4-09-10563/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2009.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-10563 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi

Vaidlustatud lahend XXX(isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht XXX, töökoht XXX AS ) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi

Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,09,006073 Asja läbivaatamise kuupäev 06.oktoober 2009.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja XXX kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 3 p 1, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:

Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,09,006073 ning uus otsus.

Süüdi tunnistada XXXLS § 7422 lg 2 järgi ning karistada teda rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4200 (neli tuhat kakssada) krooni.

Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220095885725.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

2 kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel Ivo Vahkal koostas 14.04.2009.a. väärteoprotokolli AB 1122356 XXX selle kohta, et tema 14.04.2009.a. kell 08.25 Harju maakonnas, Tallinnas, Raua tn, liikudes J.Vilmsi tn suunas juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120, reg.nr. XXXkiirusega 57 km/h ± 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Nimetatud tegevusega rikkus XXX Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommusaar karistas XXX väärteosasjas nr. 2316,09,006073 tehtud otsusega eelnevalt kirjeldatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o summas 4800 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palus XXX tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,09,006073 ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja märgib, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele, juhtides tähelepanu sellele, et sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuväline menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Seega kohtuvälise menetleja otsus, millega mõistetakse isikule rahaline karistus peab olema põhjendatud. Seega otsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohtuväline menetleja tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. XXX märgib, et vaidlusaluses otsuses on esitatud kaks lakoonilist lauset - „Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna need on vastuolus väärteoasjas kogutud tõenditega“ – ei saa mõistlikult võttes sisustada väärteootsuse põhjendatuse nõuet. Talle jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete tõenditega on väärteo toimepanek tõendatud ning milline konkreetne vastulauses esitatud kaebaja seisukoht on vastuolus, millise konkreetse väärteoasjas kogutud tõendiga ehk teisisõnu jääb kaebajale selgusetuks, milline konkreetne tõend tõendab kõiki nõutavaid süüteokoosseisu tunnuseid. XXX juhib kohtu tähelepanu sellele, et süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil s.t et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kaebaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et nagu nähtub ka tema poolt 19.04.2009.a. esitatud vastulausest, on põhivaidlus selles, kus väidetav, kaebajale omistatav väärtegu on toime pandud. Kaebaja kordab, et nii 14.04.2009.a. väärteoprotokollis kui ka otsuses on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Raua tn suunaga J.Vilmsi suunas ning kaebaja on juba vastulauses selgitanud, et Raua tn kogu oma pikkuses suunaga J.Vilmsi suunas ei ole 30 km/h ala, vaid suuremas osas ikka 50 km/h ala s.t Raua tn J.Vilmsi suunas ei ole täies ulatuses 30 km/h ala. Lisaks ei ole väärteoprotokollis vaatamata vastavate lahtrite olemasolule täpsustatud väärteo toimepanemise kohta, sh maja, korter, km tänavate vahel. Seega ei ole otsuse ega väärteoprotokolli alusel arusaadav, kus täpselt etteheidetav väärtegu kaebaja poolt toime pandi. XXX hinnangul jääb mulje, et kohtuväline menetleja püüab vaatamata olulistele puudustele protokollis ja otsuses ikkagi kuidagi tõendada, et tegu oli toime pandud 30 km/h alal. Kaebaja selgitab, et saamaks selgust, kus siis kaebaja sõiduauto kiirusemõõtmise hetkel asus, palus ta väljastada kiirusmõõteseadme taatlustunnistus, sest just sellega väidetakse olevat mõõdetud kiirusmõõteseadme ja sõiduauto vahelist kaugust. Vastav taatlustunnistus saadeti talle e-mailile ning nimetatud taatlustunnistusest nähtub, et taadeldud on kiirusmõõteseade.

3 XXX viitab Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja lg 2, mis sätestab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etaloniaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat ning mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Seega peab mõõteseade, millega mõõdeti kiirusmõõtmeseadme ja sõiduauto vahelist kaugust, ning mille tulemust kasutatakse väärteomenetluses tõendina, vastama eelpool märgitud mõõteseaduses sätestatule. Kaebuse esitaja hinnangul ei nähtu taatlustunnistusest, et UltraLyte 100 LR nr UX0205059 oleks taadeldud selleks, et mõõta mõõteseaduse kohaselt kaugust ehk vahemaad, märkides, et ebaseadusliku mõõteseadme alusel saadud tõend ei ole kasutatav kohtuvälises menetluses ega ka kohtumenetluses. Eeltoodut arvestades asus XXX seisukohale, et seega pole tõendatud jätkuvalt, kus leidis aset kaebajale kohtuvälise menetleja poolt omistatav väärteo toimepanemine. XXX selgitab kaebuses, et ta peab tõdema, et talle jääb ebaselgeks Rutt Riibergi 23.04.2009.a. koostatud seletus, juhtides tähelepanu sellele, et Raua tn 65 maja on kindlasti mitmeid meetreid pikk ning eelnimetatud selgituses ei ole kirjeldatud, kas kiirusmõõteseade asus maja alguses või keskel või lõpus – suunaga Vilmsi tn ning samuti ei ole arusaadav, millist ristmiku osa peetakse silmas, selgitades, et 30 km/h piiranguala lõpeb ristmiku (antud juhul Raua/Vase) algusega. Seega ei ole kaebuse esitaja hinnangul võimalik võtta seisukohta nimetatud seletuses esitatud väite, et Raua 65 ja Raua/Vase ristmike vaheline kaugus on 120 m, kui ka väite, et kiirusepiirangu märk oli sel alal 205 m kaugusel politseisõidukist. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et politseinik kiirusmõõteseadmega seisis politseiautost edasi (suunaga J. Vilmsi) ning seetõttu jääb talle nimetatud selgitusest ebaselgeks, kus ülemõõtmisel kohtuvälise menetleja ametnik asus, sest kasutatakse umbmäärast sõnastust. XXXmärgib, et võttes arvesse kohtuvälise menetleja poolt eelnimetatud dokumentides väidetut nähtub, et kaebajale heidetakse ette teo toimepanemist 18,8 m enne 30 km/h ala lõppu, kuid see on ebaveenev ning lõppjärgus tõendamata. Talle jääb arusaamatuks, miks ei ole arvestatud tema puhtsüdamliku kahetsuse kui kergendava asjaoluga, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja ei ole selles osas oma selget seisukohta avaldanud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja XXXtäielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et kõik on kaebuses kirjas nimelt on ta arvamusel, et protokoll ei ole täidetud selles ulatuses, mis talle ette heidetakse, see pole täpselt määratletud. Rikkumise kohaks on pandud üldiselt Raua tn, aga seal ei ole igal pool sama kiirus lubatud. Protokoll on ebatäpne. Kui see kõrvale jätta, siis jääb ka arusaamatuks, et kiirusemõõtja on ette nähtud kiiruse, mitte kauguse mõõtmiseks. Millisel Raua tänava osal kui kiiresti ta sõitis, seda ta enam nii täpselt ei mäleta, kuid, politsei väitel oli kiirus 57 km/h. Algul ta sellega ka nõustus, eeldades, et politsei tegemised on õiglased. Kinni peeti ta Raua tn otsas Vilmsi tänava pool. Mitmendas reas ta liikus, seda ta ei mäleta. Oli kaks politseinikku - üks oli autos, teine väljas. Teda peatas naine, samuti selgitati talle vist ka peatamise põhjust, et ta olevat ületanud kiirust, kiirus oli olnud 57 km/h. Kui kiiresti ta sõitis, seda ta väga ei jälginud, sest ta liikus liiklusvoos, oli hommikune aeg, oli palju autosid – tema ees, taga ja kõrval olid autod, seal on alati palju autosid. Samuti arvab ta seda, et talle näidati kiirusmõõteseadet, mis seal kirjas oli, seda ta ei mäleta, ju ta oli sellega tol hetkel rahul. Ta eeldas, et nad mõõdavad 50 km/h alas, kus võis olla ta kiirus 57 km/h, aga eeldatavasti mõõdeti kuskil kaugemal 30 km/h alas. Suurimat lubatud kiirust sel kohal ta ei tea, kuna kusagil oli ka 40 km/h märk. Kaebuse esitaja märkis, et algul ta ei saanud märke näha ja see panigi ta ümber mõtlema – nimelt ei näinud ta algul põhjust kahelda. Kui hiljem sealt uuesti läbi sõitis, siis ta sai aru, et midagi ei klapi. Tema kiirust mõõdeti 50 km/h alas, aga talle väideti, et mõõdeti eespool, aga ta ei nõustu sellega.

