1-18-8029/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-8029

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 4. septembri 2018 määrus kaebuse

rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820)

esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri 4. septembri 2018 määrus muutmata ning kaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri menetletavas kriminaalasjas alustati menetlust 19.07.2017 KarS § 209 lg 3

tunnustel AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) kuriteoteate alusel selles, et AS Ragn-Sells (RS)

töötajad esitasid ajavahemikul 06.12.2016–30.04.2017 EKT-le kui Aardlapalu jäätmekeskuse

pidajale ebaõigeid andmeid kokku 2475,3 tonni segaolmejäätmete päritolu kohta, kinnitades

jäätmete üleandmisel, et jäätmed on kogutud Tartu linnast (EKT-l oli kohustus Tartu linnaga

sõlmitud lepingu alusel võtta vastu Tartust kogutud jäätmed ja õigus keelduda muudest

piirkondadest pärit jäätmete vastuvõtmisest). Jäätmete päritolu kohta ebaõigete andmete

esitamise eesmärgiks oli jäätmete madalama hinnaga jäätmekeksusesse üleandmine, jäätmete

käitlemis- ja transpordikuludest vabanemine ja vastavate kulude EKT kanda jätmine.

Valeandmete esitamise tulemusena säästis (sai varalist kasu) RS 90 056,40 eurot, tekitades

EKT-le samas summas kahju.

2. 01.07.2018 lõpetas menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse

kellelegi kahtlustust esitamata KrMS § 199 lg 1 p 1 – § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse

puudumisel, asudes kokkuvõtvalt seisukohale, et puudub KarS § 209 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivse külje üks element – ei ole tekitatud teisele isikule varalist kahju.

3. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustas AS Eesti Keskkonnateenused esindaja T. Pikamäe

Riigiprokuratuuris.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

4. Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrusega jäeti kaebus rahuldamata.

4.1. Täiendavate menetlustoimingute teostamist kaebaja taotlenud ei ole ning kuna ka

riigiprokurör ei tuvastanud materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda, tuleb

asuda seisukohale, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus

puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust.

4.2. Kaebaja leiab, et RS on toime pannud KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

millega seonduvalt märgib riigiprokurör esmalt järgmist.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam

väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte.

Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis

vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi.

Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja

või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui

tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku

huvides. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ühegi sellise füüsilise isiku puhul KarS § 209 (ega

ka ühegi teise KarS eriosas sätestatud süüteo) koosseisu täitmist, seetõttu ei tõusetu ka küsimust

juriidilise isiku vastutusest.

4.3. Riigiprokurör nõustub ringkonnaprokuratuuriga, et kaebaja väidetud kahju talle tekitatud

ei ole ja seda on kaevatavas määruses asjakohaselt põhistatud. Kaebaja arvutus talle tekitatud

väidetava kahju suuruse ja selle samastamine RS väidetava rahalise kokkuhoiuga on

meelevaldne ega saa olla aktsepteeritav varavastase kuriteo puhul koosseisu täitva asjaoluna.

Kaebaja väitel on talle pettuse teel üle antud jäätmete kogus 2475,3 tonni ning RS nn säästu

arvutamine on meelevaldne. Näiteks on võetud aluseks teiste prügilate hinnad, samas seejuures

arvestamata kasvõi võimalusega, et ka kuhugi mujale viies oleks RS-l olnud võimalus teha seda

talle soodsa kokkuleppehinnaga kui näiteks mõne prügila prognoositust väiksem täitumine

oleks sellist olukorda võimaldanud, või muul viisil (näiteks soodsamat transporditeenust

kasutades) kulutusi vähendada.

Isegi kui eeldada RS kokkuhoidu just kaebaja poolt arvutatud summas, ei ole see automaatselt

samastatav talle tekitatud kahjuga. Kaebuse kohaselt „ringkonnaprokuratuur jätab

tähelepanuta, et segaolmejäätmete kogus eeldatavalt 20 000 tonni oli määratud

kolmeaastaseks perioodiks…see tähendas, et Hankelepingu kohaselt pidi EKT Aardlapalu

keskuses vastu võtma keskmiselt (20 000/36) ca 556 tonni jäätmeid kuus“. Eelmärgitu ei vasta

tegelikkusele ja on teadvalt kaebuse lahendajat eksitav. Leping oli sõlmitud kolmeaastaseks

perioodiks, kuid kogus 20 000 oli prognoositav aastane kogus ning sellest lähtuvalt oli

igakuiseks koguseks ca 1670 tonni jäätmeid. Vaidlust pole selles, et EKT tõi ise jäätmeid

väljastpoolt Tartu linna ja võttis vastu ka teiste, sh RS poolt mujalt kogutud jäätmeid, mida

kinnitab kasvõi tema 27.10.2016 kiri RS-le, milles teavitas AS-i, et oli sunnitud seoses ajutise

mahupiiranguga Iru jäätmete põletustehases piirama vastuvõetavat segaolmejäätmete mahtu

nende jäätmete osas, mis pole kogutud Tartu linna territooriumilt korraldatud jäätmeveo

lepingute alusel. EKT andis teada, et võtab RS-lt vastu vahemikus 01.11.2016- 30.11.2016

segaolmejäätmeid kuni 450 tonni. Seega toob EKT päritolu piirangu seadmise põhjusena Iru

jäätmete põletustehases kehtestatud ajutise mahupiirangu, mitte aga seda, et hankelepingu järgi

ei oleks ta kohustatud mujalt pärit jäätmeid vastu võtma. Vaidlusalune kogus on 2745 tonni ja

see toodi 5 kuu jooksul, seega kuus ca 550 tonni. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, mis

toimus kaebaja algatusel, aastane prognoositud kogus ületatud polnud ja seega ei saanud EKT,

isegi kui teda oleks kuidagi eksitatud, kahju saanud.

4.4. Ringkonnaprokuratuur on lähtunud kuritegu välistades kahju puudumisest ega pole seetõttu

analüüsinud kaebaja viidatud eksitusse viimist. Riigiprokurör peab vajalikuks ka sellest

aspektist menetlusotsust motiveerida alljärgnevalt.

Kaebaja näeb enda eksitamist selles, et RS valetas 2745,3 tonni jäätmete üleandmise

deklaratsioonis nende kogumispiirkonnaks Tartu linn. RS esindaja oma taotluses ja selle

täienduses on selgitanud kõnealuste deklaratsioonidega seonduvat ning riigiprokurör leiab

nende selgituste ja kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt, et täidetud pole ka kelmuse teine

kohustuslik element – kannatanu teadlik eksimusse viimine.

Kaebaja väide enda eksitamisest rajaneb toimikus olevatele trükitud blanketi kujul „Aardlapalu

keskuses vastuvõetud jäätmete päritolu deklaratsioonidele“. Tegemist on EKT enda poolt omal

initsiatiivil koostatud eeltäidetud paberiga, kus jäätmete kogumiskohaks on EKT poolt juba

eelnevalt märgitud Tartu linn ning kuhu koorma saabumisel lisati üle antavate jäätmete kogus

ning selle allkirjastasid autojuht ja EKT vastuvõtja. Vaidlusalusel perioodil (01.11.2016–

30.04.2017) puudusid kehtinud Hankelepingus sätted, mille kohaselt oleks EKT-l olnud õigust

nõuda RS-lt kui jäätmevaldajalt mingisugust jäätmete deklaratsiooni esitamist. Hankelepingu

kohaselt ei olnud EKT-l ka kohustust jäätmete päritolu üle arvet pidada. Nähtuvalt

Hankelepingu p-st 3.11.1 ei olnud vaidlusalusel perioodil kehtinud Hankelepingu tähenduses

mingisugust tähendust sellel, kust olid jäätmed pärit – alles uue hankelepingu punkti 3.11.1

kohaselt pidi EKT pidama arvestust jäätmete päritolu suhtes. Ehk vaidlusalusel perioodil ei

olnud EKT-l õigust küsida andmeid jäätmete päritolu suhtes ning RS-l ega tema veokijuhtidel

ei olnud kohustust vastavaid andmeid esitada. RS esindaja kinnitusel polnud nende hinnangul

deklaratsiooni allkirjastamisel lähtuvalt jäätmete päritolu seisukohast mingit sisulist ega

õigusliku tähendust, ning sellest lähtusid ka RS veokijuhid, kes allkirjastasid selliseid

deklaratsioone vaid EKT nõudmisel. Seda enam, et seal oli kirjas ka üle antav kogus, mille üle

EKT pidi arvestust pidama. Kuid see ei tähendanud, et RS veokijuhid seeläbi kinnitaks, et kõik

toodud tonnid on pärit Tartust. Veokijuhtide allkiri deklaratsioonil ei kinnita kuidagi seda,

millisest piirkonnast jäätmed pärit olid, kuna päritolu koht (Tartu linn) oli EKT poolt juba

blanketile trükitud.

