4-18-4583/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4583 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-4583 (2316,18,003048) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

R. 06.09.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti J

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse üldsüütegude grupi xxxx K A 06.09.2018.a

otsusele 2316,18,003048. väärteoasjas nr Kaebuse esitaja

R.J , isikukood: XXX; elukoht: xxxx. Varasemalt väärteoja kriminaalkorras karistamata. Kohtuväline menetleja

Politsei- Kesklinna ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri R.

.09.2018.a kaebus Politsei- 06 J

Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi xxxx K A

06.09.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,003048 kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus Politsei- - ja menetlustalituse üldsüütegude grupi xxxx K A 06.09.2018.a otsus muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetusxxxx K A 06.09.2018.a ja menetlustalituse üldsüütegude grupi

üldmenetluse märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB otsuses

Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185104112.

4-18-4583 2

Kohtuotsuse ärakiri saata R.J ile ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri - ning Politsei-

Kesklinna politseijaoskonna ennetusle. ja menetlustalituse üldsüütegude grupi Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata se

llest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse

pooltele Harju Maakohtu Lubja tänava kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaada Tallinna v 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati R. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) J § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et R. J

07.07.2018 kell 12.05 xxxx xxxx lõhkus tahtlikult ketaslõikuriga läbi lõigates sõidukile

(registreerimismärk Xxxx OÜ töötaja poolt paigaldatud rattaluku väärtusega 190 eurot, xxxx)

tekitades oma teoga -le varalise kahju summas 190 eurot. Xxxx OÜ Oma sellise tegevusega rikkus R. KarS § 203 lg 1 / J Võõra asja rikkumise või hävitamise

eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju/ sätestatud õigusnormi, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 /varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/

järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtuväline menetleja määras KarS § 218 lg 1 järgi R. karistuseks

rahatrahvi 20 J trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. KAEBUSE SISU

06.09.2018.a esitas R. kaebuse Politsei- J ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetusde grupi xxxx K A 06.09.2018.a otsusele ja menetlustalituse üldsüütegu

(väärteoasjas nr 2316,18,003048) tühistamist tema õigeks mõistmist. , paludes otsuse ning

Kaebuse kohaselt ei arvestatud

kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuses kaebaja poolt esitatud faktiliste asjaoludega ning ei kaalunud esitatud tõendeid objektiivselt ja kõikehõlmavalt. Kaebaja ei

eita fakti, et kasutas tema valduses olnud omandi vabastamiseks omaabi. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja kontrollinud, kellele kuulus sõidukile xxxx paigaldatud rattalukk. Kaebaja ei

olnud teadlik, et Xxxx kasutab sellist meedet takistamaks sõiduki liigutamist ning sõiduki lukustamise teadet ei esitatud. Samuti puudusid igasugused viited, kellele kuulus rattalukk. Kaebaja

palub kohtul kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning tema õigeks mõistmist. 06.09.2018.a

saabunud kaebusest kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. nähtuvalt soovib

4-18-4583 3

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse a. Kohtuväline 25.09.2018.

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R. J süüline käitumine KarS 203 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud ning tema poolt toime pandud, tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Seega arvestades eelpooltoodut leiab kohtuväline

menetleja, et antud väärteoasjas puudub kaebuses toodud põhjendustel alus lõpetada

väärteomenetlus. Võttes arvesse eelt ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 oodut palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et R. kaebuse Politsei- J ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetusxxxx K A 06.09.2018.a otsuse ja menetlustalituse üldsüütegude grupi tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87

sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahend kuidas lahendada taotlus hüvitada eid (p 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis

KarS § 218 lg 1 sätestab vastutuse aravastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise v

varalise õiguse vastu Karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav . karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena.