Tunnistajana üle kuulatud Rutt Riiberg andis ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja PP, Kesklinna politseiosakonnas. Ta arvab, et on kaebajat näinud, tuttav ta viimasega ei ole. Tunnistaja selgitas,

4 et tema mõõtis Ivo Vahkaliga Raua tn-l 30 km/h alas kiirust. Tema – Rutt Riiberg mõõtis, paarimees oli autos. Auto tuli 57 km/h. Ta ei mäleta enam, miks paarimees tegi kiirmenetluse asemel väärteoprotokolli, kaebaja vist ei olnud nõus oma kiirusega. Tol korral oli hommikune aeg, valge oli. Kellaaeg oli selline, et oli tihe liiklus. Patrullauto seisis Raua 65, paremal tee ääres, see jääb Raua tn lõppu. Ta oli patrullauto taga ja kiirust mõõtis ta 138 m pealt. Enne mõõtmist kontrollivad nad alati märgid üle. Raua tänaval lõpetab Vase tn ristmik 30 km/h ala. Nemad olid Vase ja Vilmsi tänavate vahel. Peale Vase tänavat on 50 km/h ala. Tema oli juba 50 km/h alal, aga ta mõõtis kiirusi, mis on 30 km/h alal, Kreutzwaldi ja Vase tänavate vahel. Kiirusmõõteseadme Ultra Lyte tööpõhimõte on järgmine. Kiirust mõõdetakse käest. Kiirust mõõtes, näeb täppi, suunab ta selle autole, vajutab päästikut ja siis fikseerib seade kiiruse. Eksimisvõimalus on väike, kuna aparaat mõõdab konkreetset kiirust. Ekraanil kuvatakse üks kiirus. Sellega saab mõõta 1 km kauguselt. Kui teele ilmub takistus, siis ei saa mõõta. Sellest, et aparaat ei mõõda, saab ta aru nii, et aparaat hakkab veidrat häält tegema. Eksimuse välistab ta selliselt, et esiteks näeb ta silmaga juba kiiruse ära ja seadme laseri täpp on nii väike, et suunatakse täpselt auto keskele. Kui ta mõõdab kiirust ja ta pole kindel, siis ta seda autot maha ei võta. Selle seadmega salvestada ei ole võimalik, näit jääb umbeks 3 minutiks ekraanile. Juhile tutvustas ta näitu ka. Autode vahelt just kaebaja auto kiirust on võimalik mõõta nii kaugelt, kuna ta vaatab läbi sihiku, seal on keskel väike punane täpp, see on laserkiir. Punane täpp on läbi sihiku koguaeg nähtav. Kui aparaati liigutada, siis kiir liigub. Sellega saab sihtida ükskõik, kui kaugelt. Ta on veendunud, et kiirust mõõdeti 30 km/h alas, selgitades, et peale kaebuse saamist pidi ta kirjutama ettekande. Nad läksid paarimehega tagasi sündmuskohale. Paarimees sõitis autoga Raua ja Vase ristile, kus nad mõõtsid politseiauto kauguse, mis oli vähem. Seega on ta kindel, et mõõtmine oli kindlasti 30 km/h alas.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtul esitatud kaebus rahuldamata, sest otsuse mittepõhistamine ei vasta tõele. Tõendid on kirjas väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et MõõteS § 5 tulenevalt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja nõuetekohaselt taadeldud mõõtevahendiga. Mõõtja on erialaselt pädev, mõõtevahend on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistatud taadelduks, samuti on 2003.a. väljastatud mõõtevahendile tüübikinnitus. Metoodika rikkumist ei ole, lähtudes kiirusmõõteseadme protokollist on metoodikat järgitud ja aluseks võetud karistuse määramisel. Asukoha suhtes on üle kuulatud tunnistaja, kelle ütlustega on tõendatud, et mõõtmine toimus 30 km/h alas.

Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid:

- Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel Ivo Vahkali poolt 14.04.2009.a. XXX suhtes koostatud väärteoprotokolli AB 1122356; - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussaare poolt 22.05.2009.a. väärteoasjas nr. 2316,09,006073 koostatud otsust; - Kalibreerimissertifikaadi nr T08-1197/3 koopiat; - Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 12.12.2007.a. väljastatud tunnistuse E 129 koopiat ja selle juures olevat lisa Põhja Politseiprefektuuri erialase kompetentsuse kinnitamise kohta. - 01.08.2003.a. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori asetäitja H. X ja legaalmetroloogia osakonna juhataja A. X allkirjastatud mõõtevahendi tüübikinnitust TJI 5- 3/12.30.03. - Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli 14.04.2009.a.; - XXX poolt 19.04.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud vastulauset; - Kohtuvälise menetleja ametnikule S.X 20.04.2009.a. Põhja PP edastatud töökäsku vastulause väärteomenetluse materjalide juurde lisamiseks; - Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel Rutt Riibergi 23.04.2009.a. seletust XXX vastulausele; - XXX11.05.2009.a. taotlust liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme UltraLyte 100 LR nr UX020596 taatlustunnistusese T08-1197/3 (01.09.2008) väljastamiseks;

5 - Kohtuvälise menetleja ametnikule S.Püvile 11.05.2009.a. Põhja PP edastatud töökäsku taotluse lahendamiseks; -Kohtuvälise menetleja Liiklusmenetlustalituse Korrakaitseosakonna konstaabel S.Püvi 13.05.2009.a. e-maili teel menetlusalusele isikule edastatud vastust taotlusele; - XXX13.05.2009.a. järelepärimist; - Kohtuvälise menetleja ametniku S.Püvi 14.05.2009.a. vastust taotlusele; - XXXkaristusregistri väljavõtet, millisest nähtub, et isikut on varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Nagu nähtub kaebaja ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et 14.04.2009.a kell 08.25 sõitis ta Tallinnas, Raua tn, liikudes J.Vilmsi tn suunas. Kaebaja ütluste kohaselt ta ei mäleta enam täpselt millisel Raua tn osal kui kiiresti ta sõitis. Esialgu nõustus politseiametniku poolt väidetud kiirusega 57 km/h, eeldades, et politsei tegemised on õiglased (kohtutoimik lk 16 pöördel). Samas ei lükka kaebaja nimetatud sõidukiirust ka ümber. Põhiline vaidlus käib selle üle, missuguses kiirusepiirangu alas kaebaja kiirust mõõdeti. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et konstaabel Rutt Riiberg mõõtis 14.04.2009.a kell 08.25 Tallinnas Raua tänaval, Kreutzwaldi ja Vilmsi tänava vahel Vilmsi tn poole liikuvate sõidukite kiirust. XXXpoolt juhitud sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, reg.nr. XXXliikus kiirusega 57 km/h ± 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Mõõtmine on toimunud paigal seistes ning patrullauto seisis paremal pool. Mootorsõiduk liikus pärisuunal, 2 sõidurajal, lähenes, samaaegselt liikus mitu sõidukit. Sõiduk liikus mõõtmise ajal 138,8 m kaugusel, politseisõiduk seisis Raua 65 juures. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning juhil avaldusi ei olnud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 14.04.2009 kell 08.25 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et XXXon rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Nähtuvalt kohtule esitatud mõõtevahendi kalibreerimistunnistustest T08-1197/3 oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte 100LR nr UX020596 tunnistatud taadelduks Mõõteseaduse § 10 lg 4 alusel Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist A.Võrgu poolt 2008.a. (kohtutoimik lk 22), s.t seade oli töökorras XXXrikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealusel mõõtevahendil kehtiv tüübikinnitus TJI 5-3/12.30.03, mis on väljastatud TJI poolt 01.08.2003.a. ning on antud konkreetselt laserkiirusmõõturi LTI 20.20 Ultralyte 100 LR kasutusele võtmiseks (kohtutoimik lk 23).

6 Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 14.04.2009.a. kell 08.00 ning seade oli töökorras (väärteotoimik lk 2). Eesti Akrediteerimiskeskus on 12.12.2007.a. Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse E 129 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve alal (kohtutoimik lk 19-21). Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Tunnistaja Rutt Riiberg on kohtule andnud kohtuistungil ütlusi menetlustoimingu, s.o kiiruse mõõteseadme tööpõhimõtte ja täpse käigu kohta, millistes kohtul puudub alus kahelda. Tunnistaja kinnitas, et kiirust mõõtis tema, ta oli patrullauto taga ja kiirust mõõtis ta 138 m pealt. Enne mõõtmist kontrollivad nad alati märgid üle. Raua tänaval lõpetab Vase tn ristmik 30 km/h ala. Nemad olid Vase ja Vilmsi tänavate vahel. Peale Vase tänavat on 50 km/h ala. Tema oli juba 50 km/h alal, aga ta mõõtis kiirusi, mis on 30 km/h alal, Kreutzwaldi ja Vase tänavate vahel. Kiirusmõõteseadme Ultra Lyte on lasermõõteseade. Kiirust mõõdetakse käest. Kiirust mõõtes näeb sihikus punast täppi, mis on laserkiir. Kiire suunab ta autole, vajutab päästikut ja siis fikseerib seade kiiruse. Eksimisvõimalus on väike, kuna aparaat mõõdab konkreetset kiirust. Ekraanil kuvatakse üks kiirus. Sellega saab mõõta 1 km kauguselt. Kui teele ilmub takistus, siis ei saa mõõta. Sellest, et aparaat ei mõõda saab ta aru nii, et see aparaat hakkab veidrat häält tegema. Eksimuse välistab ta selliselt, et esiteks näeb ta silmaga juba kiiruse ära ja seadme laseri täpp on nii väike, et suunatakse täpselt auto keskele. Kui ta mõõdab kiirust ja ta pole kindel, siis ta seda autot maha ei võta. Näit jääb umbeks 3 minutiks ekraanile. Politseiauto seisis Raua 65 maja juures, sealt toimus mõõtmine. 138 m eemal oli 30 km/h ala, kus nad fikseerisid kiirusi. Ta on veendunud, et kiirust mõõdeti 30 km/h alas, kuna käis seda hiljem kohapeal veel kontrollimas. Kaebaja auto kiiruseks mõõtis 57 km/h. (kohtutoimik lk 17, 17 pöördel). Kaebaja väitel ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus koos kaebaja sõidukiga veel autosid, kuid kuna kõnealuse seadmega on võimalik korraga mõõta vaid ühe sõiduki kiirust ning kuna mõõtja fikseeris näidu, siis on välistatud, et politseiametnik võis eksida kiiruse mõõtmisel ning omistada teise sõiduki kiiruse kaebaja poolt juhitud sõidukile. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. Kaebuse esitaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli, näidates tema sõiduki peatamisel mõõteriista näitu, mis kuulunuks teisele sõidukile. Arusaamatuks jääb kohtule ka kaebuse esitaja väide, et ta ei tea missuguse kiiruse piirangu alas tema kiirus fikseeriti. Kuigi väärteoprotokollis on märgitud rikkumise kohaks Raua tänav, siis kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollis on märgitud, et politseiauto seisis Raua 65 juures ning sellest kohast eemal 138,8 m kaugusel mõõdeti kaebaja sõiduki kiiruseks 57 km/h (väärteotoimik lk 2 pöördel). Sellise info olemasolu korral oli kaebajal võimalus kontrollida kas tema poolt juhitud sõiduki kiirus jäi kiiruspiirangut kehtestava liiklusmärgi „30“ mõjupiirkonda või mitte. Kohtu hinnangul mõõdeti kaebaja sõiduki kiirust 30 kiiruspiirangu alas, kuivõrd seda tõendavad nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kui ka tunnistaja ütlused. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 14.04.2009 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et XXXon rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt.

7 Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja XXXon kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et XXXpoolt LE § 126 p 3 rikkumine, st juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest, on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning XXXpoolt on see toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusnorme. Need rikkumised ei too endaga automaatselt kaasa otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd need on kõrvaldatud kohtumenetluses. VTMS § 74 lg 1p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. XXXon esitanud 19.04.2009.a. vastulause väärteoprotokollile, milles seab kahtluse alla rikkumise koha. Kohtuvälise menetleja 22.05.2009.a. otsuses on kirjas üksnes, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna need on vastuolus teiste väärteoasjas kogutud tõenditega Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, miks ei ole arvestatud vastulauset. Missuguseid kogutud tõendeid kohtuväline menetleja silmas pidas ning mida need tõendavad, seda otsusest ei nähtu. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses nentimine, et menetlusaluse isiku poolt esitatud väited on vastuolus teise kogutud tõenditega, ei ole käsitletav põhjendustena vastulause mittearvestamise kohta. Kui menetleja leidis väärteoasja uurides vastuolu, siis tema kohustuseks on need vastuolud ka menetluse käigus kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1122356, saab teha väärteoasjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda.

Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h. Kõnealuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus leiab, et XXX koostatud otsus tema karistamise kohta LS § 7422 lg 2 alusel on põhjendatud, kuid temale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Arvestades, et isik on kohtuvälises menetluses sõnaselgelt väljendanud kahetsust (kohtutoimik lk 5), siis nimetatud asjaolu arvestamata jätmine kohtuvälise menetleja poolt on põhjendamatu. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 126 p 3 rikkumisel on tõendatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS § ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse kahetsust. Samuti arvestab kohus asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt on isikul 3 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise ees - 06.06.2007.a. rikkumine LS § 7422 lg 2 järgi, 03.12.2008.a. rikkumine LS § 7435 lg 1 järgi ning 07.12.2008.a. rikkumine LS § 7422 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel ei saa kohus jätta tähelepanuta ka kiiruse ületamise määra. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on XXX karistamine rahatrahviga summas 4200 krooni.

Aulike Salo Kohtunik

8