RS esindaja on esitanud muuhulgas oma versiooni taoliste deklaratsioonide tekitamise eesmärgi

osas, nimelt et „sisuliselt soovis EKT nimetatud deklaratsioonidega, et Ragn-Sellsi veokijuhid

annaksid talle ülevaate, et kuidas on Ragn-Sells ärilises plaanis efektiivselt ja optimaalselt

korraldanud oma kogutud jäätmete tühjendamise marsruudid (EKT soovis täpselt teada, millal,

kust ja kui palju Ragn-Sellsi veokid jäätmeid toovad). Tegemist on Ragn-Sellsi olulise

ärisaladusega, mida ilmselt EKT soovis ja lootis enda äri huvides ära kasutada. Tartu linnale

ja EKT-le oli väga hästi teada, kui palju jäätmeid on Ragn-Sells’il võimalik koguda Tartu

linnast (Ragn-Sells teenindas ühte Tartu jäätmeveopiirkonda, mille jäätmete maht oli teada)

ehk kui EKT soovib väita, et tal ei olnud aimugi, kui palju Ragn- Sells sai jäätmeid tuua Tartu

linnast, siis on tegemist järjekordse EKT poolse valeväitega“.

Eelmärgitut arvestades saab väita, et deklaratsioone allkirjastades ei käitunud autojuhid teadvalt

kaebajat eksitavalt, kuna nad lähtusid sellest, et EKT-l puudus õigus keelduda Aardlapalu

jäätmekeskusesse viidavate jäätmete vastuvõtmisest mistahes põhjusel ja seega ei omanud EKT

poolt nõutud deklaratsioonid jäätmete päritolu osas sisulist ega õiguslikku tähendust. Kusjuures

tuleb arvestada, et osaliselt (toodud jäätmete koguste osas) olid andmed deklaratsioonil

korrektsed ning selles osas ei olnud neil võimalust allkirjastamisest keelduda. Teisisõnu, EKT

väitis selliselt eeltäidetud deklaratsiooni autojuhile allkirjastamiseks esitades ise, et jäätmed on

pärit Tartu linnast, seda infot ei avaldanud neile autojuhid ega keegi teine RS töötaja.

Deklaratsioonile ebaõige informatsiooni kandmine kaebaja enda poolt ei ole karistusõiguslikult

omistatav RS töötajaile. Autojuhid kinnitasid deklaratsiooni allkirjastades üle antud jäätmete

kogust, mille osas täideti deklaratsioon nende juuresolekul. Varasemate, EKT poolt tehtud

märgete osas, mis iganes eesmärgil need tehtud olid, ei ole RS töötajad vastutavad.

4.5. Kõnealuse perioodiga seonduvaid autojuhte ega teisi asjaga võimalikku puutumust

omavaid RS töötajaid, sh isikuid, kelle tegevuse läbi võiks tuletada juriidilise isiku vastutust,

pole kriminaalmenetluses üle kuulatud, kuid riigiprokurör ei pea menetluse jätkamist nende

ülekuulamise eesmärgil põhjendatuks ega perspektiivikaks. RS ametlik seisukoht ja selgitused

deklaratsioonidega seonduvalt on uurimisasutusele edastatud, need pole teiste tõenditega ümber

lükatud ning eeldada, et üle kuulatavad isikud hakkaksid tulevikus andma nendega vastuolus

olevaid ütlusi, pole mõistlikku alust. Seega tuleb kokkvõtlikult märkida, et tõendite kogumise

võimalused on ammendatud ning kogutud tõendid ei võimalda kellelegi kuriteokahtlustust

esitada.

KAEBUS

5. Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määruse peale esitas kaebuse EKT esindaja vandeadvokaat

T. Pikamäe, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 04.09.2018 kaebuse rahuldamata jätmise

määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Kaebuses toodud väited

on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et EKT-l oli kohustus võtta Aardlapalu keskuses

vastu ainult Tartust pärit jäätmeid. Kaebaja ei nõustu, et RS-l oli õigus anda Aardlapalu

keskuses üle ka väljaspool Tartu linna kogutud jäätmeid. Tartu linnal puudus pädevus otsustada

teiste kohalike omavalitsuste eest seda, millisesse jäätmekäitluskohta tuleb teistest kohalikest

omavalitsusest kogutud jäätmed üle anda. Kaebaja tsiteerib hankija vastust küsimusele ja leiab,

et Tartu linn ei seadnud piiranguid teistest omavalitusest pärinevate jäätmete vastu võtmiseks

ning eelistada tuleb ohu puhul Tartu linnast pärinevate jäätmete käitlemist. Kaebaja märgib

korduvalt, et EKT-l ei olnud kohustust võtta vastu keskusesse jäätmeid, mis olid kogutud mujalt

kui Tartu linnast.

5.2. Kaebuse kohaselt esitas RS perioodil 06.12.2016 kuni 30.04.2017 Aardlapalu keskuses

jäätmete üleandmisel EKT-le ebaõigeid andmeid jäätmete päritolu kohta. Kuna kaebajal tekkis

kohe pärast 01.11.2016 (s.o aeg, mil EKT hakkas hankelepingu alusel haldama Aardlapalu

keskust) kahtlus, et RS annab üle segaolmejäätmeid koguses, mis on suurem kui Tartu linna

eeldatav jäätmete kogus, siis kehtestas Aardlapalu keskus vastu võetavad jäätmete vormi ehk

deklaratsiooni. Deklaratsiooni järgi peab iga jäätmevedaja, kes annab Aardlapalu keskuses üle

jäätmeid, esitama andmed selle kohta, millises koguses ja milliste kohalike omavalitsuse üksuse

territooriumilt kogutud segaolmejäätmeid ta üle annab. Jäätmeveoki juht kinnitab

deklaratsioonis esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. EKT lähtub üle antavate jäätmete

päritolu tuvastamisel jäätmevedaja veokijuhi esitatud andmetest. Kui veokijuht keeldub

deklaratsioonis andmeid esitamast või nende õigsust allkirjaga kinnitamast, jätab EKT endale

õiguse keelduda jäätmete vastuvõtmisest.

Eelnevalt nimetatud perioodil andis RS üle jäätmeid kokku 3 981,59 tonni. Alates 05.07.2012

kuni 31.08.2018 kehtinud Tartu jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 kohaselt oli Tartus 4

jäätmeveopiirkonda. Perioodil alates 06.12.2016 kuni 30.04.2017 teostas RS korraldatud

jäätmevedu vaid Tartu 3. veopiirkonnas. Seda põhjusel, et Tartu 2. ja 4. veopiirkonda teenindas

alates 01.06.2016 EKT ja Tartu 1. veopiirkonda teenindas alates samast tähtpäevast Ekovir OÜ.

Järelikult sai RS perioodil 06.12.2016-30.04.2017 anda Aardlapalu keskuses üle vaid Tartu 3.

veopiirkonna jäätmeid. Tartu linnalt saadud andmetest tuleneb, et RS kogus Tartu 3.

veopiirkonnas segaolmejäätmeid detsembris 2016 – aprill 2017 1 506,29 tonni. Ehk EKT-le ja

Tartu linnale esitatud arved erinevad üksteisest 2 475,30 tonni võrra. See ei saa olla eksitus,

vaid tegemist peab olema teadliku ebaõigete andmete esitamisega.

Vastates küsimusele, kellele – kas EKT või Tartu – RS-i poolt esitatud andmed jäätmete

koguste kohta on õiged, tuleb arvestada järgmist. EKT hinnangul ei ole RS-l mingit põhjust

esitada Tartule ebaõigeid andmeid Tartu 3. veopiirkonnast kogutud jäätmete koguste kohta.

Seda põhjusel, et ebaõigete andmete esitamise ei oleks andnud RS-le mingit soodustust.

Seevastu EKT-le ebaõigete andmete esitamisega sai RS võimaluse anda segaolmejäätmed üle

EKT-le hinnaga 42 eurot/tonni kohta pluss käibemaks, st 50,2 eurot/tonni kohta. See hind on

märgatavalt odavam kui ümber-kaudsete prügilate hinnad. Järelikult oli RS-l põhjus esitada

EKT-le ebaõigeid andmeid Aardlapalu keskuses üle antavate jäätmete päritolu kohta.

5.3. Kaebaja hinnangul säästis RS jäätmete päritolu kohta andmete esitamisega vähemalt

90 056,40 eurot ning tekitas EKT-le vähemalt samas summas kahju. RS-l oli majanduslikult

kõige soodsam anda Tartut ümbritsevate kohalike omavalitsuste territooriumilt kogutud

segaolmejäätmed üle Aardlapalu keskuses. Kuna RS oli teadlik, et EKT-l puudub kohustus

võtta Aardlapalu keskuses vastu mujalt kui Tartust kogutud segaolmejäätmeid, esitas RS

deklaratsioonides teadvalt ebaõigeid andmeid selle kohta, et kõik üleantavad segaolmejäätmed

on kogutud Tartust. Tegelikult oli oluline osa üle antud jäätmetest kogutud väljaspool Tartut,

tõenäoliselt teistest Tartu maakonnas asuvate kohalike omavalitsuse territooriumitelt, kus RS

osutab korraldatud jäätmeveo teenust. RS tekitas EKT-le jäätmete päritolu kohta valeandmete

esitamisega kahju kokku (75 768,93 eurot jäätmete käitlemiseks +16 287,47 eurot jäätmete

transpordiks) 90 056,4 eurot ning säästis ise kulutuste kandmist samas summas.

