4-18-4010/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4010

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoobril 2018 Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-4010 (2316,18,002869)

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi R.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2018 otsuse peale 2316,18,002869 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) R.L : (isikukood: XXX, elukoht: xxx)

- Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Tallinn) Rahumäe tee 6/1,

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. pre otsus R.L-ile Tühistada PPA Põhja fektuuri korrakaitsebüroo 18.07.2018 määratud rahatrahvi suuruse ja selle tasumise aja osas.

2. Mõista R.L-ile karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et R.L-ile mõistetud rah

atrahvi 800 eurot

on võimalik tasuda ositi, s.o 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või

arvele EE701700017001577198 Luminor pangas, m uleb viitenumber ärkida t 10220185082807.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikoht , arvates kohtuotsus on ule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2018 otsusega nr karistati R.L liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 ja §

224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot. Otsuse kohaselt juhtis R.L 30.06.2018 kella 02:00 ajal Tallinnas Ankru 13 juures

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavs õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrveldatud. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 tunnustel.

2. R.L esitas otsuse peale kaebuse, milles palub väga kahetseb oma käitumist ja vähendada määratud rahatrahvi, kuna selle tasumine käib talle üle jõu. Ta elab koos ema ja noorema õega munitsipaalmajas ning pere majanduslik olukord on raske. Ema palk on väga väike ja ise pole ta tööd leidnud. Maksmata on varasemad võlad.

Täiendavalt on ta taotlenud ka võimalust trahvi tasumiseks ositi ning on nõustunud sja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles leiab, et rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad, küll aga ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi

tasumise osit i.

Kaebaja pani toime enamohtliku liiklusalase väärteo, mis vastab mitmele kvalifikatsiooninormile ning seetõttu tuleb tema süü lugeda suureks, mis tingib ka karistuse määramise oluliselt rangemana santsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja nõustus asja . läbivaatamisega kirjalikus menetluses

Kohtu seisukoht 4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. R.L on oma süüd

tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad

ka

indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll,

tunnistaja D. M R.L-i ütlused, varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (17.10.2015) ning väljavõte maanteeameti liiklusregistrist.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. Ühe teoga on

R.L realiseerinud kahe väärteo koosseisu ning õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

5.

- 1, mille kohaselt on karistamise aluseks Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg st

isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada ka süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. uute

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13

, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvasta süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad da

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud -

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutl - ustest tulenevalt.

LS § 201 lg näeb karistusena ette ahatrahvi kuni 300 päevamäära või aresti, LS § 224 lg 2 2 r

samuti rahatrahvi kuni 300 päevamäära, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kuna ühe teoga on realiseeritud kahe väärteo koosseis, siis õigesti on R.L-ile määratud

karistus KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi, s.t määratud on üks karistus (LS) seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Valides karistuseks rahalise karistuse, on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 päevamäära. R.L-ile on see määratud oluliselt üle sanktsiooni keskmise ehk 225 päevamäära ning seda

eelkõige õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt.

R.L-i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et R.L-i väljahingatavas õhus

oli alkoholi sisaldus 0,25 mg ühes liitris ning see on miinimum määr, mis võimaldab tema käitumise kvalifitseerida LS § 224 lg 2 järgi. Oleks alkoholisisaldus olnud 0,01 mg väiksem, oleks see kaasa toonud vastu

tuse LS § 224 lg 1 järgi ehk karistuse oluliselt väiksemas määras. Süü suurust arvestades ei oleks si n põhjendatud karistuse määramine üle sanktsiooni keskmise i

määra.

Kuna aga alkoholi tarvitanuna juhtis R.L mootorsõidukit ka isikuna, kel puudus

juhtimisõigus (puudusid seega vajalikud oskused ja kogemused) ning teda on ka varem

kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, siis kujutas ta kahtlemata suurt ohtu kõigile kaasliiklejatele. Karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades on põhjendatud R.L-ile karistus mõista üle sanktsiooni keskmise määra, kuid see võib olla mõnevõrra väiksem kui määras kohtuväline menetleja (225 päevamäära).

Seega arvestades R.L-i süü suurust ning tema puhtsüdamlikku kahetsust kui

kergendavat asjaolu, vähendab kohus talle mõistetava trahvi suurust ja mõistab karistuseks rahatrahvi o 800 eurot. 200 päevamäära, s.

6. Kuna rahatrahvi kohene tasumine käib R.L-ile ilmselt üle jõu, peab kohus

võimalikuks ja põhjendatuks rahatrahvi maksmist osade kaupa. Lähtudes R.L-i

majanduslikust olukorrast ja juhindudes KarS § 66 lg.test 2 ja 3 kohus määrab, et mõistetavat rahatrahvi on R.L võimalik tasuda ositi ehk 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest

Otsuse tegemisel juhindub koh -dest 132 p 2, 133, 134. us VTMS §

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/