1-06-10019/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 (2)

Ärakiri

Kriminaalasi nr 1-06-10019

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2009. a Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-10019 Kohtunik Tiit Kullerkupp Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Siiri Bork Taotlus erakorraline ettekanne H.R-i kohta Süüdimõistetu H.R

isikukood: xxx; elukoht xxxx RESOLUTSIOON

Peatada H.R-i suhtes Viru Maakohtu 21.12.2007.a otsusega kriminaalasjas nr

1-06-10019 kohaldatud 1030 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine 75 (seitsmekümne viieks) päevaks.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

H.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.01.2007.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

- § 25 lg 2 järgi ning talle on mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 17.11.2004.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 2 kuud võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 19 kuud ning kohustati H.R-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 29. mail 2008.a.

2 (2)

19.10.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik Siiri Bork kohtule erakorralise ettekande H.R-i kohta, milles teeb ettepaneku pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 75 päeva võrra. Ettekande kohaselt viibis H.R töövõimetuslehel antud katseajal neljal korral:

töövõimetus ajavahemikul 12.08.2008.a. – 14.08.2008.a., töövõimetus ajavahemikul

10.03.2009.a. – 24.03.2009.a., töövõimetus ajavahemikul 25.03.2009 - 09.04.2009.a., töövõimetus ajavahemikul 01.07.2009.a. - 26.07.2009.a. Seega kokku viibis hooldusalune antud katseajal töövõimetuslehel 57 päeva. Ametnikule on hooldusalune esitanud töötundide arvestuslehti 574 töötunni ulatuses. Hooldusaluse enda sõnul on tal veel sooritada 450 töötundi. Oktoobris sooritatud töötundide arvestusleht on ametnikule esitamata. Kuna H.R omab alalist töökohta ning töötunde saab sooritada nädalavahetustel, on tõenäoline, et H.R ei jõua kohtu poolt määratud tähtajaks kõiki töötunde sooritatud. Antud katseajal on hooldusalusega kohtutud 20 korral. Mitteilmumisi on olnud kahel korral. Ametnik on antud katseajal hooldusalusel tihendanud registreerimise sagedust. Põhjuseks H.R-i suhtumine kriminaalhooldusesse ning sellega kaasnevate kohustuste täitmisesse. Üldkasuliku töötundide sooritamise peatamiseks ei ole ametnik erakorralist ettekannet koostanud, sest H.R oli veendunud, et jõuab tähtajaks talle määratud töötunnid sooritatud.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 3 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö täitmise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt viibis süüdimõistetu H.R üldkasuliku töö tegemise perioodil neljal korral töövõimetuslehel kokku 57 päeva. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.R-ile kohtuotsusega pandud üldkasuliku töö täielikuks sooritamiseks tähtaja kulgemine peatada 75 päevaks.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § lg-st ja KrMK §-st 427. .

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus

10.novembril 2009.a

№oremreferent

Merle Kaegas