5.4. Kaebuses antakse ülevaade KarS § 209 koosseisu täidetusest ning kuna EKT-le on tekitatud

kahju summas 90 056,40 eurot, millise osa RS säästis, on tegemist kelmusega suures ulatuses.

Kaebuses leitakse, et EKT-l oli kohustus üksnes Tartu jäätmete kogumiseks. RS märkis

deklaratsioonides, et jäätmed on kogutud Tartust ehk Aardlapalu keskus pidi jäätmed vastu

võtma. Kui nad oleks teadnud, et RS esitab ka muid jäätmeid kui Tartu linna omasid, siis oleks

EKT keeldunud RS jäätmeid vastu võtmast. Järelikult lõi RS jäätmete EKT-le üleandmisel

viimasele ebaõige ettekujutuse sellest, et RS-i poolt üleantavad segaolmejäätmed on kogutud

Tartust. Kannatanu ehk EKT poolne varakäsutus seisnes antud juhul selles, et EKT võttis

Aardlapalu keskuses RS-lt jäätmed vastu. Jäätmete üleandmise ja vastuvõtmisega läks vastutus

jäätmete transpordi ja käitlemise eest ning nendega seotud kulude kandmise kohustus RS-lt üle

EKT-le. Kuni jäätmed oli RS valduses, vastutas viimane jäätmete transpordi- ja käitluskulude

kandmise eest. Võttes jäätmed Aardlapalu keskuses RS-lt vastu, võttis EKT sellega endale ka

vastutuse jäätmete transpordi- ja käitluskulude eest. Seega tuleb eksimuse tulemusena tehtud

varakäsutuseks lugeda jäätmete vastuvõtmist.

Eelnevalt on näidatud, et jäätmete päritolu kohta ebaõige ettekujutuse loomisega säästis RS

perioodil 06.12.2016-30.04.2017 vähemalt 90 056,4 eurot. Ühtlasi tekitas RS ebaõige

ettekujutuse loomisega EKT-le varalist kahju vähemalt samas summas. Järelikult, võrreldes RS

varalist seisu pärast segaolmejäätmete vastuvõtmist EKT poolt, vältis RS kulutuste kandmist

summas 90 056,4 eurot. Tähtsust ei oma see, kas EKT-l oli või oleks pidanud tekkima kahtlus

selles, et RS esitab deklaratsioonides üle antavate jäätmete kohta ebaõigeid andmeid.

Arvestades, et RS-i poolt Aardlapalu keskuses 5 kuu jooksul üle antud segaolmejäätmete kogus

ületab 2 475,3 tonni võrra tegelikult Tartust kogutud segaolmejäätmete kogust, on selge, et RS-

i lõi kavatsetult EKT-le ebaõige ettekujutuse üle antavate jäätmete päritolu kohta. Kavatsetud

tegevust näitas seegi, et RS kinnitas deklaratsioonides seal näidatud andmete õigsust. Järelikult

on tegemist tahtliku, st kavatsetud tegevusega RS-i poolt.

Juriidilise vastutuse osas märgib kaebaja, et EKT peab väheusutavaks, et deklaratsioone

allkirjastanud jäätmeveokite juhid märkisid omal algatusel ning RS juhtkonna teadmata ja

suunamiseta deklaratsioonidesse andmed, et EKT-le üle antavad jäätmed olid kogutud Tartust,

kuigi need olid tegelikult kogutud väljaspool Tartut. EKT peab võimalikuks ja tõenäoliseks, et

deklaratsioonides valeandmete esitamine toimus mitte ainult RS Tartu piirkonna juhtkonna,

vaid RS kogu Eesti juhtkonna, st RS juhatuse teadmisel ja suunamisel.

