2-18-105681/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-105681 Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaselts hagi R E vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 893,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248) Hageja lepinguline esindaja Birgit Juhanson (e-post birgit.juhanson@swedbank.ee) Kostja: R E (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R Eilt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus summas 848,18 eurot (kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja kaheksateist senti), s.o põhivõlgnevus 123,98 eurot, tasumata arved 533,47 eurot, viivis 10,73 eurot, realiseerimiskulud 180 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud 95 % ulatuses R Ei kanda ning 5% ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda.

5. Välja mõista R Eilt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud 166,25 eurot (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti), s.o riigilõiv.

6. Välja mõista R Eilt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 166,25 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb käenduslepingust nr 01195262L, millega kostja käendas O OÜ ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingut nr 01195262L. O OÜ on jätnud arved tasumata ja hageja ütles temaga lepingu üles 20.09.2017. Hageja esitas nõude käendaja vastu.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

3 VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 123,98 eurot, tasumata arved summas 533,47 eurot ning viivis summas 10,73 eurot.

Realiseerimisega seotud kulutused peab kohus põhjendatuks 180 euro ulatuses (hageja on palunud hagis välja mõista realiseerimiskulutused summas 225 eurot). SKO Motors OÜ on esitanud hagejale arve summas 180 eurot (tlk 41). Samuti nähtub hageja poolt esitatud nõude kalkulatsioonist realiseerimiskulu summas 180 eurot (tlk 44 pöördel).

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista, s.o summas 166,25 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Vernik kohtunik