3-18-1828/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1828

Haldusasi

Aktsiaseltsi Ortopeedia Arstid kaebus riigihangete vaidlus-

tuskomisjoni 14.09.2018 otsuse nr 166-18/194960 tühista-

miseks ning Eesti Haigekassa 09.08.2018 otsuse nr 371

tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti Aktsiaselts Medita

Baltics Harju maakonnas ortopeedilise päevaravi ja statsio-

naarse ravi erialadel

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) – Aktsiaselts Ortopeedia Arstid, volitatud

esindaja vandeadvokaat Merit Lind

Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, volitatud esindaja

Endla Tempel

Kolmas isik (pakkuja) – Aktsiaselts Medita Baltics, volitatud

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi Ortopeedia Arstid kaebus rahuldamata.

2. Mõista Aktsiaseltsilt Ortopeedia Arstid Aktsiaseltsi Medita Baltics kasuks välja

menetluskulud summas 810 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.11.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib ringkonnakohus

hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-18-1828

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) hanketeate ning tegi

kättesaadavaks hankedokumendid.

2. Pakkumuste esitamise tähtajaks (17.07.2018) esitasid teiste seas pakkumuse Aktsiaselts

Ortopeedia Arstid ja Aktsiaselts Medita Baltics, tehes mõlemad seda mh ortopeedilise päevaravi

ja statsionaarse ravi erialadel Harju maakonnas.

3. Eesti Haigekassa tegi 09.08.2018 otsuse nr 371, millega mh kvalifitseeris Aktsiaseltsi

Medita Baltics Harju maakonnas ortopeedilise päevaravi ja statsionaarse ravi erialadel.

4. Aktsiaselts Ortopeedia Arstid esitas 21.08.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse Eesti Haigekassa 09.08.2018 otsusele osas, millega kvalifitseeriti

Aktsiaselts Medita Baltics Harju maakonnas ortopeedilise päevaravi ja statsionaarse ravi

erialadel.

5. VAKO jättis 14.09.2018 otsusega nr 166-18/194960 vaidlustuse rahuldamata.

1) Kolmanda isiku tegevusload katavad ära kõik vaidlusalused tegevusalad ja piirkonnad.

Hankijal ei olnud 09.08.2018 otsust tehes kohustust ise kontrollida, kas pakkuja viidatud

tegevusload on ikka väljastatud õiguspäraselt, st kas pakkuja täidab ka tegelikult kõik

tegevusloa väljastamise eeltingimused. Hanketeate p III.1.4 alap 1 sätestab sõnaselgelt, et

hankija kontrollib tegevusloa nõude täitmist Terviseameti (TeA) tegevuslubade registrist. Seega

nägi hankija ette, et ta tugineb pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel TeA registrist

nähtuvale, mitte enda juurdlustööle. Seda tingimust asjaomase vaidlustamistähtaja jooksul ei

vaidlustatud, mistõttu on see sellisena kõikide asjaosaliste jaoks siduv.

2) Tegevusloa nr L04251 tunnistas TeA 23.08.2018 küll kehtetuks, ent Tallinna Halduskohus

on 06.09.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1673 vastava otsuse kehtivuse peatanud ning

tegevusluba puudutav kanne on registris taastatud. Isegi vaidlustusmenetluse kestel leidnuks

jõustunud kohtulahendiga kinnitust, et tegevusluba nr L04251 väljastati kolmandale isikule

õigusvastaselt või oleks kõrgem kohus halduskohtu eelviidatud määruse tühistanud, ei oleks see

mõjutanud antud vaidlustuse lahendamist. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel saab arvestada

üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas otsuse tegemise ajal. Hankija tegi vaidlusaluse

otsuse 09.08.2018 ning sel ajal polnud TeA tegevusluba nr L04251 veel kehtetuks tunnistanud.

3) Vastavalt väljakujunenud vaidlustuspraktikale ei ole hankijal positiivse sisuga otsuste (st

kedagi ei jäeta kvalifitseerimata või kellegi pakkumust ei lükata tagasi jne) puhul kuigi kõrget

põhjendamiskohustust. Hankija ei pea tarbetult nimetama kõiki tingimusi, millele pakkuja isik

või tema pakkumus vastab. Kuivõrd hankija leidis ka praegusel juhul, et kolmas isik täidab kõik

kvalifitseerimistingimused, ei pidanud ta oma otsuses tarbetult neid tingimusi üles lugema.

Piisav oli tõdeda, et kolmas isik kuulub kvalifitseerimisele. Vaidlustuse esitamise korral peab

hankija olema valmis oma positiivse sisuga otsust põhjendama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Aktsiaselts Ortopeedia Arstid esitas 24.09.2018 (täiendatud 11.10.2018) Tallinna

Halduskohtule kaebuse VAKO 14.09.2018 otsuse tühistamiseks ning Eesti Haigekassa

09.08.2018 otsuse tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti pakkuja Aktsiaselts Medita Baltics

Harju maakonnas ortopeedilise päevaravi ja statsionaarse ravi erialadel.

3-18-1828

3(7)

1) Kolmanda isiku poolt riigihankes märgitud tegevuskohtades olevad ruumid Harju

maakonnas ei vasta õigusaktidest ortopeedilise päevaravi ja statsionaarse ravi osutamiseks

ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile kehtestatud nõuetele ning kolmas isik ei ole nendes

suuteline nõuetekohaselt teenindama riigihankes olevaid ravijuhte. Kaebajale ja hankijale

teadaolevalt on TeA algatanud järelevalvemenetluse kolmanda isiku tegevuskoha – Mustamäe

tee 55a, Tallinn suhtes, ning on 23.08.2018 otsusega tunnistanud kolmandale isikule väljastatud

erihaigla tegevusloa nr L04251 kehtetuks.

2) Eeltoodust lähtuvalt ei oleks hankija tohtinud kolmandat isikut riigihankes kvalifitseerida.

Hankija oli enne riigihankes kvalifitseerimise otsuse tegemist teadlik kolmanda isiku

tegevuskoha mittenõuetekohasusest. Kuna hankija poolt oli väljakuulutatud eriarstiabi teenuste

hange, siis oleks hankija pidanud pärast vaidlustaja pöördumise saamist rakendama

uurimisprintsiipi, sest saadud info viitas asjaolule, et kolmas isik võib olla esitanud enda

kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta valeandmeid. Vastasel juhul rikub hankija

kohustust kontrollida, kas pakkuja vastab hankes kehtestatud tingimustele, ning kohustust

tagada, et pakkujaga sõlmitakse hankeleping vastavuses tema esitatud pakkumusega.

3) Vaidlustatud otsuses puuduvad viited ja põhjendused selle kohta, et hankija oleks kolmanda

isiku kvalifitseerimisel tema suutlikkust sisuliselt kontrollinud. Hankija ei ole otsuses esitanud

ka mingeid põhjendusi selle kohta, miks hankija on otsustanud ülaltoodud informatsiooni

ignoreerida ning jätta kolmanda isiku tegeliku teenuse osutamise võimekuse kontrollimata.

4) Hankija on otsuse tegemisel rikkunud riigihanke läbiviimise võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtteid. Kolmas isik on pakkumuses tegelikkusele mittevastavat informat-

siooni esitades saavutanud olukorra, kus riigihanke tulemusena antakse talle ortopeediateenuste

osutamise õigus, mida kolmas isik ei suuda reaalselt teenindada. Kolmas isik on saavutanud

ebeõigete andmete esitamisega alusetult eelise riigihankes osalevate konkurentide, sh kaebaja,

ees. Kui riigihanke tulemusena sõlmitakse hankelepingud ära, siis riigihanke menetlus lõpeb.

Kui kolmas isik ei suuda kokku lepitud teenuseid tegelikkuses osutada, siis ei ole hankijal

võimalik kolmandast isikust üle jäänud ravijuhtusid enam teistele pakkujatele allokeerida, sest

viimasega ei ole riigihanke tulemusena hankelepingut sõlmitud. See seab ohtu aga vastavate

tervishoiuteenuste katkematu osutamise. Teenuse osutamise tagamiseks tuleb hankijal

korraldada üle jäänud mahu teenindamiseks uus hankemenetlus. Sellises olukorras on hankija

tegevusetus kolmanda isiku tegeliku ravijuhtude teenindamise suutlikkuse kontrollimisel

andnud kolmandale isikule riigihankes alusetult eelise ning kahjustanud nii kaebaja kui edaspidi

ka patsientide õigusi ja huve.

5) Erinevalt VAKO otsuses märgitust on kaebaja seisukohal, et olukorras, kus on selgunud

kolmanda isiku riigihanke lepingu täitmise suutlikkuse puudumine, on lubamatu sellise isiku

kvalifitseerimine ning hankija kontrolli teostamata jätmine.

6) Kaebajale on pärast halduskohtule kaebuse esitamist saanud teatavaks, et kaebaja

üürileping aadressil Mustamäe tee 55a on üles öeldud. Seega ei saa kolmas isik nimetatud

tegevuskohas hankijaga sõlmitava lepingu alusel raviteenuseid osutada, mistõttu ei ole täidetud

riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimus, et isikul peab olema tegevusluba teenuse

osutamiseks väljakuulutatud teenuse osutamise kohta, ravitüübi ja eriala kohta.