5.5. Veel leitakse kaebuses, et Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrus on õigusvastane. Üle ei ole

kuulatud ühtegi RS töötajat, et juriidilise isiku vastutuse aluseks olev füüsiline isik välja

selgitada. Kriminaalmenetluses ei ole üle kuulatud mitte ühtegi RS-i töötajat. Seega ei õigusta

Riigiprokuratuuri määruse punkti 3.3. väide kriminaalmenetluse lõpetamist. Samuti leiab

kaebaja, et EKT kahju tekitamise arvutusega mittenõustumine on meelevaldne ning kaebaja

kirjutab taaskord lahti tekkinud kahju kujunemise. Samuti tuleb jäätmeseadusest, et jäätmete

päritolu kohta tuleb pidada arvestust. Ka ei olnud deklaratsioonid eeltäidetud, vaid blanketil oli

eraldi välja toodud Tartu linn ja tühjaks jäetud kohad teiste omavalitsuste kohta.

5.6. Kaebaja hinnangul on jäetud kriminaalasjas tegemata oluline osa menetlustoiminguid.

Nendeks on RS-i veokite logide analüüs, mis oleks võimaldanud tuvastada, millise kohaliku

omavalitsuse territooriumilt on Aardlapalu keskuses konkreetse veokiga üle antud jäätmed

kogutud. Veokijuhtide tunnistajatena ülekuulamine – saada teada, kas esitati ebaõigeid andmeid

ja kas omal algatusel või RS-i juhtivtöötaja korraldusel. Töötajate tuvastamisel oleks tulnud

korraldada nende ülekuulamine. Sellega oleks olnud võimalik tuvastada valeandmete esitamise

eesmärk. Kuna uurimisasutus on teinud üksnes minimaalsed menetlustoiminud, siis ei saa

öelda, et tõendite kogumise võimalused on ammendunud.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrus tuleb jätta muutmata ja

kaebus rahuldamata. Kaebus ringkonnakohtule on võrdsustatav oma sisult Riigiprokuratuurile

esitatuga.

Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus

kontrollida, kas kriminaalasjas on võimalik ja vajalik koguda täiendavaid tõendeid, juhtida

tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel mõnda

õiguslikku asjaolu selgitada, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku

süüdistusfunktsiooni.

Ringkonnakohus saab kontrollida, kas on läbi viidud vajalikud ja antud kuriteoliigiga seotud

tavapärased menetlustoimingud, teiseks kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad

võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid, ja kolmandaks, kas edasiste toimingute

läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse.

7. Ringkonnakohus nõustub nii PPA kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et

kriminaalmenetluse jätkamine ei ole põhjendatud. Esindaja toob ringkonnakohtule esitatud

kaebuses sisuliselt välja taaskord samad asjaolud, mis Riigiprokuratuurile esitatud kaebuseski

ja millistele asjaoludele on Riigiprokuratuur ka tähelepanu juhtinud ning millele on määruses

vastatud või mida on käsitlenud ringkonnaprokuratuuri määruses, millega Riigiprokuratuur

nõustus. Siinjuures vajab märkimist, et menetlejate eelnevad määrused on selged ning on

põhjendatult asutud seisukohale, et kriminaalmenetluse jätkamine ei ole võimalik, kuna ei ole

tuvastatav isik, kes teo toime pani ning seda ei ole võimalik tuvastada ka kaebuses esitatud

täiendavate tõendite kogumisel. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate menetlustoimingute

läbiviimine ei ole põhjendatud ega vajalik.

8. Kaebaja leiab jätkuvalt, et EKT-l oli kohustus võtta Aardlapalu keskusest vastu ainult Tartust

pärit jäätmeid. Nimetatud seisukohta on põhjalikult käsitletud nii ringkonnaprokuratuuri kui ka

Riigiprokuratuuri määrustes ning ringkonnakohus ei leia, et käesoleval ajal oleks kaebuses välja

toodud uusi asjaolusid, mis seaksid eelnevad seisukohad kahtluse alla. Kaebuse esitaja viitab

kaebuses Riigikohtu praktikale asjas nr 3-1-1-68-14, tuues välja, et korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine on kohaliku omavalitsuse

tuumikfunktsioon ning et kohalik omavalitsus peab lisaks jäätmeveole reguleerima ka enda ja

jäätmete edasise töötleja vahelise õigussuhte. Kaebaja seab siin liigselt piirid Tartu linna

korraldatud hankele ja jätab arvestamata, et Tartu linn ei ole otsustanud teiste omavalitsuste

eest. EKT jätab mulje justkui Aardlapalu keskus oli loodud üksnes eesmärgiga võtta vastu Tartu

