnitab ka 02.08.2018. a kiirusmõõturi kasutamise

protokoll, mille kohaselt liikus sõiduk kiiruse mõõtmise hetkel üksinda vastassuunalisel

sõidurajal (KVM tl pöördel). H.K 2 on oma kahetsuskirjas (KVM tl 12-13) selgitanud, et möödasõitu tehes tõuseb tema auto kiirus järsult. Seega on selge, et H.K seadiski eesmärgiks saavutada suurem kiirus ja möönis, et kiiruse suurendamisega ta ületab lubatud kiirust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et H.K pani temale etteheidetava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses ning on täitnud LS § 227 lg s 4 sätestatud seega - väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ’i H.K teos ei esine. Samuti on H.K süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 (sündinud 1991 – -aastane . aastal KVM tl 1, 8).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et H.K on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4

järgi.

4-18-4399

5 4.2.Karistus LS § 227 lg 4 näeb põhika

ristusena ette kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 5 p 3 alusel . kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni

Kohtuväline menetleja on määranud ’ile põhikaristusena H.K karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristust kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule kohaldanud ei ole. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.K ’i süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr. LS § 227 lg 1 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine karistatav juba juhul, kui kiirust ületatakse kuni 20 kilomeetrit tunnis. H.K’i väärtegu on kvalifitseeritud LS

§ 227 lg 4 järgi, mille mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima kohaselt on karistatav sõidukiiruse ületa üle 60 ü mine kilomeetri tunnis. Arvestades, et H.K letas kiirust vähemalt 63 km/h võrra, siis antud väärteokoosseisu mõttes on tema süü pigem väike

. Asjaolu, et H.K pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viitab isiku suurele süüle. Samuti suurendab aga H.K ’i süüd asjaolu, et ta ületas d mootorsõidukiga sõita 70 kiirust alas, kus oli lubatu

km/h ning tegi seda seejuures vähemalt 63 km/h Lisaks tuleb märkida, et lubatust rohkem.

menetlusalune isik ületas kiirust a ei osalenud liikluses üksinda. Viimast olukorras, kus t

kinnitavad nii kiiruse mõõtmise protokoll menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtuv kui ka asjaolu, et väärteo toimepanemise hetkel oli ta parajasti sooritamas. Kahetsuskirjas möödasõitu kirjeldab menetlusalune isik ka tahavaatepeeglist teist autot ennast pingestamas. Neid H.K ’i süü suurust mõjuvaid asjaolu ema süüd

sid kogumis arvestades leiab kohus, et t tuleb lugeda keskmisest suuremaks. mõnevõrra Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et H.K’i puhul ei saa kergendava asjaoluna arvestada kohtuvälises menetluses vastulausena esitatud selgitusi ja kahetsust (kohtu tl 14-15). Menetlusalune isik on avaldanud küll kahetsust, kuid samas esitab mitmeid erinevaid ning seejuures mitteusutavaid põhj väärteo toimepanemise kohta. Sellest saab järeldada, endusi et menetlusalune isik ei suuda kiiruse ületamises näha oma süüd. H.K on kahetsust

avaldanud ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-2, 9), kuid kohus leiab, et esitatud kaebusest võib välja lugeda, et kahetsust pigem vahele jäämise ja menetlusalune isik tunneb

määratud põhikaristuse , mitte väärteo toimepanemise osas. raskuse Karistust raskendavaid asjaolusid Kar 8-9). S § 58 mõttes ei esine (KVM tl Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik H.K

’it mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ’il käesoleva ko H.K

htuotsuse tegemise hetkel kaks kehtivat (KVM tl 6). H.K väärteokaristust Karistusregistrist nähtuvalt on ’il kõik kehtivad väärteokaristused liiklusrikkumiste eest: 2016. aasta sügisel on teda LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga ning 2017. aasta sügisel LS § 242 lg 2 eest

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Eeltoodust nähtub, et H.K paneb jätkuvalt toime erinevaid liiklusrikkumisi ning seda vaatamata asjaolule, et oma kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-2, 9) ta kinnitab, et on üldjoontes juba ammu oma liikluskultuuri täiesti muutnud ning enda vigadest õppinud. timisõiguse Seejuures ei ole isegi 2-kuuline juh

äravõtmine isikule mõju avaldanud. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et H.K ’ile varasemalt määratud karistused ei ole suutnud talle piisavalt mõju avaldada, et

4-18-4399

6 isik edaspidiselt seaduskuulekamalt käituks. Vastupidi, siinkohal on vajalik hoopis selgitada, et mida suurem on ületatud kiiruse määr, seda suurema ohu isik ka liikluses loob. Kuna varasemad karistused ei ole H.K’it õiguskuulekale käitumisele suunanud, on õigustatud tema karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega pikemaks ajaks.

H.K on oma kahetsuskirjas (KVM tl 12-13) ning Harju Maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-2, 8-9) selgitanud, et tal on juhtimisõigust vaja seoses uue ametikohaga. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused (kohtu tl 1, 9), mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine enda igapäevaelus, sh seoses oma töökohaga, on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Kohus selgitab, et karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul

ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et ei vähenda edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Samuti vajadus kasutada

mootorsõidukit tulenevalt oma uuest ametikohast mitte mingilgi määral isiku süüd toimepandud rikkumises. Eelnevalt on kohus leidnud, et H.K’i süü on keskmises määras. Kuivõrd LS § 227

lg 4 rikkumise eest on mootorsõiduki juhtimisõigus võimalik põhikaristusena ära võtta kuni

kahekü ni keskmine karistusmäär on kaksteist mne neljaks kuuks, siis sanktsioo kuud.

Kohtuväline menetleja on H.K ’ile karistuseks määranud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kümneks kuuks ja kohus leiab, et see on isiku süü suurust ja eripreventsiooni arvestades ka põhjendatud. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga

erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimisel kiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning muutunud Eestis ka massiliselt toimepandavaks väärteoks, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Nimelt leiab kohus, et praegusel juhul menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kaitseb esmalt ühiskonda (s.t teisi liiklejaid)

menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest, kuid samal ajal on ka hoiatavaks

eeskujuks teistele, et kui liiklusrikkumiste eest varasemalt rakendatud rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine ei pane isikut enda käitumist muutma, siis tuleb rakendada rangemat karistust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et H.K keskmine ’i süü on ning et kohtuvälise

menetleja poolt H.K ’ile määratud karistusena kümneks kuuks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine vastab süü suurusele. Arvestades süü tema menetlusaluse isiku suurust ning asjaolu, et talle määratud karistus jääb mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmise,

on kohtuvälis ’ile määratud karistus põhjendatud ning e menetleja poolt H.K puudub alus selle muutmiseks.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)