7) Asjaolu, et hankija on läbi viinud liisuheitmise nii päevaravi kui statsionaarsete teenuste

osas, kaebaja kaebeõiguse olemasolu ei muuda, sest liisuheitmise tulemused ei ole hankija poolt

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustega kinnitatud.

7. Aktsiaseltsi Medita Baltics palub 27.09.2018 seisukohas (täiendatud 18.10.2018) jätta

kaebus rahuldamata.

3-18-1828

4(7)

1) Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) §-dest 98 ja 99 tuleb kõik pakkuja kvalifikatsiooni

tõendamiseks nõutavad andmed ja dokumendid nimetada hanketeates ning hankija saab lähtuda

üksnes hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimustest. Seda on korduvalt rõhutatud ka

Riigikohtu praktikas.

2) Praegusel juhul oli hanketeates sätestatud kaks kvalifitseerimistingimust – esiteks tegevus-

loa olemasolu teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise

kohas (millise tingimuse täitmist pidi vastustaja kontrollima TeA tegevuslubade registri järgi)

ning teiseks 2017. a tervishoiuteenuste käive hanketingimustes märgitud ulatuses (mille kohta

pidi pakkuja esitama omapoolse kinnituse). Kolmas isik vastas vaidlustatud otsuse tegemise

ajal mõlemale hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimusele.

3) Vastuolus eeltooduga üritab kaebaja tuletada hanketingimustest ja õigusaktidest täienda-

vaid kvalifitseerimistingimusi, mida hanketeates märgitud ei olnud ning mis tooks kaasa

pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna kolmandale isikule esitataks kvalifitseerimisel

täiendavaid nõudeid võrreldes teistega. Kui hanketeates näidatud kvalifitseerimistingimusi ei

ole kellegi poolt õigeaegselt vaidlustatud, ei saa seda teha ka ühe pakkuja kvalifitseerimise

otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul ei ole küsimus kvalifitseerimistingimustele vastavuse

(tegevusloa olemasolu) kontrollimises, vaid täiendava kvalifitseerimistingimuse (pakkuja

tegevuskohtade vastavus õigusaktides kehtestatud nõuetele) rakendamises kolmanda isiku

suhtes, mida hanke alusdokumentides sätestatud ei olnud.

4) Vastustaja pidi kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni üksnes tegevusloa olemasolu (ja

2017. a tervishoiuteenuste käibe suuruse) alusel, mida vastustaja ka tegi. Vastustaja ei saanud

pakkujate kvalifitseerimisel asuda kontrollima nende tegevuskohtade vastavust õigusaktides

sätestatud nõuetele. Samuti ei kehtestanud hanketingimused nõuet, et pakkuja osutaks

konkreetses tegevuskohas ja konkreetsel erialal teenuseid juba enne hankemenetluses

pakkumuse tegemist, pakkuja kvalifitseerimiseks piisas hanketingimuste järgi tegevusloa

olemasolust, mis pakkujale selliste teenuste osutamise õiguse annab.

5) Kaebaja väited kolmanda isiku tegevuskohtade mittevastavuse kohta õigusaktides

kehtestatud nõuetele on ka sisuliselt põhjendamatud. Vastab tõele, et TeA tegi 23.08.2018

otsuse kolmanda isiku tegevusloa nr L04251 kehtetuks tunnistamise kohta, kuid sellele ei

eelnenud mistahes järelevalvemenetlust. Mh sellel põhjusel on kolmas isik esitanud kohtule

kaebuse TeA otsuse tühistamiseks. TeA viis kolmandale isikule erihaigla tegevusloa andmise

menetluses 18.04.2018 läbi eelnimetatud tegevuskoha kontrolli mh ruumide, sisseseade ja

aparatuuri vastavuse osas ega tuvastanud mistahes puudusi. TeA on 15.10.2018 otsusega

tunnistanud oma 23.08.2018 otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, märkides, et kolmanda isiku

tegevusluba nr L04251 kehtib alates 02.05.2018

6) Kolmanda isiku kvalifitseerimine Harju maakonnas statsionaarse ravi erialadel (s.o

endoproteesimine ja statsionaarne ortopeedia) ei saa rikkuda kaebaja õigusi, arvestades hanke-

menetluse edasist käiku. Kuna pakkumused said hindamisel võrdse arvu punkte ning pakutud

ravijuhtude kogumaht ületas väljakuulutatud hankemahtu vastaval erialal, korraldas vastustaja

09.08.2018 liisuheitmise. Selle kohta koostatud protokollidest nähtuvalt võitis endoproteesi-

mine ja statsionaarne ortopeedia erialal liisuheitmise kaebaja. Eeltoodu tähendab, et kõnealustel

erialadel tunnistatakse kaebaja pakkumus edukaks ning sõlmitakse temaga hankeleping tema

poolt pakutud ravimahu ulatuses sõltumata kolmanda isiku kvalifitseerimisest.

7) Kolmanda isikuga sõlmitud lepingu ülesütlemisavaldus esitati 19.09.2018. Seega ei saa see

asjaolu mõjutada vastustaja 09.08.2018 otsuse õiguspärasust. Ainuüksi lepingu ülesütlemis-

avalduse esitamisest ei saa seejuures järeldada, et kolmas isik on Tallinnas Mustamäe tee 55a

3-18-1828

5(7)

asuvate ruumide kasutusõiguse kaotanud. Vaidlust Mustamäe tee 55a ruumide kasutusõiguse

üle ei saa lahendada vastustaja hankemenetluses ega halduskohus käesoleva asja lahendamisel.

8. Eesti Haigekassa palub 02.10.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Pakkuja kvalifitseerimise kohta otsuse tegemisel kontrollib vastustaja (hankija) hanketeates

ja erimenetluse korras esitatud nõuete täitmist, sh tegevusloa olemasolu pakkumuse esitamise

päeval pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise

kohas. Vastustaja ei kontrolli tegevusloa saamise aluseks olevate tingimuste täitmist. Seda on

teinud TeA tegevusloa andmisel. Tegevusloa andmisel kontrollib TeA teenuse osutamise

vastavust õigusaktidele, st tegevusluba antakse, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate

koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

(TTKS) alusel kehtestatud nõuetele. Vastustajal ei ole pädevust otsustada, kas TeA väljastatud

tegevusluba on antud õiguspäraselt või ei. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või tühistamine on

TeA pädevuses.

2) Kõnealust kvalifitseerimise tingimust ega ka muid riigihanke alusdokumentides toodud

tingimusi ei ole RHS-s sätestatud vaidlustamistähtaja jooksul vaidlustatud, mistõttu selline

vaidlustus on aegunud. Täiendavaid tingimusi ei saa riigihanke alusdokumentides enam

sätestada.

3) Kolmandal isikul oli 09.08.2018 otsuse tegemise ajal ja pakkumuse esitamise päeval kehtiv

tegevusluba väljakuulutatud tegevuskohas pakutud teenuse osutamiseks. Hankija otsus on seega

õiguspärane.

4) TeA 23.08.2018 otsus ei tähenda, et vastustaja 09.08.2018 otsus oleks õigusvastane ja

vastuolus hanke alusdokumentidega, sest vastustaja otsuse tegemise ajal oli kolmanda isiku

tegevusluba nr L04251 kehtiv. Nimetatud tegevusluba kehtib ka praegusel hetkel, sest

halduskohus on haldusasjas nr 3-18-1673 TeA otsuse kehtivuse peatanud.

5) Vastustaja 09.08.2018 otsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Otsus on vaidlustatud

osas positiivse sisuga ja tulenevalt väljakujunenud vaidlustuspraktikast ei ole hankijal kuigi

kõrget põhjendamiskohustust. Otsus on ka kaebaja ja teiste kvalifitseeritud teenuse osutajate

osas positiivse sisuga ja kõiki on põhjendamise kohustuse osas koheldud võrdselt.

6) Harju maakonnas ortopeedia päevaravi ja statsionaarse ravi pakkujate vahel toimus

liisuheitmine. Liisuheitmisel statsionaarse ortopeedia erialal sai liisu nr 1 kaebaja ja ortopeedia

päevaravis sai liisu nr 1 kolmas isik.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et Aktsiaseltsi Ortopeedia Arstid kaebus ei kuulu rahuldamisele.

10. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamine on hankija õigus ning kvalifitseerimise tingi-

mused peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed (RHS § 98 lg 1).

Kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsust ja asjakohasust peab hankija seega hindama

nende kehtestamisel. Kvalifitseerimise tingimusele saab esitada vastuväite hanketeadet vaidlus-

tades. Kui hanketeade on jõus (selle vaidlustamise tähtaeg on möödunud), tuleb nii hankijal kui

pakkujatel lähtuda kehtestatud kvalifitseerimise tingimustest, st pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimisel ei saa enam / uuesti tõstatada kvalifikatsiooninõude asjakohasuse või puudu-

likkuse küsimust (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 25).

