1-17-11244/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-11244

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2018, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-11244 (17233001166)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Viru

Vangla

taotlus

Andrei

Rissovi

(Rissov)

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Andrei Rissov (isikukood 38210172241; viibimiskoht

Viru Vangla)

Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

1. Vabastada Andrei Rissov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva

kohtumääruse jõustumisest.

2. Ärakandmata karistust ei pöörata Andrei Rissovi suhtes täielikult täitmisele, kui ta ei

pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de

2, 21 ja 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7)

mitte tarvitama alkoholi;

1-17-11244

8)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

9)

kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist asuma tööle või võtma ennast

Töötukassas töötuna arvele ning esitama KarS § 75 lg 1 p 3 alusel kriminaalhooldajale

viivitamatult andmed selle kohustuse täitmise kohta.

3. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja

Andrei Rissovi vangistusest vabanemisest.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Rissovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega tunnistati Andrei Rissov süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.10.2017-10.10.2017, s.o 3 päeva

ning kanda jäi 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Andrei Rissovile

mõistetud karistus, 9 kuud ja 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 297 tunni ulatuses. KarS

§ 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Andrei Rissovit järgima üldkasuliku

töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatule.

3. 19.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule Andrei Rissovi kohta

erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud 22.03.2018, 03.04.2018 ja

16.04.2018 registreerimisele ja hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Hooldusalune ei

sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.05.2018

määrusega rahuldati erakorraline ettekanne Andrei Rissovi suhtes ning KarS § 74 lg 4 alusel

pöörati täitmisele talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2017 kohtuotsusega mõistetud

karistuse kandmata osa – 9 kuud ja 27 päeva vangistust, s.o 297 tundi üldkasulikku tööd.

Karistuse kandmise alguseks loeti 11.05.2018; karistuse lõpptähtajaks 10.03.2019.

4. Kinnipidamisasutuses Andrei Rissovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal

puuduvad distsiplinaarkaristused. Rissov on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kuritegude

vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna tema praegune kuritegu on vägivaldne

ja varasemalt ei ole ta vägivaldseid kuritegusid sooritanud. Varasemad kuriteod olid valdavalt

toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seoses isiku alla aastase vanglakaristusega,

ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Võimaliku vabanemise korral soovib isik

vabaneda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mida üürib tema elukaaslane

V ja kus elab ka elukaaslase poeg. Isikul on Eesti kodakondsus, haridust xxx, . Ta on

osalenud töötukassa poolt pakutud erinevatel kursustel, riigikeelt mõistab, kuid rääkida ei

oska. Enne vangistust töötas A. Rissov x, remontis katuseid. Varasemalt töötas aknafirmas.

Hindab oma materiaalset seisundit vabaduses rahuldavaks. Kuritegu ei ole materiaalse kasu

saamisega seotud, mistõttu ohtlikkus ja risk töö ja majandusliku toimetulekuga puudub.

Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isiku isa ja ema on surnud. Narvas elab vanaema ja tädi.

x elab isiku 10-aastane poeg koos oma emaga. Poja emaga on suhted head, kuigi koos enam ei

ela. Kinnipeetav osaleb poja kasvatamises ja toetab materiaalselt. Viimati viibis x 2018 mais.

Narvas elab isiku elukaaslane V , kellega on koos olnud 2 aastat. Suhted on head ja toetavad.

Suheldakse telefoni teel ja kirja teel. Väidab, et sõpru tal ei ole. Eitab, et tema

1-17-11244

suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku korduvad kuriteod ja käitumine

kriminaalhooldusel olles näitavad, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Isik tunnistab, et

varasemalt tarvitas alkoholi rohkem, kuid alkoholisõltuvust ei tunnista. Hetkel alkoholi

kuritarvitamist isiku sõnul ei esine. 18.07.2012 oli väärteo korras karistatud AS § 70 järgi.

Kuna isikul on varasemalt esinenud alkoholi liigtarvitamist, siis jääb risk seoses alkoholi

tarvitamisega. Tunnistab, et oli varasemalt narkosõltlane. Varasemalt süstis heroiini.

Nüüdseks isiku sõnade kohaselt on ta narkosõltuvusest vabanenud. Aeg ajalt pidudel tarvitab

amfetamiini ja suitsetab kanepit. Korduv karistatus NPALS järgi, näitab et isik jätkab

narkootikume tarvitamist. Viimati oli karistatud NPALSi järgi 18.04.2018. Isikul on

krooniline haigus, saab pidevalt ravi. Ise hindab oma tervisliku seisundit rahuldavaks.

Korduvad kuriteod näitavad, et isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik. On

esinenud üks vägivalla juhtum. Impulsiivseks ennast ei pea. Tal on olemas pikemaajalised

eesmärgid, kuid vahel ei suuda neid täita. Isik ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde

registreerimisele ja hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale, sooritamata ühtegi tundi

üldkasulikku tööd, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Ei suutnud oma käitumist

kriminaalhooldusel olles põhjendada. Isiku käitumine näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas

toimivaid reegleid ja norme. Vahe eelmise ja viimase kuriteo vahel näitab, et isik on mingil

määral oma varasemast käitumisest õppust võtnud ja üritas elada seadusekuulekat elu.

Konfliktolukorras võib hakata kasutama vägivalda, narkootikumide kuritarvitamisel võib

toime panna varavastaseid kuritegusid. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib konflikt või

kui isik kuritarvitab narkootikume. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta

jooksul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Lähtuvalt

ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla Andrei

Rissovi vabastamist ennetähtaegselt.

5. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, juhul kui kohus otsustab vabastada Andrei

Rissovi tingimisi enne tähtaega, määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates

vanglast vabastamisest. Lisaks tuleb Andrei Rissovile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21

ettenähtud kohustused ning KarS § 75 lg 2 p 4 kohustus asuda tööle või võtta ennast

Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

6. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma kirjalikus arvamuses

vangla argumentidega ning toetab samuti Andrei Rissovi ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu kohtuistungil

7. Süüdimõistetu Andrei Rissov ütles 22.10.2018 kohtuistungil, et ta soovib vabaneda

ennetähtaegselt ja asuda käitumiskontrolli ajaks elama aadressil x, kus elab tema elukaaslane.

Ta kinnitas, et ei kavatse uusi kuritegusid toime panna, ning toonitas, et kuigi tal on küll

varasemalt kuritegusid ja väärtegusid, siis 5 aastat ei ole ta sooritanud midagi ja ei kavatsegi

midagi edaspidiselt teha. 05.06.2017 toime pandud KarS § 121 tunnustele vastavat tegu, mille

eest vanglas karistust kannab, nimetab ta spontaanseks tegevuseks ja veaks. Ta tõi esile, et see

on juba suureks asjaks tema kohta, et ta ei pane enam kuritegusid toime. Ta lisas: „Tegelikult

olen ma jätnud oma endise elu maha, elan elukaaslase ja lapsega, ei kavatse midagi taolist

toime panna. /…/ Ütlen ainult ühte, et ma ei kavatse elada endiselt.“ Tööga seotud plaanide

kohta selgitas ta, et tal on töökoht x olemas, aga seni, kui teda kohustatakse registreerimisel

käima, peab ta end arvele võtma siin töötukassas. Rissov kinnitas, et saab aru

käitumiskontrolli

nõuetest,

sh

kohustusest

küsida

Eestist

lahkumiseks

kriminaalhooldusametniku luba, ning teadvustab, et samad kohustused olid tal ka üldkasuliku

töö ajal, mis pöörati täitmisele just nõuete rikkumise tõttu. Ta selgitas, et eelmisel korral

lahkus Eestist, kuna x elav poeg jäi järsku haigeks ja pidi tema juurde minema, mille kohta ta

ei jõudnud teavitada kriminaalhooldajat. Tookord tuli ta peaaegu nädala pärast ise tagasi.

Rissov kinnitas, et kui nüüd peaks tekkima samasugune olukord, siis ta peab enne lahkumist

1-17-11244

kriminaalhooldaja poole pöörduma. Kohustus hoida käitumiskontrolli täitmise ajal alkoholist

ja narkootikumidest eemale tundus talle lihtsasti täidetav.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades

prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrei Rissovi saab tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule

antud juhul ka teada.

10. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi.

Tingimisi

ennetähtaegseks

vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama

mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja

möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja

üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi

saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata

isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud

asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on

käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on

head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab

vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged

põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles

süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi

viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise

elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei

saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega

ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

Isiku käitumine vangistuses

12. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse §-st 16 individuaalset täitmiskava

koostatud, kuna Rissovile mõistetud karistus on selleks liiga lühike. Kohus ei saa seega

hinnata, kas Rissov on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu

hinnata Rissovi kahjuks.

1-17-11244

13. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isiku

hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud.

Isiku elutingimused

14. Suurem osa Andrei Rissovi lähisugulastest ja elukaaslane elavad x, kuhu ta kavatseb ka

ise elama asuda; tema 10-aastane poeg elab x. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et Rissov

tõesti väärtustab perekonnasidemeid. Elukaaslasega on Rissov olnud koos kak aastat ja tema

sõnul on suhted head ja toetavad. Andrei Rissovil on kindel elukoht ja toetav keskkond, kuhu

vabanedes suunduda ning kohtu arvates tuleb peresidemete kooshoidmist pigem soosida.

Süüdimõistetud enda jutust saab järeldada, et just perekond on see, mis motiveerib teda

võimalikest kuritegudest hoiduma.

15. Mõneti keerukaks teeb elutingimused see, et tööperspektiivi näeb Rissov x, kus käimine

on käitumiskontrolli ajal piiratud. Kohus ei pea siiski x töötamist välistatuks, kui seda annab

korraldada kokkuleppel kriminaalhooldajaga ja austades käitumiskontrolli tingimusi.

Kokkuvõttes toetavad isiku elutingimused pigem Andrei Rissovi vabastamist kui tema edasist

kinnipidamist.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

16. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

17. Andrei Rissovi vangistuse tinginud tegu ei olnud märkimisväärselt raske ja tema karistus

oli mõõduka pikkusega. Seega ei ole kuriteo raskusest või asjaoludest lähtudes tungivat

vajadust pidada teda edasises vangistuses. Samale järeldusele on asunud ka vangla ja

prokuratuur.

18. Siiski peab kohus ohumärgiks seda, et Rissov suhtus kohtuistungil oma 2017.a

vägivallateosse justkui mingisse „spontaansesse teosse“, mis ei ole tema silmis päris kuritegu

(väites, et ta pole viis aastat kuritegusid toime pannud). See viitab sellele, et tõenäoliselt ei

pea ta vajalikuks hoiduda ka järgmine kord vägivallakuriteo toimepanemisest, kui mingi

väline sündmus temas sellise impulsi käivitab. Ka on kohtul põhjust kahelda Rissovi väites, et

ta ei ole enam viis aastat ka muid kuritegusid toime pannud. Tõsi, veendunult saab kohus

tugineda Rissovi seniste kuritegude osas siiski vaid kehtivatele karistusotsustele.

19. Rissovil on kolm kehtivat karistust: lisaks mainitud KarS §-s 121 nimetatud vägivallateole

(2017.a juuli) ka kaks varasemat süüdimõistmist varavastastes kuritegudes – Viru Maakohtu

2011.a ja 2013.a otsused, millest nähtuvalt oli viimane varavastane kuritegu, mille eest

Rissovit karistati, 2012.a augustis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S. Rissovil 17

kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest; kaks viimast neist (alates 2017.a oktoobrist)

NPALS ja Relvaseaduse alusel.

20. Kuigi Rissov väidab, et ta ei ole viis aastat kuritegusid toime pannud, on Viru Maakohtu

andmetel kutsutud teda sel aastal kahel korral Soome kriminaalasja istungile süüdistatavana

20.07.2017 varguskatses. Samas ei saa kõnealune kuriteosüüdistus Soomes olla siiski

asjaoluks, mis mõjuks hävitavalt A. Rissovi õiguskuulekuse prognoosile ja välistaks tema

ennetähtaegse vabastamise. Seda ei lubaks süütuse presumptsiooni põhimõte.

21. Rissov on kutsutud Soome kohtuistungile 4. detsembriks 2018. Soome ei ole teadaolevalt

taotlenud Eestilt Rissovi ajutist üleandmist istungi ajaks. Ennetähtaegne vabastamine tundub

olevat hetkel ainus viis võimaldada Rissovil osaleda tema suhtes toimuva kriminaalasja

arutamisel.

Soome kohtuistungile

ilmumine on Rissovi

võimalus

tõestada oma

normikuulekust ja seista oma õiguste eest, mistõttu talle tuleks anda selleks võimalus.

Kriminaalhooldus ja käitumiskontroll Soome kohtuistungil osalemist ei takista.

1-17-11244

22. Tuleb märkida, et Rissovi küsitavale arusaamale õiguskuulekusest viitab ka see, et ta

õigustas kohtuistungil neid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, mis tõid kaasa vangistuse

täitmisele pööramise. Siiski kinnitas ta kohtule, et varasema käitumiskontrolli ajal tehtud vigu

tuleb tal nüüd vältida. Kuna nii prokurör kui vangla on andnud Rissovi käitumiskontrollile

allutamisele oma heakskiidu, siis leiab kohus, et ka tal pole tõsist põhjust kahelda selles, et

Rissovil võib poole-aastase katseaja läbimine õnnestuda.

23. Kokkuvõttes arvab kohus, et on lootust, et Rissov vähemalt püüab uutest kuritegudest

hoiduda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada

tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima

seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu

korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele

allutamine räägib Rissovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii on Rissov riigi

tähelepaneliku silma all 2019.a mai keskpaigani, so enam kui kaks kuud kauem, kui ta oleks

tähtaegse vangistuse ärakandmise korral. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida

erakorralise ettekandega kohe, kui Andrei Rissov kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

24. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja pikkuse ja täiendavate

kohustuste osas. Arvestades suhteliselt lühikest kandmata karistust on 6-kuuline

käitumiskontrolli pikkus sobiv. Lisaks tuleb Andrei Rissovile määrata järgmised kohustused:

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte

omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda

tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast

vabanemist. Tulenevalt KarS § 75 lg 1 p-st 3 kohustub Rissov esitama kriminaalhooldajale

viivitamatult andmed tööle asumise või Töötukassas arvelevõtmisekohta. Kaks esimest

kohustust aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks

vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on aga abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel.

Andrei Rissov ise pidas neid kohustusi täidetavaks.

25. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus

süüdimõistetu Andrei Rissovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik