3-17-1332/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1332

Haldusasi

Digiekraanid OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 25.05.2017 otsuse nr 4-3/1878 tühistamiseks

ning 30.03.2017 ehitusteatise nr 1711201/04821 uuesti

läbi vaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Digiekraanid OÜ, esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Digiekraanid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25.09.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Digiekraanid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna halduskohtu

11.04.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1332 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-17-1332

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Digiekraanid OÜ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 30.03.2017

ehitusteatise nr 1711201/04821, millega andis teada reklaamikandja paigaldamisest Tiigiveski

Arendus OÜ-le kuuluvale Liivalaia tn 34 asuvale kinnisasjale. Digiekraanid OÜ kõrvaldas

ehitusteatisel esinenud puudused ning esitas 16.04.2017 täiendavad dokumendid.

2. TLPA keeldus 25.05.2017 otsusega nr 4-3/1878-1 ehitusteatise nr 1711201/04821

kinnitamisest ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 6 ja § 44 p 4 alusel.

Reklaamikandja,

mis

on

paigaldatud

ebaseaduslikult,

ei

vasta

linnaruumilistele

arhitektuurilistele tingimustele. Reklaamikandja konstruktsiooni kujundus- ja teostuslahendus

on vastuolus arhitektuurilise keskkonnaga sobitumise nõudega ega vasta ümbritseva

hoonestusala kvalitatiivsetele nõuetele. Reklaamikandja lahendus on vastuolus Tallinna

Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 25 lg-ga 2.

Reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad

üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna

kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala. Asukoha vahetus läheduses asub hotell, mis on

ajalooliselt üks Eesti esindushotelle ja mida külastab suur hulk väliskülalisi. Eelneva tõttu ei

ole alas võimalik toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaami- ja/või teabekandjaid.

Reklaamikandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjub juhuslikuna ning kahjustab seeläbi

avalikku linnaruumi. Tallinna Transpordiamet ei ole nõustunud LED-ekraani paigaldamisega,

sest selles piirkonnas liiklemine nõuab sõidukijuhtidelt ja jalakäijatelt kõrgendatud

tähelepanu, kuid LED-ekraan omab sellele vastupidist toimet.

3. Digiekraanid OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses TLPA 25.05.2017

otsus tühistada ja kohustada vastustajat ehitusteatise uueks läbivaatamiseks.

Otsusest ei nähtu, millisele EhS § 36 lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja EhS § 36 lg 6 ja §

44 p 4 kohaldamisel tuginenud. Ühestki õigusaktist ei tulene õigust jätta ehitusteatis

kinnitamata põhjusel, et seda ei esitatud vähemalt kümme päeva enne ehitustegevusega

alustamist, ega seetõttu, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta.

EhS § 44 p-st 4 tulenevad eeldused ehitusteatise kinnitamata jätmisele ei ole täidetud. Otsusest

ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamikandja vastustaja arvates

ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on põhjendamata

reklaamikandja väidetav mittevastavus Tallinna ehitusmääruse § 25 lg-le 2. Sarnase

konstruktsiooni ja toestuslahendusega reklaamikandjad on levinud, sh Tallinna kesklinna

piirkonnas. Vaidlusaluse reklaamikandja kujunduses ei ole ebatavalisi, kohatuid või muid

linnaruumi sobimatuid elemente. Ainuüksi reklaamikandja modernne välimus ei muuda seda

tööstusaladele omaseks ega linnaruumi sobimatuks. Reklaamikandja püstitamisega ei kaasne

kolmandatele isikutele mingisugust püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju, mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Reklaamikandja hüpoteetiline kujunduslik

ebasobivus ja/või riive Eesti väliskülaliste subjektiivsele ilumeelele ei anna alust jätta

ehitusteatist EhS § 44 p 4 alusel kinnitamata. Vastustaja viide Riigikohtu 28.03.2012 otsusele

nr 3-3-1-4-12 on asjakohatu.

3-17-1332

3(9)

Tallinna Transpordiameti seisukoht, millele vastustaja haldusakti põhjenduses viitab, pärineb

2015. a-st ning on antud seoses reklaamikandja paigaldamisega Liivalaia tn 32 hoonele. See ei

oma puutumust vaidlusaluse reklaamikandja paigaldamisega Liivalaia tn 34 kinnisasjale,

millel ei paikne ühtegi hoonet. Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirja vormis kinnitus,

mille kohaselt kehtib 2015. a-l antud arvamus ka Liivalaia tn 34 asuva reklaamikandja suhtes,

ei kõrvalda puudusi vastustaja läbi viidud haldusmenetluses. Tallinna Transpordiameti tellitud

2013. a uuring „Reklaami-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“ ei kinnita

usaldusväärselt, et LED-reklaamikandjad ohustavad liiklust. Kaebaja tellis AS-lt Teede

Tehnokeskus uuringu „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate

ohutusele“, mille kohaselt ei ole LED-ekraanide ohtlikkus liiklejatele tõendatud.

TLPA 01.03.2017 kutse selgituste andmiseks on edastatud kaebajale enne ehitusteatise

esitamist ning ehitusteatise kinnitamise menetluses ei ole kaebajat ära kuulatud. Vastustaja ei

ole kaalunud reklaamikandja võimaliku negatiivse mõju kõrvaldamiseks kõrvaltingimuste

seadmist (nt ekraani valgustugevuse muutmine sõltuvalt kellaajast) ega seda kaebajaga

arutanud. Ehitusteatise tagantjärgi esitamine ei anna haldusorganile õigust haldusmenetluse

põhimõtteid ümber kujundada ega välista võimalust kaaluda kõrvaltingimuste seadmist.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Esitades ehitusteatise pärast reklaamikandja püstitamist ja kasutama asumist, on kaebaja

välistanud ehitusteatise menetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Vastustajal

puudus võimalus kaaluda vastavalt EhS § 36 lg 5 p-le 3 ehitisele täiendavate arhitektuuriliste,

ehituslike või kujunduslike nõuete esitamist. Kuna ehitis, mille kohta on ehitusteatis esitatud

pärast selle valmimist ja kasutama asumist, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele

tingimustele ja omab ohtlikku mõju liiklusele, tuleb ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmist

pidada põhjendatuks.

Viite puudumine EhS § 36 lg 5 konkreetsele punktile ei mõjutanud asja otsustamist. Otsusest

ilmneb selgelt, miks vastustaja EhS §-i 44 kohaldas – ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p

1). Ehitis on ohtlik ja ei sobi asukohta arhitektuuriliselt. Pädeval asutusel on õigus esitada

ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke nõudeid (EhS § 36 lg 5 p 3),

kuid kuna ehitusteatis esitati juba valminud ehitisele, saanuks selliseid nõudeid esitada riikliku

järelevalve menetluses. Täiendavate nõuete esitamine tähendanuks praegusel juhul nõuet

osaliseks või täielikuks lammutamiseks, mida saab teha ainult EhS §-st 132 lähtudes.

Vastustaja selgitas haldusaktis ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmise põhjusi ega viidanud,

et põhjuseks oli ehitusteatise esitamine pärast ehitise valmimist.

Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea tava kohaselt ning head tava tuleb järgida ka muus

ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses (EhS § 7). Riigikohus on 28.03.2012 otsuses nr 3-3-

1-4-12 leidnud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga.

Piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistutelt ning võib

vähendada nende väärtust. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, miks reklaamikandja ei sobi

antud piirkonda.

Tallinna Transpordiamet ei nõustunud reklaamikandja paigaldamisega ja selgitas

reklaamikandja ohtlikkust. Arvamus, mille Tallinna Transpordiamet esitas Liivalaia tn 32

reklaamikandja kohta, kehtib vastavalt Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirjale ka

Liivalaia tn 34 reklaamikandja osas. Liivalaia tn 34 asub samas piirkonnas sama ristmiku

lähedal – tegemist on naaberkinnistutega. Tallinna Transpordiameti seisukoht põhineb 2013. a

uuringul. Kaebaja esitatud uuringus on kasutatud subjektiivset metoodikat (kirjanduse

uurimine, vaatlus ja küsitlus). Küsitluse andmeid ei saa ka selle valimi põhjal pidada

3-17-1332

4(9)

usaldusväärseks. Lisaks võib järeldada, et vaatlused ei hõlmanud pimedat aega. Tallinna

Kesklinna Valitsus leidis samuti 22.03.2017 e-kirjas, et LED-ekraan ei ole ohtlikkuse tõttu

Liivalaia tn 34 kinnistule sobiv ja tuleks lammutada. Negatiivse kooskõlastuse ehitusteatisele

andsid ka Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Keskkonnaamet.

Vastustaja saatis 01.03.2017 kaebajale kutse tulla selgitusi andma, seega anti talle võimalus

olla ära kuulatud. Ehkki kutse saadeti enne ehitusteatise esitamist, oli kaebajat juba ammu

enne ehitusteatise esitamist teavitatud asjaolust, et ehitis on ehitatud ebaseaduslikult, ning

asutud kaaluma võimaliku ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalusi. Seda kinnitab

Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korraldus nr 494-k, mille sisuks on Tallinna Kesklinna

Valitsuse tegevuse peale esitatud kaebaja vaide läbivaatamine (Liivalaia tn 34 kinnistule

reklaamikandja paigaldamise taotlusele kooskõlastuse andmisest keeldumise peale).

5. Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

Liivalaia tn 34 paigaldatud reklaamikandja püstitamiseks on vajalik esitada ehitusteatis ja

ehitusprojekt (EhS § 35 lg 3 ja lisa 1). Reklaamikandja on paigaldatud ebaseaduslikult, s.o

enne pädevale asutusele vastava ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist (EhS § 36 lg 2).

EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises

märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse;

2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid

arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 sätestab, et kui esinevad selle

paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa

andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 4 kohaselt

keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja

omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas

olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada.

Otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusteatise kinnitamisest keeldutud selle tõttu, et ehitis ei

vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning omab ohtlikku mõju liiklusele.

Seega on vastustaja tuginenud EhS § 36 lg-le 6 ja § 44 p-le 4. Otsuse sisust selgub, et EhS §-i

44 on kohaldatud seetõttu, et ehitis ei vasta nõuetele (EhS § 36 lg 5 p 1). Otsust ei saa

tühistada üksnes põhjusel, et selles on jäetud viitamata EhS § 36 lg-le 5, sest vaidlustatud

otsuse sisust pidi keeldumise põhjus kaebajale üheselt selguma.

Tallinna ehitusmääruse § 25 lg 2 sätestab, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas

välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või

lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Otsusest nähtuvad põhjendused ja kaalutlused,

miks kõnealune reklaamikandja ei sobi välisilmelt piirkonda ja ei vasta linnaruumilistele

arhitektuurilistele tingimustele alas. Otsuses on välja toodud, et reklaamikandja

konstruktsioon

ja

maapealne

vundament

teostuslahendusena

mõjuvad

üldmuljelt

tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna

elu- ja ühiskondlike hoonete ala. Isegi kui arhitektuurilised tingimused ei ole õigusakti

tasemel täpselt reguleeritud, ei tähenda see, et kaebajal on arhitektuuriline vabadus

reklaamikandjate püstitamisel antud piirkonnas. Avaliku ruumi planeerimine ja selle

kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vaidlus, kas ehitis oma

välisilmelt ja konstruktsioonilt sobitub olemasolevasse keskkonda, on paljuski esteetilist laadi.

Vastustaja on arvesse võtnud arhitektuurilist keskkonda ning hinnanud ehitise välisilmet ja

asukohta. Ka Tallinna linna peaarhitekti büroo on avaldanud Tallinna linna projektide

3-17-1332

5(9)

läbivaatamise komisjoni koosoleku protokollis arvamust, et reklaamikandja konstruktsiooni

kõrgus ja asukoht mõjuvad juhuslikuna ning kahjustavad seeläbi avalikku linnaruumi, tuues

lisaks välja, et kuna Liivalaia tn on üks kesklinna suure hulga liiklejatega aladest, on alasse

püstitavatele teabe- ja reklaamikandjatele kõrgendatud nõudmised ning alas ei ole võimalik

toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaami- ja/või teabekandjaid. Kuna vastustaja

on tuginenud reklaamikandja teostuslahenduse sobimatusele kõnealuses alas, ei ole tähtsust,

kas reklaamikandja või selle ekraan on nähtav ka Olümpia hotellist.

Väidetava liiklusohtlikkuse osas ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud.

Liiklusohtlikkuse tuvastamisel ei ole asjakohane tugineda Tallinna Transpordiameti

seisukohale, milles käsitatakse reklaamitahvli paigaldamist kõnealuse kinnisasja kõrval

asuvale kinnisasjale, seda enam, et vastustaja iseenesest ei välistanud kohtuistungil

liiklusohutuse

kaalutlustel

kõnealusele

kinnisasjale

LED-ekraaniga

reklaamitahvli

paigaldamist – vastustaja hinnangul tuleb LED-reklaamile leida sobiv koht, see peab

arvestama konkreetse ristmikuga ja asuma väljaspool teekaitsevööndit. Kaebaja väitel saab

reklaamikandja asukohta kinnistul muuta. Kaebajaga võib nõustuda ka selles, et ainuüksi

2013. a uuringu põhjal, milles osales kokku 8 inimest elavas liikluses ja 7 inimest

liiklussimulatsioonitestis, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi tegeliku liiklusolukorra kohta.

Uuringu aruande kokkuvõttes on samuti tõdetud, et kuigi esialgsed uuringud näitavad, et

sõltuvalt pimedusest ja ilmastikutingimustest on linnaruumi paigutatud valgusreklaamid üks

ohtlikumaid juhtide tähelepanu hajutavaid ning segavaid objekte linnatänavail, annavad

täiendavad uuringud lisateavet valgusreklaamide asjakohaseks paigutamiseks. Ehitusteatist ei

jäetud aga kinnitamata üksnes põhjusel, et reklaamikandja mõjub liiklust ohustavalt. Peamiselt

tugineti keeldumisel asjaolule, et püstitatud reklaamikandja ei vasta linnaruumilistele

arhitektuurilistele tingimustele alas. Seega ei saanud otsuse osalised põhjendamispuudused

mõjutada asja otsustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 mõttes. Eelnevat arvestades

võib pidada tõenäoliseks, et TLPA teeks ehitusteatise uuel läbivaatamisel (sh isegi

liiklusohutuse osas seisukoha muutmisel) samasisulise otsuse.

Isegi kui pidada võimalikuks ehitisele lisatingimuse seadmist ja seeläbi reklaamikandjaga

kaasneva negatiivse mõju vähendamist liiklusele, ei tähenda see, et TLPA-l oli kohustus

kaaluda lisatingimuste seadmist. Lisaks, kuna otsuses tuginetakse peaasjalikult sellele, et

ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele, ei muudaks kaebuses

nimetatud ega ka muud võimalikud liikluses negatiivset mõju vähendada võivad lisameetmed

ehitist nõuetekohaseks (sh linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele vastavaks).

TLPA on saatnud 01.03.2017 kaebajale kutse tulla andma selgitusi seoses Liivalaia tn 34

infotahvli paigaldamisega. Kuna kaebaja oli ehitise püstitanud juba enne 01.03.2017 kutse

esitamist, oli haldusmenetlus (ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks) käimas ning

vastustaja tagas kaebajale õiguse olla ära kuulatud. Kuna ehitis oli juba püstitatud, ei olnuks

sisulist vahet, kas kaebaja oleks selgitusi andnud enne või pärast ehitisteatise esitamist, sest

faktilised asjaolud ei olnud vahepeal muutunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Digiekraanid OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Halduskohus oleks pidanud haldusakti tühistama õigusliku aluse märkimata jätmise tõttu.

Vastustaja ei viidanud otsuses, millisele EhS §-s 36 nimetatud alusele tuginedes ta kohaldas

3-17-1332

6(9)

EhS § 44 p-i 4. Viite puudumine raskendas kaebajal oma õiguste kaitset, sest kaebaja ei

saanud aru, mida tal tuleb teha reklaamikandja nõuetega vastavusse viimiseks.

Halduskohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata EhS § 44 p 4 kohaldamise eeldused, s.o selle,

et ehitisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav

ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Reklaamikandja väidetav

linnaruumi sobimatus ei anna alust jätta ehitusteatist EhS § 44 p 4 alusel kinnitamata.

Tegemist on paljuski esteetilist laadi otsusega, kuid see ei välista kohustust arvestada

kaalutlusreeglitega. Vastustaja ei kohtle isikuid reklaamikandjate linnaruumi sobivuse

hindamisel võrdselt, sest teisele ettevõtjale on lubatud paigaldada sarnase välimusega

reklaamikandja aadressile Liivalaia tn 8, mis asub samuti Tallinna kesklinna elu- ja

ühiskondlike hoonete alas ning tiheda liiklusega tänaval. Ja isegi kui reklaamikandja on

linnaruumi visuaalselt sobimatu, ei kaasne sellega kolmandatele isikutele püsivat negatiivset

mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Halduskohus omistas küsimusele, kas reklaamikandja ohustab liiklust, põhjendamatult väikese

tähenduse. Reklaamikandja ei ohusta liiklust ning vastustaja vastupidised väited on

paljasõnalised.

Haldusmenetlus viidi läbi puudulikult. Vastustaja ei pakkunud ühtki lahendust, kuidas oleks

olnud võimalik jõuda ehitusteatise kinnitamiseni. Reklaamikandja välimust on võimalik

muuta ja LED-ekraani tööaega, eredust jms reguleerida. Tähtsust omavate asjaolude välja

selgitamata jätmine mõjutas asja lahendamist.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata,

jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja lisades järgmist.

Liivalaia tn 8 asuv reklaamikandja erineb arhitektuuriliselt oluliselt kaebaja reklaamikandjast

ning paikneb ristmikust oluliselt kaugemal. Teised kaebaja poolt võrdluseks toodud

reklaamikandjad ei paikne Liivalaia tänaval ega suure liiklusega ristmikel ning erinevad

arhitektuuriliselt kaebaja reklaamikandjast. Seega ei ole vastustaja sarnases olukorras olevaid

isikuid erinevalt kohelnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja poolt Liivalaia tn 34 kinnistule paigaldatud

reklaamikandja on ehitis, mille püstitamiseks on vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt

(EhS § 35 lg 3 ja lisa 1), ning kaebaja esitas ehitusteatise ja ehitusprojekti alles pärast

reklaamikandja püstitamist.

10. Kuna EhS ei sätesta eraldi menetlust õigusvastaselt püstitatud ehitise seadustamiseks, tuleb

ka tagantjärele esitatud ehitusteatise menetlemisel lähtuda EhS 4. ptk-s sätestatust. EhS § 36

lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist.

Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise

esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib

alustada ehitamist. EhS § 36 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et kui ehitusteatise kontrollimise käigus

selgub vajadus viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; kooskõlastada ehitis või

ehitamine pädeva asutusega; esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või

3-17-1332

7(9)

kujunduslikke nõudeid; või kaasata menetlusse kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanik, tuleb ehitusteatise edasisel menetlemisel lähtuda ehitusloa menetlusest ja

ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Eelnevast tulenevalt peab pädev asutus ehitusteatise

saamisel esmalt hindama, kas ehitusteatises esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida,

ning seejärel viima vajadusel läbi põhjalikuma kontrollimenetluse. Sellise menetluse üks

võimalik tulemus on ehitusteatise kinnitamisest keeldumine EhS §-s 44 sätestatud alustel.

11. Ehitusteatise menetlus on haldusmenetlus, millele kohaldub HMS (EhS § 2 lg 4). Seega

tuleb selle menetluse läbiviimisel, sh ehitusteatise kinnitamisest keeldumise otsustamisel

arvestada ka HMS §-i 15, mis reguleerib puudustega taotluse esitamist ja haldusorgani poolt

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. On tõsi, et HMS § 15 lg-s 2 peetakse silmas

eelkõige vormilisi puudusi. See järeldub juba kõnealuse sätte sõnastusest („kui isik jätab koos

taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi“).

Ühtlasi toetab seda tõlgendust nii kohtupraktika (Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-

13, p 9 ja 07.06.2018 otsus nr 3-16-586, p 16) kui ka õiguskirjandus (A. Aedmaa jt.

Haldusmenetluse käsiraamat. Tallinn, Juura, 2004, lk 136). Kõrvaldatavate vormiliste

puuduste korral on haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus nende kõrvaldamiseks.

Samas ei välista HMS ega EhS ka muude, sisuliste puuduste korral nende kõrvaldamiseks

tähtaja määramist, kui puuduste kõrvaldamine on võimalik ja otstarbekas, arvestades

haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine on sellisel

juhul haldusorgani kaalutlusotsus (vt ka ehitusseadustiku seletuskiri, lk 86).

12. Käesolevas asjas viis vastustaja läbi ehitusteatise põhjalikuma kontrollimenetluse ja

jõudis järeldusele, et Liivalaia tn 34 püstitatud reklaamikandja ei olnud nõuetekohane: see ei

vastanud linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning oli Liivalaia ja Juhkentali

tänavate ristmikul liiklejatele ohtlik (EhS § 36 lg 5 p 1 ja lg 6). Vaidlustatud otsusest ja

kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks enne ehitusteatise kinnitamisest

keeldumise otsuse tegemist kaalunud võimalust anda kaebajale tähtaeg nende puuduste

kõrvaldamiseks.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetava liiklusohtlikkuse osas ei ole

vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses selles

osas halduskohtu seisukohtadele sisulisi vastuväiteid esitanud, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vaidlustatud otsusest ei

nähtu aga, et liiklusohtlikkus oli ehitusteatise kinnitamata jätmise ainus või peamine põhjus.

Vastustaja on otsuse p-des 1–5 leidnud, et kaebaja püsitatud reklaamikandja arhitektuuriline

lahendus on vastuolus Tallinna ehitusmääruse § 25 lg-ga 2, sest ei arvesta Tallinnas välja

kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning ei vasta välisilmelt piirkonna või

lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Vastustaja on oma seisukohta põhjendanud

sellega, et reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament toestuslahendusena

mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, kuid Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmiku lähedus

on Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala, ning reklaamikandja konstruktsiooni

kõrgus ja asukoht mõjuvad juhuslikuna ning ehitis kahjustab seeläbi avalikku linnaruumi.

Ringkonnakohus leiab, et kuna vastustaja on vastavasse piirkonda arhitektuuriliselt

ebasobivaks pidanud nii reklaamikandja betoonist vundamenti, konstruktsiooni, kõrgust kui

ka asukohta, on tõenäoline, et reklaamikandja õigusaktidega kooskõlla viimiseks tuleks

reklaamikandja esmalt senisel kujul osaliselt või täielikult likvideerida. Sellises olukorras ei

oleks puuduste kõrvaldamine ehitusteatise menetluse raames olnud otstarbekas ja

eesmärgipärane, arvestades muu hulgas, et lammutamise korraldust saanuks vastustaja

kaebajale anda vaid EhS §-s 132 sätestatud tingimustel. Seega konkreetse juhtumi asjaolusid

3-17-1332

8(9)

arvestades ei saa vastustajale ette heita, et ta ei andnud kaebajale enne ehitusteatise

kinnitamisest keeldumist võimalust puuduste kõrvaldamiseks.

14. Kaebaja ehitusteatise kinnitamisest keeldumise aluseks on EhS § 44 p 4, mille järgi pädev

asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule

või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele

isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. Halduskohus märkis õigesti, et avaliku ruumi planeerimine ja selle

kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ning konkreetse ehitise

linnaruumilise sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Ringkonnakohtu

hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt

Liivalaia tn 34 püsitatud reklaamikandja ei sobitu oma välisilmelt ja konstruktsioonilt

vastavasse piirkonda ning kahjustab sellisena püsivalt avalikku linnaruumi. Reklaamikandja

kõnealusesse piirkonda sobitamine, arvestades vastustaja poolt välja toodud puudusi,

tähendaks sisuliselt, et püstitatud reklaamikandja tuleks asendada teistsuguse konstruktsiooni

ja toestuslahendusega ehitisega teises asukohas. Isegi kui reklaamikandja kasutamisele oleks

saanud kehtestada täiendavaid tingimusi (nt LED-ekraani ereduse või tööajaga seonduvalt), ei

oleks see kõrvaldanud ehitise arhitektuurilise lahendusega seonduvaid probleeme. Eelnevat

arvestades on EhS § 44 p-s 4 sätestatud ehitusteatise kinnitamisest keeldumise tingimused

täidetud.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et EhS § 36 lg 5 p-le 1 viitamata jätmine on

formaalne viga, mis ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, ega pea vajalikuks

halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et

vastustaja oleks kohelnud kaebajat tema ehitusteatist kinnitamata jättes halvemini võrreldes

ettevõtjatega, kellele on lubatud püstitada kõnealusesse piirkonda LED-ekraaniga

reklaamikandjaid. Apellatsioonkaebuses võrdluseks toodud Liivalaia tn 8 asuv reklaamikandja

erineb oma arhitektuurilt kaebaja reklaamikandjast (vrd nt vundamenti ja toestuslahendust, tl

116, 168 ja 175) ega paikne ristmiku vahetus läheduses.

16. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. Ringkonnakohus

märgib

täiendavalt

järgmist.

Kaebaja

püstitas

reklaamikandja

ebaseaduslikult ega saanud tagantjärele ehitusteatist esitades eeldada, et ehitise saab

seadustada täpselt olemasoleval kujul. Ebaseaduslikult püsitatud ehitisele tagantjärele

heakskiidu taotlemine ehitusteatise esitamise kaudu ei tohi anda isikule eeliseid võrreldes

sellega, kui ehitusteatis esitatakse nõuetekohaselt enne ehitamise alustamist ning pädev asutus

saab vajadusel esitada kontrollimenetluses ehitisele või ehitamisele täiendavaid nõudeid.

Teisalt tuleb haldusorganil igasugune haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(HMS § 5 lg 2). Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 2017. a jaanuaris Tallinna

Kesklinna Valitsusele taotluse Liivalaia tn 34 kinnistule reklaamikandja paigaldamisele

kooskõlastuse saamiseks ning see menetlus on pooleli (vt 29.03.2017 vaideotsus, millega

kohustati Tallinna Kesklinna Valitsust uue haldusmenetluse läbiviimiseks; tl 127). Kaebaja

esitas 30.03.2017 ehitusteatise, olles eelnevalt reklaamikandja juba püsitanud. Kaebaja väitis

ringkonnakohtu istungil, et ehitusteatis ehitise seadustamiseks esitati vastustaja soovitusel

(alates 10:07:55). Samal ajal on vastustaja alustanud järelevalvemenetlust Liivalaia tn 34

kinnistule reklaamikandja ebaseadusliku paigaldamise tõttu (tl 117) ning ringkonnakohtu

istungil selgus, et järelevalvemenetlust enne käesoleva vaidluse lahendamist ei jätkata.

Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil veel (alates 10:20:55), et kui kaebus jääb

rahuldamata, saadetakse kaebajale märgukirjaga juhised ehitusprojekti muutmiseks, mille järel

tuleb kaebajal esitada uus ehitusteatis. Kui sobivat ehitusprojekti ei esitata, tehakse kaebajale

3-17-1332

9(9)

ettekirjutus. Eelnevast nähtub, et paralleelselt on käimas mitu menetlust, mis kõik on

kokkuvõttes kantud eesmärgist välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on kaebajal

võimalik Liivalaia tn 34 kinnistule paigaldatud reklaamikandjal reklaami eksponeerida.

Ringkonnakohus leiab, et selline olukord ei ole mõistlik ega kooskõlas Tallinna linna kui EhS

§ 130 lg 2 alusel riikliku järelevalve ülesandeid täitma volitatud korrakaitseorgani rolliga võtta

korrarikkumise kõrvaldamiseks tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et tagada avaliku korra

kaitse (vt korrakaitseseaduse § 2 lg 4 ja § 8). HMS § 5 lg-s 2 sätestatud kohustust arvestades

tuleb vastustajal vältida tarbetuid paralleelseid või korduvaid menetlusi ning toimetada

haldusmenetlust selliselt, et koostöös ehitise omaniku ja teiste asjaomaste isikutega

selgitatakse võimalikult efektiivselt ning ülemääraste kuludeta välja (kogudes vajadusel

täiendavaid tõendeid), kas ja millistel tingimustel on võimalik püstitatud ehitist seadustada või

tuleb see lammutada, arvestades EhS §-s 132 sätestatut.

18. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)