See tähendab, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine

vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse

aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või -

süstemaatiline vargus) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, RT III 2006, 33, 282, p 9). Riigikohus on lahendis 3-1-1-3-09 märkinud järgmist: Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS §

218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a

röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise

õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (vt määrust nr 3-1-1-116-02). Seega subsumeerub isiku käitumine KarS § 218 lg 1 järgi vaid siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule,

4-18-4583 4

välja arvatud KarS § 218 lg 9. a otsus väärteoasjas -s 1 nimetatud erandid (Riigikohtu 13. aprilli 200

nr 3-1-1-20-09, p 8 ). Süüteo tulemusel asja rikkumine või hävitamine on karistatav KarS § 203 alusel. KarS § 218 lg 1

sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti süüteo toimepanemise tulemusena asja rikkumist ja

hävitamist rikutud või hävitatud vara väärtus jääb alla kahekümne , seda aga vaid juhul, kui

miinimumpäevamäära. Kui jätta arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik asi, on asja rikkumine

ja hävitamine KarS § 203 alusel ja KarS §

218 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. KarS 203 lg 1 sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kaitstav on võõras asi. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on

kellegi teise omandis. Objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Asja hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks

Kohus loeb süüdistatava KarS 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud DVD-plaadil oleva

salvestusega, vaatlusprotokolliga (ja selle juurde kuulub fototabel), tunnistaja ülekuulamise

protokolliga

ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub, et R.J lõikas ketaslõikuriga xxxx asuvas parklas sõidukile xxxx (registreerimismärk

xxxx) paigaldatud rattalukku.

Vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelilt on näha, et lõikamise

tagajärjel on rattalukk saanud oluliselt kahjustada (eemaldunud detailid). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt, tunnistab R.J, et tema lõikas ketaslõikuriga xxxx asuvas parklas sõidukile registreerimismärk xxxx ( xxxx) paigaldatud rattalukku. Tunnistaja ülekuulamise

protokolli kohaselt saabus 07.07.2018 kell 12.09

xxxx asuvasse parklasse. Xxxx OÜ töötaja G. K

Parklasse jõudes nägi saeb ketaslõikuriga autole (registreerimismärk G. K, et meessoost isik xxxx xxxx) paigaldatud rattalukku. Samuti teavitas G. K isikule, et rattalukk on tema poolt paigaldatud. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R. pani toime KarS § J 203 lg 1 kirjeldatud teo. Süüteo toimepanemist ei eitanud ka kaebaja.

KarS § 203 lg 1 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise või hävitamise üksnes juhul, kui sellega tekitati oluline kahju. KarS § 121 lg 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Võttes arvesse, et R. i poolt lõhutud rattaluku väärtus on 190 eurot J- (alla 4000 euro), ei ole täidetud KarS § 203 lg 1 sätestatud olulise kahju kriteerium, ning seega tuleb kohaldamisele

KarS § 218 lg 1 (kahju suurus alla 20 päevamäära) R. i J-

. poolt toimepandud tegu vastab

seega

KarS § 218 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja pani toime varavastase süüteo, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas

nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. 2. Subjektiivne koosseis Võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, on kuriteona karistatav KarS § 203 järgi, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Võttes arvesse, et KarS

§ 203 lg 1 ja § 218 lg 1 on koosseisuliselt identsed, on seetõttu ka asja rikkumine või hävitamine,

millega tekitatakse kahju alla olulise kahju määra, KarS § 218 lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et R. rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult. Isik paneb teo toime otsese J tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab

4-18-4583 5

seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Otsene tahtlus on määratletud isiku kindla, teatud koosseisule vastava asjaolu vääramatu teadmise kaudu. Kaebaja teadis kindlasti, et rattalukk kuulub kellegi teise

omandisse. Samuti ei astunud kaebaja sammu rattaluku omaniku kindlakstegemisele, vaid asus

koheselt ja kindlameelselt paigaldatud Seega pani kaebaja rattalukku ketaslõikuriga lõikama. õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole

välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kaebuse kohaselt kasutas R.J sõiduki vabastamiseks sellele paigaldatud rattalukust

omaabi. Seega kontrollib kohus, kas kaebaja teg

evuses esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud omaabi rakendamise võtmes.

A v seejuures ÕS § 41 lg 1 kohaselt võib aldaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata hädakaitse piire. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse

rikkumine või valduse äravõtmine. Omaabi rakendamise eelduseks on seega teise isiku poolne seadusevastane käitumine.

Väärteotoimikus olevate tõe seisis mootorsõiduk (registreerimismärk ndusmaterjalide kohaselt xxxx

xxxx xxxx asuvas -le kuuluvas tasulises parklas. Eramaal parkimist, saab vaadata, kui ) Xxxx OÜ teiselt isikult parkimiskoha üürimist. Kaebaja on kaebuses viidanud asjaolule, et rattalukul puudus

informatsioon kelle poolt rattalukk on paigaldatud ( ). Kaebaja tunnistab omaabi õigustava asjaoluna lisaks, et tema abikaasa on saanud mõned trahvid Europargi alal ning kaebaja ei olnud teadlik, et

Xxxx kasutab

sellist meedet takistamaks sõiduki liigutamist.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-68-

16 öelnud järgmist: . Kolleegium nõustub kohtutega, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala. . VÕS § 307 lg 1 võimaldab kolleegiumi arvates üürileandjal kinnisasjal asuvaid vallasasju üürilepingust tulenevate nõuete rahuldamise tagamiseks kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. See tähendab, et üürileandja saab üürnikult nõuda, et panditud asjad jääksid üüritud kinnisasjale (asjade äraviimise keeld), ja vajaduse korral võib üürileandja asjade kinnipidamiseks kasutada omaabi (VÕS § 307 lg 1 teine lause, AÕS § 41) ehk takistada nende äraviimist (vt ka Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08,

p-d 15 ja 16; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 11). Kolleegiumi

arvates saab samu põhimõtteid kohaldada parkimislepingujärgse üürileandja pandiõiguse

teostamisel, st põhimõtteliselt on üürileandjal omaabi korras õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, mh rataste lukustamisega või auto teisaldamisega.

Asjaolu, et eraparkla kasutamist reguleerivad seal olevad tingimused, ei tohiks olla vähemalt

suuremas linnas liiklema harjunud autojuhtidele enam üllatav. Autojuht ja parklapidaja sõlmivad

auto parkimisega parkimisalal parkimislepingu tingimustel, mis on nähtavad parkla sissesõidu

juures. R ka iigikohus selgitas juba 2010. aasta sügisel, et parkimislepingu sõlmimine saab toimuda eraparklasse sisenemisega ning 8 aastat peaks olema piisav aeg selle mõttega harjumiseks. Asjaolu,

et kaebaja ei olnud teadlik poolt kehtestatud parkimiskorrast Xxxx OÜ (sh parkimiskorraldaja õigus

rakendada omaabi korras mootorsõidukite rataste lukustamist), ei ole antud juhul aluseks

parkimistingimuste mittetäitmiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et juhul kui sõiduki valdaja leiab, et tema mootorsõidukile on paigaldatud ebaseaduslikult rattalukk, on isik kohustatud

teavitama rikkumisest politseid. Samuti oli kaebajal võimalus võtta ühendust parkimistingimuste

eest vastutatava asutusega, et saada täiendavat infot. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

seega

4-18-4583 6

ei tuvastatud. R. J on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Seega on kohtuliku uu R. pani toime varavastase J rimisega tõendamist leidnud, et

süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo

laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on sedastanud, et karistamise alus sisaldub KarS § 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse -s

kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut.

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü - suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu

toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada

ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest

asjaoludest, võimalusega mõjutada R. i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja J- õiguskorra kaitse huvidega. R.J puuduvad kehtivad karistused.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk).

KarS § 218 lg 1 rikkumise toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga maksimaalselt kuni kolmsada trahviühikut, s.o 1200 eurot. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

R. ei ohustanud väärtegu toime J pannes teisi isikuid ja vara. Objektiivse asjaoluna saab arvestada ka varalise kahju tekitamise viisi ja laadi. Seega leiab kohus, et isiku süü on väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

4-18-4583 7

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi. -

Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks

tulevikus süütegude toimepanemisest. – Eripreventsiooniga on seotud ka karistustundlikkus

karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahv suuruses 80 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust. Kohtuväline menetleja on süü arvestamisel arvesse võtnud ka asjaolu, et isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Arvestades süü suurust (kahju tekitamise viis ja laad, tegu toime pannes ei ohustatud teisi isikuid ja

nende vara ning varasemad karistused puuduvad) ning eripreventiivseid kaalutlusi on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega.

Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase

karistuse. Kohus on seisukohal, et R. -ile J mõistetud karistuse näol ei ole tegemist

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei

osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/