1-18-2026/16 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-18-2026

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Liane Peets (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-18-2026 Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid vangistusest G.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav G.J, isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub.

Karistuse kandmise algus ja lõpp: 06.03.2018 - 27.02.2019. Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 10.10.2018

RESOLUTSIOON

Jätta G.J temale Tartu Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026 tunnistati G.J süüdi KarS § 25 lg 1, 2 § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõist - eti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvat karistusaja hulka G.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg i

17.-19. november 2017. a, 26. november 2017.a ja 21.-23. veebruar 2018.a, s.o kokku 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõist päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 eti 11 kuud 21

alusel arvati a kahtlustatavana G.J-i karistuse kandmise aja algust alates tem kinnipidamisest, s.o 06.03.2018.

24.08.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla hinnangul seisneb oht varalise kahju tekkimises ja füüsilises vägivallas. Oht on kõige tõenäolisem kui kinnipeetaval on pensioniraha otsas, vajab igapäevaseid esemeid või , alkoholi. Samuti siis, kui tekib olmetüli. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav märkis, et tahab vabaneda ja küsis, kas ta lastakse välja enne või mitte, tahab koju.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.J-i nnetähtaegse va nõustub Tartu Vangla seisukohaga tingimisi e bastamise kohta, ja ei toeta G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isikul puudub vabanemisel elukoht.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

G.J kannab käesoleval ajal §

karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS

76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajak G.J s on temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab

4 kuud. Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas isik enne vangistust Tartu linna asutuses Varjupaik (Lubja 7,

Tartu). Koguaeg seal ei ööbinud, vaid elas ja ööbis seal, kus juhtus. Vabanemise korral planeerib uuesti varjupaika elama asuda. Varjupaigas on ööbimiskoht võimalik saada, kui majutust vajav isik on kaine ja käitub vastavalt ühiskonnareeglitele. Isiklik eluase käesoleval hetkel puudub. Kohtuistungil kinnitas G.J, et asuks elama varjupaika aadressil Lubja

7, teda kõik teavad seal. Kohus märgib, et varjupaigateenuse kasutamise võimalus ei ole samastatav kindla elukohaga . , kus isikul on ööpäevaringselt võimalik elada Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu G.J tuleb jätta temale 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik