2-17-450/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-450

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu isaduse tuvastamise ja

elatise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 6. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Kummagi hageja osas 2 115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ

Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 6. septembri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks menetlemiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (5)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II, koos edaspidi „lapsed“) esitasid oma seadusliku esindaja

(ema) vahendusel 10. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule päringu selgituste saamiseks. Päringule

oli lisatud 9. novembril 2015 allkirjastatud hagiavaldus CC (kostja) vastu isaduse tuvastamise

ja elatise nõudes. Viidatud hagi on sama maakohus varem juba menetlenud tsiviilasjana nr 2-

15-16882.

Päringule lisatud hagiavalduses olid märgitud ema nimel mh järgmised selgitused:

-

laste sünnitunnistustel on kanne ema kohta, aga kostja ei ole kantud isana kummagi

lapse sünnitunnistusele. Ema tutvus isaga 2007. aasta kevadel, paar kuud hiljem jäi ema

lapseootele. Ta teavitas sellest ka kostjat. Hageja I sündis XX.XX.XXXX. Kostja ei

nõustunud isadust kinnitama ega ilmunud lapse nime registreerimiseks. Ema kohtas isa

juhuslikult tänaval ja hageja I nägi oma kolmandaks eluaastaks kostjat kahel korral;

-

kui ema kohtus kostjaga, et arutada hageja I lasteaeda minekut, siis päädis see taas

lapseootele jäämisega. Teise lapse ootusest teavitamine tekitas kostjas sõnatu

suhtumise. Hageja II sündis XX.XX.XXXX ja ka tema isadust ei nõustunud kostja

kinnitama ega ilmunud lapse nime registreerimiseks;

-

ema pöördus 2013. aasta novembris juristi poole, kes koostas kostjale ettepaneku

isaduse omaksvõtmiseks ja elatise tasumiseks. Ettepaneku tulemusel tuli kostja ema

juurde ja tõi sularahas elatiseks ühe kuu miinimumi (380 eurot), ent isadust ei olnud ta

nõus tunnistama. Siiski lubas kostja, et hakkab iga kuu pakkuma finantsilist tuge nii

palju, kui saab ja võimalik. Samuti lubas ta, et püüab üks kord kuus lapsi külastada.

Külas käis ta järgneval kahel kuul ja sularahas tõi lisaks 70 eurot. Rohkem ei ole kostja

oma lubadusi täitnud.

Hagejad paluvad tuvastada nende põlvnemine kostjast ja kostjalt välja mõista mõlemale

hagejale elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni. Elatise nõude kohta hagejad mingeid

täiendavaid asjaolusid esile ei toonud.

2. Kostja hagile ei vastanud ega kohtusse ei ilmunud. Samuti ei ilmunud kostja kohtu

määratud DNA ekspertiisi.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 6. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

Maakohus põhjendas otsust peamiselt sellega, et kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud ning

kohtusse ega eksperdi juurde ilmunud.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja peamiselt järgnevale:

-

oluliselt on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest asja arutati kostja osavõtuta;

-

maakohtu järeldused on meelevaldsed ega tugine tõenditele, sest otsuses ei viidata

ühelegi tõendile;

-

otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, sest rajaneb üksnes oletustele.

3 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6. Maakohus on hagi ennatlikult menetlusse võtnud. Ema 10. jaanuari 2017 allkirjastamata

e-kirjast ei nähtu tahet esitada laste nimel uuesti tsiviilasjas nr 2-15-16882 juba menetluses

olnud hagi. Samuti ei oleks saanud hagi elatise nõudes menetlusse võtta, sest 9. novembril 2015

allkirjastatud avalduses ei ole toodud esile asjaolusid, mis võimaldaksid selles nõudes hagi

rahuldada. Eelkõige puuduvad hagejate avaldused nende vajaduste kohta. Kuigi senise

kohtupraktika kohaselt pole vähemalt üldjuhul vaja tõendada, et lapse vajadused vastavad

kahekordse miinimumelatise summale, siis ei vabasta see hagejat asjaolude esiletoomisest.

7. Alates hagi menetlusse võtmisest ei ole maakohus teinud selgeks, kelle vastu hagi esitati.

Hagi menetlusse võtmise 23. jaanuari 2017 määruses on kostja isikukood märgitud erinev nii

sellest, millele viitab hagiavalduses kajastatud kostja sünniaeg, kui ka sellest, mille kohus

hiljem märkis mitmes määruses ja vaidlustatud otsuses. Maakohtu päringud kostja elukoha

teadasaamiseks on samuti tehtud vale isikukoodiga isiku suhtes. Kohtute infosüsteemi (KIS)

kaudu tehtava päringu vastusest selgub, et rahvastikuregistrisse on kantud kolm sama nimega

isikut, seega pidanuks kohus kahtluse korral tegema selgeks, kelle vastu neist hagi on esitatud.

8. Maakohus ei järginud menetlusnorme dokumentide kostjale kättetoimetamisel.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagiavaldus prooviti kostjale kätte toimetada 23. jaanuaril 2017

kahe e-kirjaga, millele kättesaamiskinnitust ei laekunud. Laste ema teatas samal päeval kohtule,

et kostjal on kolm poega ja ka nende ema andmed. Lisaks saatis kohus hagiavalduse ja selle

menetlusse võtmise määruse kostjale tähtkirjaga aadressil XXX Tallinnas, mille osas oli juba

varasemast tsiviilasjast nr 2-15-16882 teada, et kostja sellel aadressil posti kätte ei saa. Ka sel

korral tagastati tähtkiri kohtule.

Seejärel on kohtutöötaja proovinud 8. juunil 2017 kostjale helistada numbril, mille kohta ema

juba varasemalt avaldas, et sellelt kostjat kätte ei saa. Siiski kinnitas kostja poeg AA

27. juuni 2017 kohtule, et isa telefoninumber on õige. Lõpuks saatis maakohus hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse aadressil XXX Tallinnas juhisega, et see jäetaks postkasti.

Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks teinud TsMS § 325 või § 326 tingimustele vastava

määruse ja et postkasti jäetud ümbrikule oleks märgitud kättetoimetamise kuupäev. Samuti

puuduvad andmed, et kostja tegelikult oleks kasutanud eluruumi viidatud aadressil.

Järgmiseks määras maakohus kohtuistungi aja 27. septembriks 2017 ning avaldas

4. septembril 2017 nii hagiavalduse, selle menetlusse võtmise määruse kui ka kohtukutse kohta

teated väljaandest Ametlikud Teadaanded (AT). Toimikust ei nähtu, et kohus oleks teinud

vastavasisulise määruse ja kontrollinud avaliku kättetoimetamise eelduseid. Kohtukutse kohta

AT-s avaldatud teate (ja TsMS § 317 lg 5) kohaselt loeti see kättesaaduks 15 päeva möödumisel

teate avaldamisest, st 19. septembri 2017 möödumisega. TsMS § 343 lg 2 esimene lause näeb

ette, et kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. See

tingimus ei olnud järelikult täidetud.

Pärast 27. septembri 2017 kohtuistungil ema ärakuulamist tegi maakohus 7. detsembril 2017

ekspertiisimääruse, mille saatis kostjale taas e-kirjadega ja XXX tänava aadressile postkasti

jätmisega. Kättesaamiskinnitust kohtutoimikus ei ole. Samuti talitas maakohus 31. jaanuari,

9. aprilli, 27. aprilli ja 15. juuni määrustega. Politseiasutuse 22. mai ja 25. juuli 2018 vastustest

nähtub, et kostja (või temaga samanimeline poeg) elas XXX tänava aadressil varem.

4 (5)

Kokkuvõtvalt on maakohus saatnud menetlusdokumente kostjale ja püüdnud temaga ühendust

saada ainult viisil, mille kohta oli ette teada, et see on edutu. Sellises olukorras pidanuks kohus

kas astuma samme kostja kohta täiendavate andmete kogumiseks (nt kõigi teadaolevate laste

või nende ema kaudu), samuti oli võimalik teha päringuid ametiasutustele kostja tegeliku

viibimiskoha ja kontaktandmete väljaselgitamiseks. Tänapäeval on kohane, et kohus proovib

isikut leida ka sotsiaalmeedia vahendusel, samuti kasutades loogiliselt tuletavaid enamlevinud

e-posti aadresse isiku nimest. Kui kostjat ei õnnestu leida, siis on võimalik anda hagejale

täiendav tähtaeg kostja kohta andmete kogumiseks ja kui see ei õnnestu, siis tuleks isaduse

tuvastamise asjas pigem kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel.

9. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1,

§ 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Samuti ei järginud maakohus kohtuistungi läbiviimisel

selleks seaduses ette nähtud korda (TsMS §-d 399–401 ja § 243 lg 2) ega täitnud

selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes.

Maakohus ei selgitanud välja asjaolusid, mis võimaldaks nii isaduse tuvastamise kui ka elatise

nõuete rahuldamist. Samuti ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks isegi eeldada,

et kostja on hagejate isa. Menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust

ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada kaebemenetluses.

10. Lisaks viis maakohus 27. septembri 2017 istungi läbi selleks seaduses ette nähtud korda

sedavõrd oluliselt rikkudes, et see osutub õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumiseks.

Nagu märgitud eespool p 8 neljandas lõigus, ei toimetatud kostjale kohaselt kätte kohtukutset.

Sellega rikkus kohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja tegi lõpus otsuse isiku suhtes, keda

ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Need rikkumised tingivad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2

järgi vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

Istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks uurinud tõendeid (TsMS § 399 p 4) ja arutanud

enne seda pooltega tõendite uurimise järjekorda (TsMS § 243 lg 2). Kohtul on kohustus TsMS

§ 400 lg 5 järgi pärast seletuste ärakuulamist võtta lühidalt kokku seletustes esitatu ja arutada

menetlusosalistega seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist, mida

ei ole tehtud. TsMS § 401 lg 1 näeb ette, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega

pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid, ka see on jäänud

istungil tegemata. TsMS § 402 lg 1 sätestab, et pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab

kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse, milleks maakohus ei ole pooltele sisuliselt

üldse võimalust andnud, sest istungi käigu järgi pole võimalik aru saada, millal lõppesid

eelmenetlus ja asja sisuline arutamine.

11. Toimikust ei selgu, millisel menetlusõiguslikul alusel lahendas maakohus asja lõpuks

kirjalikus menetluses. Pooled selleks nõusolekut ei andnud ja ka muud kirjaliku menetluse

eeldused pole täidetud. Lisaks ei järginud kohus TsMS § 403 lg-s 1 ette nähtud menetluskorda.

12. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).

13. Maakohus on TsMS § 442 lg 2 p 5¹ rikkudes jätnud otsusesse märkimata tsiviilasja hinna.

Isaduse tuvastamise nõude osas on kummagi hageja puhul hagi hind TsMS § 132 lg 1 alusel

3 500 eurot. Miinimumelatise nõudelt hagi hinna määramisel tuleb TsMS § 123 kohaselt

lähtuda hagi esitamise ajast, st selleks kujuneb TsMS § 129 lg 2 alusel 2 115 eurot ( = 9 × 235).

TsMS § 134 lg 3 näeb ette, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega,

loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Kuna isatuse tuvastamise hagi on olemuselt

tuvastushagi ja selle hagi rahuldamise korral tekib ühtlasi eeldus elatise nõude rahuldamiseks,

siis on tegemist TsMS § 134 lg 3 olukorraga ja asja hind on kummagi hageja osas 2 115 eurot.

5 (5)

14. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on hagi riigilõivuvaba, st RLS § 59 lg 15 kohaselt ei tulnud lõivu

tasuda ka kaebuselt. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel võib kostja taotleda lõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene

lause). Käesoleval juhul saab kostja esitada vastava taotluse maakohtule asja uuel

läbivaatamisel.

15. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

16. Kui asja menetlus jätkub maakohtus, siis on otstarbekas esmalt välja selgitada kostja

seisukoht hagejate põhiväite osas, et kostja on nende isa. Kui kostja selle asjaolu vaidlustab,

siis tuleb kostjal täita maakohtu ekspertiisimäärus ja anda selles nõutud DNA proov. Seda saab

kostja teha vabatahtlikult, selleks ei ole vaja oodata uut kohtumäärust. Kostja peab arvestama

sellega, et kui tema vastuväide pole edukas, siis jäävad ekspertiisikulud eeldatavasti tema

kanda. Kuna hagejate põlvnemine kostjast on elatise nõude rahuldamise eeldus, siis on ilmselt

otstarbekas pärast isaduse tuvastamist võimaldavate asjaolude selgumist vajadusel anda

hagejatele tähtaeg hagi täpsustamiseks. Eelkõige peavad hagejad tooma esile asjaolud, mis

võimaldavad elatise nõude rahuldamist, st oma vajadused, mille katmiseks nad kostjalt

ülalpidamist nõuavad. Kuna kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel teatanud kohtule oma

kontaktandmed, siis ei ole edaspidi takistusi talle menetlusdokumentide kättetoimetamisel, mh

on täidetud TsMS § 314¹ lg 2 kohaldamise eeldused.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm