6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-09-12945

1 (4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2009.a., Pärnu Väärteoasja number 4-09-12945 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Eero Passi kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Läti poolt 30.06.2009.a. tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,008054 Liiklusseaduse § 7422 lg 2, 4 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitaja

kohtuvälise menetleja ametnik

Eero Pass (IK 37712180331)

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Lätt

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133- 135, § 2043 ning kohus otsustas

1) Jätta Eero Passi kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Läti poolt 30.06.2009.a. tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,008054 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Rahatrahv 3540 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220095956955. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4-09-12945

2 (4)

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 20.10.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 21.10.2009.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.11.2009.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 10.06.2009.a. on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Ergo Pihlaku poolt väärteoprotokoll Eero Passi süüdistuses selle kohta, et tema 10.06.2009.a. kella 16:15 ajal Pärnu linnas Raba tänaval juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h +/- 3 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas juht suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h, rikkudes sellega LE 124 p 1 nõudeid ja pannes toime väärteo LS § 7422 lg 2. Väärteoprotokolli on E. Pass omakäeliselt kirjutanud, et olen süüdi, ei märganud spidomeetri näitu ja väärteoprotokolli lisaks on pandud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

19.06.2009.a. esitas E. Pass vastulause, milles tunnistab süüd ja palub karistamisel piirduda rahatrahviga.

30.06.2009.a. üldmenetluse otsusega on Eero Passile mõistetud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 59 trahviühiku ulatuses, s.o. 3540 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud tema suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, s.o. juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuse aluseks võtnud väärteoprotokolli, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja lähtunud ka esitatud vastulausest. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanek E. Passi poolt on eeltooduga tõendamist leidnud, samuti on otsusesse märgitud, et ka E. Pass on ise tunnistanud oma süüd, selgitanud juhtunu asjaolusid ja kahetsenud juhtunut. Otsuse kohaselt on arvesse võetud kergendava asjaoluna kahetsust.

Kaebuse sisu Kaebuse esitaja E. Pass taotleb kohtult lisakaristuse tühistamist, kuna see toob kaasa talle liialt suure koormuse, nimelt kaebuse esitaja tööülesanded on seotud transportivahendi kasutamisega pidevalt. Kaebuse esitaja on aru saanud oma teo olemusest ja kinnitab, et edaspidises liikluses täidab korrektselt liikluseeskirju.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on

4-09-12945

3 (4) tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

PÄRNU MAAKOHTU SEISUKOHT Kaebuse esitaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse üksnes lisakaristuse kohaldamise osas. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et kaebus rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Alltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Leidis aset tegu, milles kaebuse esitanud isikut süüdistatakse, teo on pannud toime kaebuse esitaja, tegu on väärtegu, mis on õigesti kvalifitseeritud, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, puuduvad olulised menetlusõiguse rikkumised, menetlusalusele isikule karistuse määramine on põhjendatud ja väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

30.06.2009.a. üldmenetluse otsusega on Eero Passile mõistetud ülalpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 59 trahviühiku ulatuses. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud tema suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, s.o. juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja oma otsuse aluseks võtnud väärteoprotokolli, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja lähtunud ka esitatud vastulausest. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanek E. Passi poolt on eeltooduga tõendamist leidnud, et E. Pass ületas süüdistuse järgi lubatud sõidukiirust 24 km/h ja samuti on otsusesse märgitud, et ka E. Pass on ise tunnistanud oma süüd, selgitanud juhtunu asjaolusid ja kahetsenud juhtunut.

Kohus samuti uurinud väärteoprotokolli, seal sisalduvaid E. Passi ütlusi, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, vastulauset ja kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlusi, nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E. Passile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud otsuses kajastatud tõenditega, sealjuures on ka E. Pass tunnistanud oma süüd selles ning antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebuse esitaja vaidlustab aga lisakaristuse kohaldamist.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud lisakaristuse tühistamine või selle vähendamine. Kohtuväline menetleja on oma otsuses õigesti arvestanud ja kohaldanud karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-d 1. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma otsuse kohaselt õigesti arvesse võtnud kergendava asjaoluna kahetsust, mida kaebuse esitaja avaldanud on.

Samuti on kohtuväline menetleja oma otsuses lähtunud KarS § 56 1. lõikest sätestatud üld – ja eripreventatiivsetest aspektidest. Seega on arvestatud otsuse kohaselt õiguskorra kaitsmise huvisid ja sealjuures kaebuse esitaja varasemaid karistusi, et ta on varem toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest mõistetud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma.

4-09-12945

4 (4)

Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on otsuses täiesti õigesti arvesse võtnud kaebuse esitaja varasemaid sarnaseid karistusi, sest vastav selline karistatus nähtub ka kaebuse esitaja karistatuse õiendist. Kaebuse esitajat on eelnevalt karistatud kiiruse ületamiste eest kokku kümnel korral. Sealjuures ei ole need karistused jõudnud veel kustuda karistusregistri seaduse § 31 lg 1, § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg-st 5 tulenevalt.

Kaebuse esitajal on varasemate kiiruse ületamiste eest samuti võetud ära juhtimisõigust, kuid üksnes kahel korral – 10.10.2006.a. otsusega võeti ära üheks kuuks ja 11.06.2007.a. otsusega võeti ära 3 kuuks. Siinkohal on ka oluline märkida, et silmas pidades kaebuse esitajale antud asjas 10.06.2009 ette heidetavat kiiruse ületamist, on ta ka alates 2008.a. juunist kuni 10.06.2009.a. kiirust ületanud karistatuse õiendi järgi juba kuuel korral. Sealjuures ka 08.06.2009.a. Seega kaks päeva hiljem pani ta taas toime kiiruse ületamise ja antud väärteoasjas on esitatud ka käsitletav kaebus. Järelikult ülaltoodust tulenevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kohtuväline menetleja on oma otsuses täiesti õigesti tuvastanud, et varasemad karistused ei ole suutnud E. Passi mõjutada seadusekuulekalt käituma.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka üldpreventiivselt õiguskorra kaitsmise huvisid ja karistuse mõistmise loogikat ja aritmeetikat põhimõttel, et samakoosseisuliste ja enam-vähem sama süü suurusega toime pandud kuritegude eest korduval süüdimõistmisel ei saa isiku karistus minna iialgi kergemaks.

Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja on oma otsuses üldpreventatiivse aspektina õigesti märkinud, et antud juhul – isiku puhul, keda karistatakse juba 11. korral kiiruse ületamise eest – tuleb arvesse võtta õiguskorra kaitsmise huvisid põhimõttel, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näole on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus ka arvestada asjaolusid, et kaebuse esitaja vajab isiklikus elus ja seoses oma tööga juhtimisõigust, sest õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad kaebuse esitaja huvid üle ja käesolevaga juba rõhuvalt - ülekaalukalt. Kaebuse esitajat on varematel aegadel enamgi veel kui korduvalt karistatud kiiruse ületamiste eest. Pere, keda transportida ja töö, kus läheb vaja juhtimisõigust, ei ole tekkinud üleöö, vaid on ka varasemalt tal olemas olnud ja nendele saanuks järelikult ka varem mõelda ning vaatamata sellele on ta võtnud sellise riski, teinud sellise valiku, jätkamaks kiiruse ületamisi.

Kaebuse esitajale on varasemalt kiiruse ületamiste eest mõistetud peaasjalikult üksnes rahatrahve, nendest ei ole ta küllaldasi järeldusi teinud, sealhulgas oma pere ja töö peale mõeldes ja vajalikuks pidanud oma käitumist muuta ning käesolevaga kaaluvad juba tema varasemad karistused ja õiguskorra kaitsmise huvid üles tema pelgalt isiklikud vajadused ja huvid.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 132 p-st 1 jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Indrek Nummert Kohtunik