linnast prügi ja igasugustest teistest asukohtadest pärit prügi sinna alla ei kuulunud. Tartu linna

hankega seotud rahulolematus ja hanke halb korraldus on haldusõiguslik vaidlus ega ole

käesoleva menetluse osa, vaid halduslepingu vaidlustamisega seonduv. Kaebusest tuleneb, et

kaebaja on sõlminud Tartu linnaga kokkuleppe, millega lõpetasid poolte kokkuleppel

hankelepingu alates 01.04.2017. Lisaks, kui kaebaja väidab, et ta pidi vastu võtma üksnes Tartu

linna jäätmeid, siis jääb arusaamatuks, miks nähti deklaratsioonis üldse ette võimalus edastada

jäätmeid ka muudest valdadest.

Ka Tartu Linnavalitsuse keskkonnateenistuse osakonna juhataja ütlustest avaldub, et Tartu LV

ja EKT vahel sõlmitud hankelepingust ei tulene, kust pidi Aardlapalu jäätmekeskus kogutud

jäätmeid vastu võtma. Tingimus ehk kohustus oli vastu võtta kindlasti Tartu linna omasid. See

tuleneb ka esindaja poolt viidatud hankija vastusest kaebuse punktis 15. Korduvalt üle korratud

asjaolu, et Tartu LV asjaomase töötaja ütluste kohaselt ei olnud EKT-l kohustust võtta jäätmeid

vastu mujalt kui Tartu linnast, ei tähenda, et EKT seda teha ei oleks võinud või selle tegemine

tähendaks kriminaalvastutust. EKT oli õigus keelduda võtta vastu jäätmeid, mis ei olnud

kogutud Tartu linnast.

9. Kaebaja leiab, et RS eksitas teadlikult just EKT, esitades valeandmeid Tartu linnast pärit

prügi kohta.

Karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole

võimalik isikule esitada kahtlustust kuriteos pelgalt oletuste põhjal. Inimest saab kuriteos

süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on sedavõrd kindlalt tõendatud, et selles ei jää

mõistlikku kahtlust. Unustada ei saa tõsiasja, et kriminaalmenetluses ei otsustata, kas

kahtlustatav

on

tõenäolisemalt

süüdi

või

süütu,

vaid

inimest

saab

kuriteos

kahtlustada/süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles

ei jää mõistlikku kahtlust, millist asjaolu aga antud kriminaalasjas sedastada ei saa.

Seega, tuues kaebuses välja oletuslikud seisukohad, miks RS on esitanud valeandmeid EKT-le,

on tegemist üksnes oletuslike seisukohtadega. Nimetatud asjaolu on käsitlenud oma määruses

ka Riigiprokuratuur määruse punktis 3.5, kus kokkuvõttes leitakse, et EKT-l ei olnud õigust

küsida andmeid jäätmete päritolu kohta ning RS-l ega autojuhtidel ei olnud kohustust vastavaid

andmeid esitada. RS esindaja kinnitusel polnud nende hinnangul deklaratsiooni allkirjastamisel

lähtuvalt jäätmete päritolu seisukohast mingit sisulist ega õigusliku tähendust, ning sellest

lähtusid ka RS veokijuhid, kes allkirjastasid selliseid deklaratsioone vaid EKT nõudmisel. Seda

enam, et seal oli kirjas ka üle antav kogus, mille üle EKT pidi arvestust pidama. Kuid see ei

tähendanud, et RS veokijuhid seeläbi kinnitaksid, et kõik toodud tonnid on pärit Tartust.

Veokijuhtide allkiri deklaratsioonil ei kinnita kuidagi seda, millisest piirkonnast jäätmed pärit

olid, kuna päritolu koht (Tartu linn) oli EKT poolt juba blanketile trükitud. Kuigi kaebaja

väidab, et deklaratsiooni allkirjastamata jätmisel oli EKT õigus keelduda jäätmete

vastuvõtmisest, siis vaatamata sellele on toimikus dokumendid, kus deklaratsiooni

allkirjastamata jätmisel on siiski jäätmed vastu võetud.

10. RS poolt vähemalt 90 056,40 euro säästmise osas ning EKT kahju tekkimise osas märgib

ringkonnakohus, et tekitatud kahju osas on Riigiprokuratuur seisukoha võtnud ja

ringkonnakohus ei leia, et kaebuses oleks toodud selles osas uusi asjaolusid, mis seisukoha

ümber lükkaks.

11. Kaebaja toob välja asjaolud, mille pinnalt ta leiab, et RS on täitnud KarS § 209 koosseisu.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüteokoosseisu täidetuse osas unustab

kaebaja, et oletuste alusel ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kaebaja väidab, et EKT

peab väheusutavaks, et deklaratsioonides valeandmete esitamine toimus ainult RS-i Tartu

piirkonna juhtkonna, vaid RS-i kogu Eesti juhtkonna, st RS-i juhatuse teadmisel ja suunamisel.

Tegemist on oletusliku seiskohaga, mida väites ei tugineta mitte millelegi ja see ei tulene ka

teistest kaebuses välja toodud asjaoludest. Koosseisu täidetuse osas läheb kaebaja korduvalt

mööda asjaoludest, et nimetatud deklaratsioonides oli EKT ise vaikimisi märkinud jäätmete

asukohaks Tartu ning nimetatud deklaratsioon, nagu prokuratuur ka varem juba märkinud on,

et EKT-l ei olnud õigust küsida jäätmete päritolu ning autojuhtidel ei olnud kohustust neile

vastata. Lisaks on ringkonnaprokurör oma määruses, millega Riigiprokuratuur nõustus,

põhjendatult väitnud, et EKT poolt välja toodud varaline kahju ei ole tekkinud, kuna kujunenud

olukorras lõpetati hankeleping Tartu linna ja EKT vahel poolte kokkuleppel ennetähtaegselt,

mis tähendas seda, et EKT ei käidelnud Aardlapalus sõlmitud lepingu alusel jäätmeid üle

20 000 tonni. Seega saab väita, et RS poolt mujalt toodud ja vastu võetud jäätmete kogus jäi

lepingujärgselt kokkulepitu piiridesse ning ei saanud tekitada EKT-le lisakulusid ega varalist

kahju seoses jäätmekogustega.

12. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väidetega, et 04.09.2018 määrus on õigusvastane ning

tegemata on rida menetlustoiminguid.

Toimikumaterjalidest ei selgu, et üle oleks kuulatud RS-ga seotud töötajaid. Leides juba

eelnevalt, et süüteokoosseis ei ole täidetud, ei ole vajalik täiendavate menetlustoimingute

tegemine. Menetleja on käesolevas asjas viinud läbi vajalikud menetlustoimingud, et jõuda

põhjendatud järeldusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Välja on selgitatud asjas tähtsust

omavad asjaolud ning nende pinnalt järeldatud, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus.

Kohus ei pea võimalikuks praegusel juhul prokuratuurile midagi ette heita ning nõustub, et

kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik. Kuriteokahtlust on kontrollitud ning see ei

leidnud kinnitust ja seega ei anna kaebaja väited alust kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Käesolevas asjas ei ole tõendeid, et tõsikindlalt väita, et toime on pandud kelmus. Ka ei ole

põhjendatud täiendavate tõendite kogumine. Prokuratuur on sisukohaselt jõudnud järeldusele,

et kuriteokoosseis ei ole täidetud, kahju ei ole tekitatud, valeandmeid ei ole esitatud, seega

edasine tõendite kogumine ei ole põhjendatud. Sellega nõustub ka ringkonnakohus.

Kaebuses riigiprokuratuuri määruse õigusvastasuse osas käsitleti täiendavalt kahju kujunemist

ning ringkonnakohus on selles osas juba eelnevalt seisukoha võtnud. Kaebajaga

mittenõustumine ei tähenda meelevaldset käitumist prokuratuuri ja kohtute poolt.

Ka ei saa üheselt nõustuda kaebaja seisukohaga, et deklaratsioonid ei olnud eeltäidetud.

Blanketil oli eraldi välja toodud Tartu linn ja tühjaks jäetud kohad teiste omavalitsuste kohta.

Ehk märkides ära juba eelnevalt Tartu linna kui eelduse, seejuures seda bold-kirjas tähistades,

kui määrava tähtsusega asjaolu. Vaadeldes Aardlapalu keskuses vastuvõetavate jäätmete

päritolu deklaratsiooni, siis seal on tõesti eraldi toodud Tartu linn ning seejärel veel punktiiriga

antud võimalus märkida mõnest teisest vallast kogutud prügi, kuid deklaratsiooni lõpp on siiski

ette määratud – „Tartu linnast kogutud ja Ragn-Sells AS-lt vastu võetavate jäätmete kaal

(tonnid).“

Esitatud argumendid ei tähenda Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määruse õigusvastasust.

13. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus

Riigiprokuratuuri 4. septembri 2018 määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Tartu Ringkonnakohtu

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/