3-18-1828

6(7)

11. Käesolevas asjas puudutab vaidlus sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke

(viitenumber 194960) hanketeate p III.1.4 alap-s 1 sätestatud järgmist kvalifitseerimistingimust:

„Pakkujal, sh ühispakkujal peab olema pakkumuse esitamise päeval tegevusluba pakutava

teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise kohas. Hankija

kontrollib nõude täitmist Terviseameti tegevuslubade registrist“.

Vaidlus puudub selles, et hanketeadet ei ole vaidlustatud ning selle vaidlustamise tähtaeg on

möödunud.

12. Kaebaja ei ole seadnud kõnealuse hanketingimuse asjakohasust ja proportsionaalsust

otseselt kahtluse alla, vaid leiab, et kõnealune tingimus hõlmab endas hankija kohustust

kontrollida sisuliselt pakkuja suutlikkust osutada eriarstiabi teenuseid kooskõlas selleks

kehtestatud nõuetega.

Kohus sellise kaebaja tõlgendusega ei nõustu. Viidatud hanketingimus on selge ja ühemõtteline

selles, milles seisneb kvalifitseerimistingimus ja sellele vastamine: pakkujal peab olema

tegevusluba pakutava teenuse osutamiseks ning see peab nähtuma TeA tegevuslubade registrist.

See tähendab, et haigekassa on seostanud pakkuja võimekuse hangitavat teenust osutada TeA

poolt tegevusloa väljastamisega. Kohtu hinnangul on sellisele seosele raske ka etteheiteid teha,

kuivõrd tervishoiuteenuste osutamise loakohustuslikkuse eesmärgiks ongi olnud teenustele

ühtsete nõuete kehtestamine ning nendele vastavuse kontrollimine enne teenuse osutamisega

alustamist (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 40-42, samuti TTKS eelnõu

seletuskiri1). Tegevusloa andmise otsustamine on antud TeA pädevusse (TTKS § 41 lg 1) ning

eriarstiabi osutamise tegevusloa väljastamine annab õiguse haiglavälise eriarstiabi osutamiseks

ja/või haigla pidamiseks (TTKS § 21 lg 1 ja § 22 lg 2). Eesti Haigekassal kui hankijal ei ole

kvalifitseerimistingimustest ega ka õigusaktidest tulenevalt õigust ega kohustust anda

hinnangut TeA poolt väljastatud tegevuslubade õiguspärasusele.

13. Asja materjalidest nähtub, et kolmanda isiku pakkumuses on nimetatud kaks tegevusluba:

nr L03885 ja nr L04251. Vastustaja ja VAKO hinnangul katavad need tegevusload ära kõik

vaidlusalused tegevusalad ja piirkonnad. Sellele ei ole kohtule arusaadavalt vaielnud vastu ka

kaebaja. Samuti puudub vaidlus selles, et tegevusload olid pakkumuse esitamise päeval ja

vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kantud TeA tegevuslubade registrisse. Seega vastas kolmas

isik hanketeate p III.1.4 alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele.

Eeltoodud järeldust ei mõjuta asjaolu, et pärast kolmanda isiku kvalifitseerimist (pärast Eesti

Haigekassa 09.08.2018 otsuse tegemist) tunnistas TeA 23.08.2018 otsusega kolmanda isiku

tegevusloa nr L04251 kehtetuks (millise otsuse tunnistas TeA omakorda 15.10.2018 otsusega

kehtetuks) ning kolmanda isiku tegevuskoha üürileping on üles öeldud (mille osas toimub

lepingu poolte vahel vaidlus).

Kolmanda isiku tegevuslubade nr L03885 ja nr L04251 kehtivus nähtub TeA tegevuslubade

registrist (http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/) ka käesoleva otsuse tegemise ajal.

14. Olukorras, kus kvalifitseerimise tingimuseks on tegevusloa olemasolu ja selle nähtumine

TeA registrist, tuleb kvalifitseerimise otsuse nõuetekohase põhjendusena mõista vastavatele

tingimustele vastavuse möönmist. Otsusest ei pea nähtuma analüüs, kas tegevusloa omaja

vastab tegevusloa väljastamise tingimustele.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/21050486-baf1-33a0-b639-

8e130d8adc03/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seadus (algteksti jätk, lk 14)

3-18-1828

7(7)

15. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Haigekassa 09.08.2018 otsus nr 371 vaidlustatud osas,

samuti VAKO 14.09.2018 otsus nr 166-18/194960 õiguspärased ning nende tühistamiseks

puudub alus.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja

ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks

esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

Kolmas isik taotleb menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist summas 810 eurot (sh

käibemaks). Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohtu hinnangul

on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kaebajalt kolmanda

isiku kasuks väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik