4-17-3445/56 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-3445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3445 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja Sten Lind

, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Elina Huobolainen Väärteoasi K.N väärteoasi KVS § 17 järgi Apelleeritud kohtuotsus Kohtuistungi toimumise aeg Harju Maakohtu 22. mai 2018. a otsus

24. september 2018 Apellant Kohtistungile ilmunud isikud

Menetlusalune isiku K.N (ik XXX, elukoht ) kaitsja Silver Reinsaar XXX

Kohtuvälise menetleja esindajad Enely Kirss ja Urmas Solovjov

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku K.N kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet koostas 31. mail 2017 K.N-ile väärteoprotokolli korruptsioonivastase seaduse (KVS) § s 17 sätestatud väärteo toimepanemise kohta. -

Väärteoprotokollis heidetakse K.N-ile ette mõju korruptiivset kasutamist. Nimelt andis K.N protokolli kohaselt 10. märtsil 2017 Tallinna Linnahalli AS i juhatuse ja nõukogu - assistendile XX-le ülesande ette valmistada tööleping, mille kohaselt pidi K.N alates 13. märtsist 2017 asuma tööle aktsiaseltsi kunstilise juhi ametikohale. 14. märtsil 2017 andis K.N Tallinna

4-17-3445

Linnahalli AS-i juhatuse liikmele -le korralduse eelnimetatud leping allkirjastada. Selle YY

korralduse andmisel kasutas K.N enda kui Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe positsioonist tulenevalt mõju juhatuse liikme YY suhtes.

Korralduste andmise ajal oli K.N Tallinna Linnahalli AS- . i nõukogu esimees Nõukogu

liikmeks nimetas K.N Tallinna Linnavalitsus tulenevalt Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 8 lg-st 1. Nõukogu liikmeks määramise hetkel oli K.N Tallinna Linnavolikogu liige. Kõik Tallinna

Linnahalli AS-i aktsiad kuuluvad Tallinna Linnakantseleile. Tallinna Linnakantselei on

Tallinna l

-le 2 linnavara inna ametiasutus ning vastavalt linnavara valitsemise korra § 2 lg valitseja. Tallinna linna äriühingu nõukogu esimehena oli K.N linnaga avalik õiguslik suhe, millest - tulenevalt oli ta kohustatud kasutama talle äriseadustiku ja Tallinna Linnahalli AS i põhikirjaga - antud pädevust selleks, et tagada Tallinna linna kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § K.N kohustuseks jälgida, et ka äriühingu juhatus tegutse -st 316 oli b

Tallinna linna huve järgides ning käsutab Tallinna Linnahalli AS i vara eesmärgipäraselt, -

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Kuna K.N määrati Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liikmeks ning tal oli linna huvide järgimise kohustus, täitis ta avalikke ülesandeid KVS § 2 lg 1 mõttes. ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ning nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Samuti otsustab nii ÄS §-i 317 kui Tallinna Linnahalli

AS- - i põhikirja p i 5.3.4. kohaselt nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise, määrab tehingute tingimused ning otsustab õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Kuna Tallinna Linnavalitsus määras K.N Tallinna linnale kuuluva äriühingu nõukogu liikmeks, siis kogu ametitegevus, mis vastab KVS § 2 lg s 2 nimetatud otsuse või toimingu -

tunnustele, sh juhatuse liikmele korralduste andmi ne, on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Seega andis ÄS i põhikirjast tulenev õigus -st ja Tallinna Linnahalli AS- anda juhatusele korraldusi K.N-ile KVS § 2 lg s 2 nimetatud ametiseisundi avaliku ülesande - täitmisel. Seega on K.N ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes.

ÄS § 298 lg 1 p-i 9 ka Tallinna Linnahalli AS- - i põhikirja p i 5.2.4.8. kohaselt on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. Selleks, et enda kui Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe positsioonist tulenevat mõju juhatuse liikmele korralduse andmisel suurendada, kinnitas K.N -le, et tal on linnapea YY

(abil - innapea linnapea ülesannetes) CC ga kõik tingimused kokku lepitud. Kuna äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, siis ei saanud CC ainuisikuliselt sellist otsust vastu võtta ja vastavat kokkulepet K.N-iga sõlmida. Samuti ei tuvastatud menetluse käigus sellise kokkuleppe olemasolu, mistõttu oli K.N

tegevus suunatud

YY eksimusse viimisele, rikkudes sellega oma ametikohustust tegutseda heaperemehelikult äriühingu huvides.

4-17-3445

Eeltoodust tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et K.N , kasutades oma tegelikku ja eeldatavat mõju ning andes Tallinna Linnahalli AS i nõukogu esimehena - aktisaseltsi juhatuse liikmele - YY le korralduse eelpool nimetatud lepingu sõlmimiseks, rikkus ametiisikuna oma ametikohustusi Tallinna Linnahalli AS-s, kuna vastavalt äriseadustikule ja

Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjale otsustab nõukogu liikmega tehingute tegemise ja selle tingimused äriühingu üldkoosolek ehk antud juhul Tallinna Linnavalitsus. Nimetatud korralduse andmine ning töölepingu sõlmimine toimus omakasu saamise eesmärgil ja K.N huvides, kuna nimetatud töölepingu alusel sai ta õiguse teostada Tallinna Linnahalli AS-is töölepingus märgitud ülesandeid ning vastu võtta töölepingus märgitud töötasu, hüved ja hüvitised kokku vähemalt 3800 eurot kuus (brutopalk 3500 eurot + mobiiltelefoni kulud 300 eurot). Seejuures määras ise talle nimetatud töölepinguga pandavad kohustused, K.N saadavad tasud ja hüved Tallinna Linnahalli AS i kunstilise juhi ametikohal töötamisel. Seega - ei kasutanud K.N läbipaistvalt ja heaperemehelikult oma pädevust linna osaluse valitsemisel ning samuti tõi eelnevalt kirjeldatud tegevus K.N-ile avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise.

2. Politseija Piirivalveameti 31. mai 2017 väärteoprotokollile esitas K.N kaitsja Silver Reinsaar vastulause, -i 1 alusel milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p väärteo tunnuste puudumise tõttu. Selles esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

2.1. Kunstilise juhi töölepingu palgatingimused tulenesid Tallinna Linnahalli AS-i äriplaanist, mille sisu oli abilinnapea Väärteoasjas tunnistaja ütluste kohaselt CC-le teada. QQ nõustus põhimõtteliselt CC K.N Tallinna Linnahalli kunstilise juhi ametikohale asumise ja sellistel tingimustel töölepingu sõlmimisega nimetatud isikute ühisel nõupidamisel, kus Tallinna Linnahalli AS-i äriplaani arutati. Seejuures jättis CC sellist nõusolekut andes mulje, et tal on selleks pädevus.

Töölepingutingimused tulenesid Tallinna Linnahalli edasistest arenguplaanidest (rahvusvaheline konverentsikeskus), mis nõuabki kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja seetõttu on sellised palgatingimused rahvusvahelist tööjõuturgu arvestades tavapärased.

Telefonikompensatsiooni puhul pole aga tegemist tuluga, kuivõrd ka kõnealuse töölepingu kohaselt oli mobiiltelefon mõeldud töölepingus kokku lepitud töö käigus teostatavate kõnede tegemiseks.

2.2. Kui eeldada väärteoprotokollis kirjeldatud faktiväidete õigsust, ei olnud K.N talle etteheidetavate sündmuste raames ametiisik KVS § 2 lg 1 tähenduses, kuivõrd tal puudus kirjeldatud tegevusega seoses ametiseisund. Nõukogu liikmel ei ole õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevalt õigust teha üksinda otsuseid KVS § 2 lg 2 tähenduses.

Otsuseid saab vastu võtta nõukogu kollegiaalse organina hääletamise teel, mistõttu ei ole nõukogu liikmel üksinda mõju juhatuse liikmete üle. Kuivõrd töölepingu sõlmimist ei otsustanud aktsiaseltsi nõukogu ning sellise nõukogu otsuse olemasolu K.N ei väitnud ka YY- , st tal ei le, ei saanud K.N kasutada talle nõukogu esimehe staatusest tulenevalt mõju olnud etteheidetava korralduse andmise suhtes juhipositsiooni. l YY

4-17-3445

Ka ei olnud K.N ametiseisundit, kuivõrd kohtuväline menetleja pole viidanud õigusaktidele, milles annaksid nõukogu liikmele õiguse võtta vastu otsus, mis tooks kaasa õigusliku tagajärje, s.o kohustuse allkirjastada tööleping. Riigikohtu praktika kohaselt nõukogu liikmel õigussuhteid teiste isikutega peale ühingu, sh ka aktsionäridega, ei ole ning ka kohustuste rikkumise korral vastutab ta vaid aktsiaseltsi, mitte aktsionäride ees. Linna äriühingu nõukogu liikme kohustused ei erine tavalise äriühingu nõukogu liikme kohustustest. Isegi, kui K.N oleks juhatuse liikmele öelnud, et ta on kohustatud töölepingule alla kirjutama, poleks see käsitletav KVS § 2 de 1 ega 2 järgi otsuse või toimingu tegemisena, kuna lg 2 p-

selline avaldus ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Õiguslike tagajärgede kaasatoomine on aga KVS § 2 lg 2 p i 1 kohaselt ametiseisundi olemasolu jaatamise vältimatu eeldus. - Sellest

johtuvalt puudus K.N ametiseisund ja tema tegevust ei saa käsitleda ametikohustuste rikkumisena KVS § 5 lg 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud K.N KVS § s 17 märgitud erisubjekt ja tema vastutus viidatud - sätte järgi on välistatud.

2.3. Juhul, kui leitakse, et kõnealuse töölepingu sõlmimisel realiseeris K.N KVS §-s 17 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, on tema vastutus välistatud, kuivõrd ta oli väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuste ajal ka vältimatus keelueksimuses KarS § 39 tähenduses.

Nimelt pöördus K.N enne lepingu sõlmimist maineka advokaadi poole, kes teatas menetlusalusele isikule, et lepingu allkirjastamiseks õiguslikke takistusi ei esine.

Õiguskirjanduses on leitud, et kui isik on pöördunud suhteliselt kõrgel ametikohal oleva ja maineka juristi poole ning saanud kinnituse oma teo lubatavusele, saab määravaks asjatundja poole pöördumise fakt, mis muudab eksimuse vältimatuks.

2.4

Samadele seisukohtadele jäi kaitsja väärteoasja arutamisel maakohtus.

3. Harju Maakohus tunnistas 22. mai 2018 otsusega K.N KVS § 17 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 200 trahviühiku (s.o 800 eurot) suuruse rahatrahvi.

3.1. Kohus märkis, et töölepingu sõlmimise ajal oli K.N Tallinna Linnahalli AS i nõukogu -

esimees. Tallinna Linnahalli - etiisik ja talle kohaldusid AS i nõukogu esimehena oli ta am KVS 3 lg- - § tes 1 ja 2 sätestatud keelud ja piirangud, sh KVS § 3 lg 1 p s 4 sätestatud keeld kasutada mõju korruptiivselt.

K.N oli ametiisik tulenevalt KVS § 2 lg praktikas sätestatud -test 1 ja 2 ning Riigikohtu nõuetest, kuna ta täitis avalikku ülesannet. Nimelt leidis kohus, et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31 tähenduses, kuna Tallinna linn oli aktsiaseltsi omanik. Sellest tulenevalt pidi K.N aktsiaseltsi nõukogu esimehena järgima linnavara valitsemise nõudeid. Linnavara valitsemise korra § 10 järgi võib linnavara kasutada: 1) avalikuks otstarbeks, 2) linna ülesannete täitmiseks või 3) tulu saamiseks. Korra § 4 lg 2 järgi on linnavara valitsemine muuhulgas linna osalemine aktsionärina aktsiaseltsis. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb kohustus linnavara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

4-17-3445

3.2. Kohus leidis, et K.N kasutas oma mõju andes sisuliselt Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmele -le korr . YY alduse sõlmida temaga tööleping YY andis ütlusi, mille kohaselt allus ta vahetult aktsiaseltsi nõukogu esimehele, kes andis talle tööülesandeid. Alluvussuhe tulenes nii asjaolust, et K.N oli nõukogu esimees, st see oli nii Tallinna Linnahalli AS-i ametiredelil, kui ka

YY töölepingust. K.N-iga töölepingu sõlmimine atud lepinguga kabinetti ning . märtsil 2017 nägi välja nii, et K.N tuli ette valmist YY ütles, et põhimõtteliselt oleks vaja see leping sõlmida. Palga tingimused, tööle asumise aeg ja muu oli K.N enda sõnul linnapeaga kokku lepitud. Kuivõrd arvas, et nõukogu liikmega YY tehingu tegemine kuulub linna pädevusse ning K.N kinnitas talle, et tal on lepingu sõlmimine selles sätestatud tingimustel kokku lepitud CC-ga ja tal puudus põhjus K.N sõnades kahelda, luges YY

lepingu lihtsalt läbi ja kirjutas alla.

Maakohtu hinnangul kinnitab

-kirjast -le ja - XX 13. märtsi 2017 e OO YY le, et töölepingu projekti pidi tooma K.N ja et seda ei olnud varem -le saadetud. E- YY kirja toonist nähtub, et YY-lt eeldati selle allkirjastamist ilma arutamisena.

Kohus - leidis, et kuigi põhimõtteliselt oli YY l võimalik allakirjutamisest loobuda või lepingusse muudatusi teha, kirjutas ta lepingule alla, sest pidas K.N oma otseseks ülemuseks, kes annab talle korraldusi. Samuti mõjutas YY lepingut allkirjastama K.N kinnitus, et lepingutingimused on Tallinna linnapea -

CC ga kooskõlastatud ning see, et K.N ei lahkunud enne dokumendi allkirjastamist. Maakohus asus seisukohale, et K.N rikkus oma ametikohustusi ainuüksi mõju korruptiivse kasutamisega -st 2 tulenevalt ei ole . Samuti rikkus ta ametikohustusi sellega, et ÄS § 306 lg nõukogu liikmel tegelikult õigust juhatusele või selle liikmele korraldusi anda. Lisaks oli K.N antud korraldus töölepingu sõlmimiseks ka sisuliselt vastuolus ÄS 298 lg 1 p-ga 9, Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 6 lg 1 punktiga 7 ning Tallinna Linnahalli AS i põhikirja punktiga 5.2.4.8. - Neist tulenevalt on nõukogu liikmega tehingu tegemine üldkoosoleku otsustada. Üldkoosoleku otsus tuleb vormistada alati kirjalikult, seda ka üheisikuaktsiaseltsi puhul. Niisugust kirjalikult vormistatud otsust K.N ei olnud. Erinevalt K.N enda väidetust ei olnud CC ütluste kohaselt niisugust otsust ka suuliselt tehtud. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et K.N vastutus KVS § 17 järgi on välistatud, kuna äriseadustikust tulenevalt ei ole üksikul nõukogu liikmel mingit mõjuvõimu juhatuse liikmete üle. Kohus leidis, KVS § 5 lg 3 järgi on korruptiivne nii tegeliku kui eeldatava mõju kasutamine, mistõttu pole oluline, kas mõju tuleneb formaalsetest suhetest või on mitteformaalne, st mõjutaval isikul on võimalik teist ametnikku mõjutada muul volitustevälisel viisil.

3.3. Maakohus leidis ka, et töölepingu sõlmimine oli K.N huvides ja sõlmitud omakasu eesmärgil. Nimelt tekkis K.N töölepingu alusel saada töötasu 3 500 eurot kuus, millele pidi igal aastal lisanduma 5%. Lisaks nägi tööleping ette õiguse boonusele, ametiautole ja mobiiltelefoni kas

utamisele kõnepaketiga limiidiga kuni 300 eurot kuus.

4-17-3445

Seejuures märkis kohus, et tegelik kasu saamine ei ole KVS § 17 koosseisuliseks tunnuseks, st praegusel juhul ei ole oluline, kas K.N-ile tegelikult lepingu alusel ka midagi välja maksti või kas ta jõudis lepingu alusel mingeid hüvesid kasutada.

3.4. Kohus leidis, et töölepingu sõlmimine tõi K.N-ile kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Maakohtu hinnangul olid lepingus märgitud tingimused ebatavalised. Lepingus ette nähtud palk ületas lepingu sõlmimise aegset keskmist töötasu üle kolme korra. Vastavalt ütlustele sai YY tema juhatuse esimehena palka 1 800 eurot kuus. K.N-ile töölepingus määratud töötasu oli samas suurusjärgus ühtede kõrgemalt tasustatud avalike teenistujate – esimese astme kohtunike või riigikogu liikmete – töötasuga. Ebatavaliseks pidas kohus ka garanteeritud iga

-aastast 5-

protsendilist palgatõusu. Kohtu hinnangul andis avaliku huvi seisukohalt K.N-ile põhjendamatu eelise ainuüksi asjaolu, et sellisel viisil lepingu sõlmimine ei andnud teistele võimalikele kandidaatidele isegi võimalust ametikohale kandideerida ega äriühingule võimalust osaleda valiku tegemisel.

3.5. Maakohus asus seisukohale, et K.N pani KVS § 17 rikkumise toime kavatsetult. Kohus leidis, et nõukogu liikme nõusoleku allkirjastamisega, mille kohaselt oli K.N tutvunud äriseadustiku, äriühingu põhikirja, Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra, Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise aluste ning Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste oluliste tehingute heakskiitmise korraga, oli K.N teadlik tema kui ametiisiku suhtes kehtivatest piirangutest. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et K.N tegutses keelueksimuses. Kaitsja tugines väitele, et K.N konsulteeris enne lepingu allkirjastamist kogenud vandeadvokaadiga, kes pidas lepingu sõlmimist korrektseks. Maakohus märkis, et kohtus uuritud advokaadi vastusest ei nähtu, et K.N oleks lisaks PP

töölepingu tekstile soovinud hinnangut ka lepingu sõlmimise lubatavusele. Ühtlasi nentis kohus, et K.N on nõukogu liikmeks olemise nõusolekut andes kinnitanud, et ta on tutvunud asjakohaste õigusaktidega. Samas leidis kohus, et toimepandud teo õigusvastsusest arusaamiseks pole vaja eriteadmisi, kusjuures arvestades K.N haridustaset polnud tal raskusi õigusakti tekstist arusaamisega.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.N kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja K.N suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel.

4.1. Kaitsja leiab, et K.N ei olnud ametiisik. Tulenevalt kriminaalasjas nr 3-1-1-98-15 tehtud Riigikohtu lahendist ei tähenda ainuüksi see, et Tallinna Linnahalli AS on KonkS § 31 lg 31 mõttes avalik ettevõtja, et selle nõukogu liikme kogu tegevus on käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Väärteoprotokollis kirjeldatud töölepingu sõlmimine K.N-iga ei ole seotud Tallinna Linnahalli AS võtja -i kui avaliku ette

4-17-3445

eristaatuse kasutamisega, ühestki õigusaktist tulenevalt ei ole Tallinna Linnahalli AS-il kohustust sellist töölepingut sõlmida. Tegemist on tehinguga, mida võib põhimõtteliselt teha ka iga teine eraõiguslik isik. Lisaks on leiab kaitsja, et kohus on väljunud väärteoprotokolli piirest, kuna selles ei ole välja toodud, et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31 tähenduses. Väärteoprotokolli kohaselt tulenes K.N ametiisiku staatus sellest, et ta oli Tallinna Linnahalli AS nõukogu liige.

Kaitsja leiab, et lepingu sõlmimisel ei tegutsenud K.N nõukogu liikmena. Nõukogu töövormiks on koosolek ning nõukogu liige saab ühingus tegutseda vaid nõukogu koosolekul hääletamisega. K.N töölepingut puudutavat hääletust nõukogu koosolekul läbi ei viidud, mistõttu K.N ja YY vaheline vestlus 14. märtsil 2017 ei saanud endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tegemist polnud otsuse ega toiminguga KVS § 2 lg 2 p de 1 ja 2 tähenduses. -

4.2. Kuivõrd ametiseisund K.N 14. märtsi 2017 tegevuse raames puudus, ei saanud tema tegevus vastata ka KVS § 5 lg 3 tunnustele. Kaitsja leiab, et mõju korruptiivse kasutamisega KVS § 3 lg 1 p i 4 tähenduses oleks tegemist - siis, kui K.N oleks korruptiivs

el viisil nõukogu tööd korraldanud. Kaitsja leiab, et nõukogu liikme staatus ei andnud K.N-ile mõju YY üle, sest väljaspool nõukogu töövormi (koosolekut) ei ole nõukogu liikmel äriühingus mingit sõnaõigust. Tunnistaja

les K.N Tallinna Linnahalli AS-is ka tegevustega, mis ei CC ütluste kohaselt tege tulenenud nõukogu liikme staatusest. Maakohtu otsuses puudub selgitus, millele tuginedes loeti välistatuks võimalus, et pidas K.N enda „ülemuseks“ tulenevalt muudest asjaoludest ja YY muust K.N tegevusest, mitte K.N tegevusest nõukogu liikmena. Kaitsja hinnangul peab ka eeldatav mõju tulema isiku ametipositsioonist, st, et isik peab jätma enda ametipositsioonist mulje, et sellega kaasneb võimalus sundida teist isikut tegema § lõikes 2 nimetatud

KVS 2 tegevusi.

Kaitsja märgib, et ütluste kohaselt ei andnud K.N talle nõukogu liikmena tööalast YY

korraldust leping allkirjastada. Kuivõrd ei pidanud enda sõnul K.N töölepingu YY allkirjastamise palvet tööülesande saanud K.N olla ka sellist mõju, mille tulemusena ks, ei YY YY lepingu allkirjastas. Seega puudub ka K.N eeldatav mõju suhtes. Kaitsja leiab ka, et üldkoosoleku nõusoleku puudumist töölepingu sõlmimiseks ei saa ette heita K.N-ile. Nõusoleku töölepingu sõlmimiseks andis linnapea ülesannetes tegutsenud

CC, kellel on üldine linna esindamise õigus. Asjaolu, et Tallinna linna siseaktide kohaselt peab selleks andma nõusoleku linnavalitsus kollegiaalse organina, on K.N vastutuse seisukohalt tähtsusetu. Seejuures pole maakohus vastanud kaitsja väitele, et nõusoleku andmise pädevuse puudumine on

Lisaks oli

CC ja Tallinna linna sisesuhte küsimus. YY töölepingu sõlmimise

küsimusega oluliselt varem pöördunud linnavalitsuse ettevõtlus ti linna äriühingute ame

järelevalve osa Nii on ka põhjendamatu kohtu etteheide, et kirjalikult konna juhi poole. ZZ vormistatud otsust K.N ei olnud, kuna see pidi olema Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmel, kes esindas äriühingu tehingu sõlmimisel ja kes pidi veenduma üldkoosoleku otsuse olemasolus.

4-17-3445

4.3. Kaitsja on seisukohal, et K.N töölepingu tingimustes ei olnud midagi ebamõistlikku. Võrdlus YY töötasu suurusega pole kaitsja hinnangul asjakohane, kuivõrd K.N tööülesanded ja vastutus kunstilise juhina polnud võrreldav omadega. Ühtlasi oli töölepingusse märgitud YY töötasu ette nähtud ka Tallinna Linnahalli AS i äriplaanis. Samuti pole kõrgelt kvalifitseeritud - eksperdi ettevalmistust ja oskuseid arvestades 3 500-eurone töötasu midagi eriskummalist. Veel peab kaitsja oluliseks, et kuigi reaalsed tegevused pidid Tallinna Linnahallis algama 2019. aastal, siis etendustegevuse planeerimisega oli vajalik alustada paar aastat enne seda.

4.4. Kaitsja leiab, et K.N

vastutuse välistab vältimatu keelueksimus. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pelgalt õigusaktidega tutvumise kinnitamisest võib järeldada, et isik teab ja mäletab nende sisu ka poolteist aastat hiljem. Samuti on põhjendamatu maakohtu väide, et selleks, et aru saada üldkoosoleku nõusolekuta nõukogu liikmega töölepingu sõlmimiseks juhatuse liikmele korralduse andmise keelatusest ei ole vaja eriteadmisi. Arusaamatu on ka kohtu viide K.N bakalaureuse kraadi olemasolule, kuivõrd K.N

pole õigusalast kõrgharidust. Seda, et K.N endal ei olnud piisavaid õigusalaseid teadmisi, näitavad kaitsja hinnangul ka väärteoasja materjalid. K.N on lepingu lubatavuse küsimusega pöördunud e-kirja teel vandeadvokaadi poole. Seejuures nähtub e-kirja vastusest, et advokaat oli K.N ametikohast Tallinna Linnahalli AS-is teadlik. Lisaks osales kogu lepingu koostamise protsessis õigusalase kõrgharidusega XX. Kaitsja leiab, et Riigikohtu praktikast tulenevalt välistab K.N vastutuse KarS § 39 lg 1 alusel advokaadi poole pöördumise fakt iseenesest.

5. Ringkonnakohus arutas K.N väärteoasja avalikul kohtuistungil 24. septembril 2018.

5.1. K.N kaitsja S. Reinsaar oli 23. septembri 2018 õhtul esitanud kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks. Selles selgitas kaitsja, et on nädalavahetusel haigestunud ega ole suuteline kohtuistungist osa võtma. Kaitsja sõnul oli K.N soov, et S. Reinsaar kohtuistungil kindlasti osaleks.

Kohtuvälise menetleja esindajad kaitsja taotlust ei toetanud ning leidsid, et kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjust.

Ka kohus asus seisukohale, et istungi edasilükkamiseks alust ei ole. Vastavalt VTMS-ile lükatakse kohtuistung edasi mõjuva põhjuse esinemisel. Haigestumine on mõjuv põhjus, kui see takistab isiku ilmumist. Seda tuleb aga tõendada või vähemalt ära näidata, miks ei ole võimalik tõendit esitada. K.N kaitsja S. Reinsaare taotlus oli aga pealiskaudne ja sellest eeltoodud asjaolusid ei nähtunud. Kohtul ei olnud S. Reinsaare haigestumise kohta võimalik selgitust küsida ka K.N-ilt, kes oli samuti jätnud istungile ilmumata.

5.2. Kohtuväline menetleja palus jätta Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindajad olid seisukohal, et maakohtu otsus motiveeritud ja kohtuotsuse kujunemine on lugejale jälgitav.

4-17-3445

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks ja VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel ei ole alust. väärteomenetluse lõpetamiseks

7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud K.N ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes Kaitsja põhjendab apellatsioonis oma seisukohta kahe argumendiga: .

a) Maakohus on alusetult tuvastanud K.N ametiisiku staatuse sellest, et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lõike 31 tähenduses. Pealegi on maakohus selle tuvastamisel väljunud väärteoprotokolli piirest. b) K.N suhtlemine Tallinna Linnahalli AS juhatuse liikme -ga ei mahu YY nõukogu liikme staatusest tuleneva pädevuse alla.

7.1 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on väljunud väärteoprotokolli piirest. VTMS § s 87 sätestatu, et kohus arutab väärteoasja väärteoprotokollis - sätestatud ulatuses, tähendab, et kohus on väärteoasja lahendamisel seotud väärteoprotokollis toodud faktiliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2018 otsus väärteoasjas nr 4-17-3969, p 7). Faktiline asjaolu, millele maakohus on tuginenud, on see, et Tallinna Linnahalli AS-i ainuak Tallinna Linnakantselei ja llinna Linnahalli AS- tsionär on Ta i omanik on S asjaolu Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. ee on väärteoprotokollis kajastatud. Kohtu järeldus, et et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lõike 31 tähenduses, on viidatud asjaolule antud õiguslik hinnang. Erinevalt maakohtust ei leia ringkonnakohus aga, et vastus küsimusele, kas K.N on ametiisik, sõltuks sellest, kas AS oli avalik ettevõtja nkS § 31 lõike 3 Tallinna Linnahalli Ko

tähenduses.

Maakohtu otsuses ei ole ära näidatud, et konkurentsiseadusest tuleneks avaliku ettevõtja nõukogu esimehele mingeid kohustusi, millest tulenevalt on ta käsitatav ametiisikuna.

7.2 Eelnev ei tähenda, et maakohus ei oleks otsuses ära näidanud, et K.N oli ametiisik

KVS § 2 lg 1 tähenduses. Selle sätte kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Maakohus on tuvastanud, et a) K.N oli ametiseisund – kohus on viidanud sellele, et K.N oli aktsiaseltsi nõukogu esimees, seega oli tal

õigus osaleda nõukogu otsuste tegemises; b) see ametiseisund oli ( avaliku ülesande täitmiseks linnavara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise tagamiseks).

K.N oli -dest 316 ja 317 tulenevalt. Nende vääteoprotokolli kohaselt ametiseisund ÄS § sätete kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, andes juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel.

4-17-3445

Avalik ülesanne seisnes nii väärteoprotokolli kui maakohtu otsuse kohaselt õigusaktidest tulenevas kohustuses tagada äriühingus kohalike omavalitsuse huvide järgmine. Just sellega seoses on nii koht Tallinna Linnahalli AS- uväline menetleja kui kohus pidanud oluliseks, et i

ainuaktsionär on Tallinna Linnakantselei tulenes aktsiaseltsi nõukogu . Nimetatud asjaolust liikme kohustus -i vara (sh järgida Tallinna linna huve ning käsutada Tallinna Linnahalli AS eelarvelisi vahendeid) eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. See kohustus tuleb maakohtu hinnangul Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud linnavara valitsemise korra § 4 lg

3 ja § - st

- 10. st Korra § 4 lg 3 kohaselt on linnavara valitseja kohustatud valitsema linnavara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Tulenevalt korra § st 10 kasutatakse linnavara avalikuks otstarbeks, linna ülesannete täitmiseks ja tulu - saamiseks. Kuna K.N oli ÄS § 319, KOKS § 35 lg 3 ning Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 7 lg 3 alusel määratud i nõukogu liikmeks Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnahalli AS- , oli tal kohustus ka . itsta äriühingus kohaliku omavalitsuse huve Apellatsioonis ei ole esitatud vastuväiteid ei sellele, et maakohtu viidatud sätetest tulenes linna huvide järgimise kohustus sellele, et ÄS § planeerib nõukogu , ega -de 316 ja 317 kohaselt aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, andes juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel.

Kaitsja K.N argument on see, et nõukogu töövormiks on koosolek ja seega ei saanud tegutseda lepingu sõlmimisel ametiisikuna. Kohtukolleegium leiab, et kõnealune argument ei ole puuduta enam küsimust, kas K.N oli Tallinna Linnahalli AS i nõukogu liikmena - ametiisik.

8. See, kas ja millisel moel oli lepingu sõlmimine seostatav K.N ametiseisundiga, on kohtukolleegiumi hinnangul juba teoga, mitte subjektiga seotud küsimus. See, kas lepingu sõlmimise korraldamine ja juhatuse liikmele lepingu allkirjastamise korralduse andmine kujutas endast avaliku ülesande täitmist, omaks tähtsust juhul, kui K.N-ile heidetaks ette ametiseisundi korruptiivset kasutamist. K.N-ile heidetakse aga ette ametiseisundist tuleneva mõju korruptiivset kasutamist.

Mõju korruptiivse kasutamise mõiste on avatud KVS § 5 lõikes 3. Selle kohaselt mõju

on

korruptiivse kasutamisega tegemist juhul, kui ametiisik ametikohustust rikkudes kasutab tegeliku või eeldatava mõju eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või t toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskirja (kättesaadav Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/369e4999-cf7d-488b-8155- f688cd9d23ee/Korruptsioonivastane%20seadus) kohaselt ei sisalda mõju korruptiivne kasutamine, erinevalt ametiseisundi korruptiivsest kasutamisest, konkreetset ametiisiku pädevusel põhinevat otsust või toimingut. Näitena mõju korruptiivse kasutamise ametiisiku kohta toob eelnõu seletuskiri olukorra, kus politseinik kasutab oma ametipositsiooni, et aidata sõbral omaabi korras kolmandalt isikult võlga tagasi nõuda. Eeltoodu tähendab, et tegu, milles

4-17-3445

mõju kasutamine seisneb jääb väljapoole ametipädevust ,

ametiisiku . Ametiseisundist peab tulenema üksnes tegelik või eeldatav mõju, mida ametiisik kasutab.

Eelnevast tulenevalt ei - ole selleks, et K.N tegu vastaks KVS § s 17 sätestatud väärteokoosseisule, vajalik, et tema tegevus lepingu sõlmimiseks oleks jäänud tema ametiseisundist tuleneva pädevuse piiresse.

9. Küll tuleb tuvastada, et ametiisik kasutas om – – a ametiseisundist tulenevat tegelikku

või eeldatavat mõju. Apellatsioonis leitakse, et K.N mingisugust mõju, tegelikku ega eeldatavat,

. YY üle ei olnud Ka ses osas tugineb kaitsja asjaolule, et nõukogu töövormiks on koosolek. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et väljaspool nõukogu töövormi nõukogu ei saanud

liikmel äriühingus mingit tema staatuses tulenevat mõju kellegi üle olla. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt tähendab ametiseisundist tulenev mõju teise isiku suhtes seda, et ametiisikul on võimalik tema ametiseisundist tulenevalt teha seda teist isikut puudutavaid otsuseid või toiminguid. Mõju ärakasutamine tähendab selle ärakasutamist, et teine isik teab või eeldab, et ametiisikul on võimalik teha teda puudutavaid otsuseid või toiminguid. Väärteoprotokollis on viidatud sellele, et ÄS § 316 ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja p 5.3.1 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Seega oli K.N aktsiaseltsi nõukogu esimehena võimalik osaleda juhatuse liikmeid puudutavate otsustuste tegemisel. Maakohus on konkreetsetele tõenditele tuginedes selgelt ära näidatud, et tänu nõukogu õigusele planeerida aktsiaseltsi tegevust, korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle oli K.N nõukogu esimehena mõju juhatuse liikmetele. Maakohus on otsuses viidanud

allus ta vahetult YY maakohtus antud ütlustele, mille kohaselt

K.N-ile . kohaselt andis tulenevalt sellest, et K.N oli nõukogu esimees Tema töölepingu nõukogu esimees tööülesandeid talle (kd , tl. 59-60). II Seega on alusetu kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu puuduks maakohtu otsuses selgitus, millele tuginedes luges kohus e, et

välistatuks võimalus YY pidas K.N enda ülemuseks tulenevalt muudest asjaoludest ja muust K.N tegevusest, mitte K.N tegevusest nõukogu liikmena. Seda, et K.N kasutas lepingu sõlmimisel ära seda, et ta oli Tallinna Linnahalli AS i nõukogu - esimees, näitab veel asjaolu, et tema korraldusel ja juhtnööride alusel valmistas lepingu ette XX (kd II; tl. 15 ). XX ütluste kohaselt oli ta aktsiaseltsi nõukogu sekretär ja sai korraldusi nõukogu esimehelt, kelleks oli K.N (kd II; tl. 14 pöördel). ütluste kohaselt oli ta küll ka juhatuse

XX

sekretär, kuid see ei oma ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tähtsust, kuna K.N korraldusi pidi

XX täitma just põhjusel, et ta oli aktsiaseltsi nõukogu sekretär ning K.N oli nõukogu esimees. Sarnaselt maakohtule peab kohtukolleegium oluliseks seda, et K.N korraldusel lepingu ette valmistanud

saatis -le ja -le resoluutses toonis XX 13. märtsil 2017 OO YY e-kirja asuma kunstilise juhi kohale (kd I; , millega anti teada, et sellest päevas teaks K.N

4-17-3445

tl. 8). Seega kasutas K.N lepingu ettevalmistamiseks ja juhatuse teavitamiseks nõukogu tugipersonali. Veel peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule oluliseks K.N kinnitust -le, et tal on YY Tallinna linnapeaga kõikides lepingutingimustes kokku lepitud. Seega esitas ta väite, et lepingu sõlmimine on linna kui aktsiaseltsi ainuaktsionäri tahe. Nagu eespool märgitud, esindavad nõukogu liikmed äriühingus aktsionäri huve. YY selgitas maakohtu istungil, et allkirjastas lepingu just kahest asjaolust tudes: läh K.N oli nõukogu esimehena temast kõrgema positsiooniga, K.N -ga kokku lepitud (kd II, tl. 61). kinnitas, et kõik on CC

Seega on tuvastatud, et

YY allkirjastas lepingu, kuna seda soovis nõukogu esimees, kes kinnitas, et lepingu sõlmimine on aktsiaseltsi omaniku tahe.

10. Mõju korruptiivse kasutamisega on tegemist, kui mõju on kasutatud ametikohustust rikkudes. Ametikohustus võib korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneda õigusaktidest (sh ametijuhendist), kuid võib olla ka õigusväline (nt eetikakoodeksist või koguni mittekirjalikus vormis eetikanormist tulenev). Maakohus esitas otsuses kolm argumenti, miks ta leiab, et K.N kasutas mõju ametikohustust rikkudes: kohus leidis, et ise on ametikohustuste rikkumine; ainuüksi mõju korruptiivne kasutamine

ä nõukogu esimehe õigust anda juhatusele või juhatuse liikmele riseadustikust ei tulene

korraldusi, mistõttu rikkus K.N ametikohustusi sellega, kui andis juhatuse esimehele korraldus

e töölepingu sõlmimiseks; antud korraldus oli vastuolus ÄS § 298 lg 1 p-ga 9, Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 6 lg 1 punktiga 7 ning

Tallinna Linnahalli AS- punktiga 5.2.4.8. i põhikirja

– nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine on üldkoosoleku otsustada. Kaitsja on apellatsioonis esitanud vastuväiteid kahele viimasele argumendile. Kaitsja hinnangul järeldub ütlustest, et tema hinnangul ei andnud K.N talle korraldust töölepingu YY sõlmimiseks. Ka leiab kaitsja, et K.N-ile ei saa ette heita, et lepingu sõlmimiseks ei olnud üldkoosoleku otsust. Töölepingu sõlmimiseks vajalike formaalsuste täitmine on tööandja ülesanne, mistõttu oli kohustus veenduda tehingu õiguspärasuses CC-l ja - YY l. Ringkonnakohus peab mõlemat väidet alusetuks. Kohtukolleegium möönab, et kaitsja küsimusele, milliseid tööülesandeid K.N talle andis, ei osanud

YY vastata ning väitis, et ei mäleta . Samas nähtub ütlustest selgelt, et (kd II; tl ) YY seda, kui K.N tuli tema kabinetti ja esitas töölepingu talle allkirjastamiseks, võttis YY kui korraldust. YY ütluste kohaselt seadis K.N ta sisuliselt fakti ette, et leping tuleb sõlmida: „asi nägi sel hetkel välja niimoodi, et tuli kabinetti hr K.N koos töölepinguga ja ütles, et põhimõtteliselt oleks vaja see leping sõlmida, et temal on kõik linnapeaga kokku lepitud, palga tingimused ja tööle asumine ja kõik“ (kd II, tl. 60). Kaitsja küsimustele vastates selgitas , et YY sai K.N-ist nii aru, et leping tuleb kohe allkirjastada: K.N ootas niikaua tema juures, kuni sai allkirjastatud lepingu kätte (kd II; tl. 65 pöördel). Sellega seoses tuleb meenutada, et

4-17-3445

päev varem saadetud kiri jättis samuti mulje K.N tööleasumisest kui otsustatud asjast, XX emis tuleb üksnes vormistada. Lisaks kinnitas korduvalt YY , et tema arusaamist mööda ei olnud kunstilise juhi tööle võtmine tema otsustada.

Kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele on YY vastanud järgnevalt: Kaitsja samal teemal esitatud küsimustele vastas YY:

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodud ütlustest, et K.N andis YY-le korralduse lepingu sõlmimiseks. Tulenevalt sellest, et lepingu sõlmimine oli täielikult K.N kontrolli all – ta korraldas lepingu ettevalmistamist ja andis -le korralduse lepingu allkirjastamiseks YY –, ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et K.N-ile ei saa heita ette üldkoosoleku otsuse puudumist.

Lisaks tuleneb ringkonnakohtu hinnangul ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2013 otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-72-13, et üldkoosoleku otsuse olemasolu on ka lepingu pooleks oleva nõukogu liikme asi. Nimelt on Riigikohus otsuse punktis 18 viidanud sellele, et ka nõukogu liikmel on võimalus kontrollida, kas temaga lepingut sõlmival isikul on vastav volitus.

11. KVS § 17 alusel mõju korruptiivne kasutamise koosseis eeldab ka omakasu ning avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise saamist. Sellele, et tööleping oli sõlmitud K.N huvides ja omakasu eesmärgil, apellatsioonis vastu vaieldud ei ole. Küll aga ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga, et töölepingu tingimused oli ebamõistlikud, st et see tõi K.N-ile kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Oma seisukoha põhjendamisel on kaitsja tuginenud väitele, et arvestades kunstilise juhi töö sisu a sama ametikoha töötasu teise riigi äriühingus j , ei saanud lepingu tingimusi pidada eriskummaliseks.

Maakohus on oma otsuses selgitanud, et kohtul pole võimalik hinnata, kas töötasu vastas töömahule ja vastutusele. Oma hinnangu andmisel tugines maakohus kohtule teadaolevatele andmetele ning k

– töölepingu sõlmimise ajal kehtinud keskmise töötasu suurusele õrgemate avalike teenistujate töötasudele ja Tallinna Linnahalli AS i juhatuse liikme töötasule. Nende - andmetega võrreldes oli K.N töölepingusse märgitud töötasu märkimisväärne. Töölepingu tingimuste ebatavalisust kinnitas ka maakohtu istungil, k CC elle sõnul saavad Tallinna linnas

nii kõrget töötasu reeglina organisatsioonide juhatuse liikmed, mitte aga keskastme spetsialistid. Samuti ei olnud tavapärane, et töölepingusse kirjutatakse sisse nii suur iga-aastane palgatõus ja suur telefoni kompensatsi

7 pöördel). Töölepingu tingimusi pidas oon (kd , tl. II

4-17-3445

ebatavaliseks ka Tallinna Linnavalitsuse ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja (kd , tl. 24 ZZ II ). Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu sellele, et maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et K.N sai avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise, ainult tema lepingu tingimustega. Kohus leidis, et K.N-ile andis avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise juba talle etteheidetaval viisil töölepingu sõlmimine. Lepingu sõlmimine väärteoprotokollis kirjeldatud viisil välistas teiste isikute kandideerimise ning äriühingu otsustusja valikuvõimaluse. Lepingu sõlmimine sellisel viisil garanteeris K.N-ile, et Tallinna Linnahalli AS-i kunstiliseks juhiks saab just tema ja tema enda poolt määratud tingimustel – see on aga kahtlemata avaliku huvi seisukohase ebavõrdne ja põhjendamatu eelis. Lepingu sõlmist sellisel viisil, nagu see toimus, ei õigusta apellatsioonis märgitu, et K.N-iga sarnase rahvusvaheliste kultuuriprojektide juhtimiskogemusega isikuid Eestis peaaegu ei ole.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et K.N-ile väärteoprotokollis ette heidetud tegevus vastab KVS § s 17 sätestatud väärteokoosseisule. -

13. Kaitsja on apellatsioonis seadnud kahtluse alla ka K.N , korrates seisukohta, et süü

K.N Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis oli töölepingu sõlmimisel keelueksimuses. esitatud väited ei lükka ümber maakohtu järeldust, et K.N ei olnud keelueksimises.

Apellatsioonis leitakse, et maineka advokaadi tulenevalt oli K.N poole pöördumisest vältimatus keelueksimuses. Riigikohtu praktika seda seisukohta ei toeta. Nimelt on Riigikohus leidnud, et pelgalt asjatundjaga nõu pidamistest ei saa tuletada vältimatut keelueksimust ning määrav on see, milline on asjatundja selgitus pöörduja küsimusele ja kuidas isik sellest aru sai

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13, p 17.2). K.N ja advokaat PP e-kirjavahetusest ei nähtu, et K.N oleks PPlt küsinud arvamust lepingu sõlmimise protsessi puudutavates küsimustes. pöördus poole küsimusega E-kirjas K.N

PP „ “. Ringkonnakohtu hinnangul on küsimus esitatud selliselt, et sellest võib aru saada, et isik soovib kinnitust, kas lepingu sisu on õiguspärane. nähtub, et K vastusest a PP advokaat on teinud t

kohta (kd I, tl. 88). Seda, milline on linna osalusega ähelepanekuid üksnes töölepingu sisu äriühingus nõukogu liikmega töölepingu sõlmimise seaduses nõutud protsess, pole kirjavahetuses üldse puudutatud. i nõukogu ja juhatuse assistendi Ka Tallinna Linnahalli AS-

XX osalemine töölepingu koostamise protsessis piirdus vaid K.N esitatud tingimustele vastava õiguspärase töölepingu projekti koostamisega

.

Maakohus leidis, et keelueksimise välistab ka asjaolu, et K.N-ile oli nõukogu liikme nõusolekule allkirja võtmisel tutvustatud tema kohustusi ja piiranguid ning K.N on kinnitanud, et ta on nendega tutvunud. Kohus leidis, et K.N haridustasemest tulenevalt (talle on omistatud kraad) ei olnud tal raskusi õigusakti tekstist aru saamisega.

Kaitsja leiab, et õigusaktiga tutvumine ei tähenda, et isik peab 1,5 aastat hiljem mäletama detailideni nende sisu. Viide K.N kõrgharidusele ei ole aga asjakohane, kuna tegemist ei ole

4-17-3445

õigusalase kõrgharidusega. K.N ei ole piisavaid õigusalaseid teadmisi, et orienteeruda äriühinguõiguses ja sellega seonduvates korruptsioonialastes piirangutes. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et K.N oli n.ö lihtinimene, kellel ei pidanudki olema äriõiguse ega korruptsioonivastase regulatsiooni alaseid teadmisi. K.N oli aktsiaseltsi nõukogu esimees. Nõukogu töö korraldamiseks pidi ta olema kursis nõukogu pädevuse ja töökorraldusega. allinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja Vastavalt T

mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 8 lg le 1 võib linna esindajaks - äriühingu nõukogusse määrata linnavolikogu liikme, linnavalitsuse liikme, linnaametniku või asjatundja, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Nagu maakohus viitas, oli K.N-ile tutvustatud tema õigusi ja kohustusi aktsiaseltsi nõukogu liikmena. Küsimus sellest, kuivõrd on nõukogu esimehel õigus anda juhatuse liikmele korraldusi, eriti korraldust nõukogu esimehe enda huvides oleva lepingu allkirjastamiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline spetsiifiline õiguslik küsimus, mille peale ei peaks juriidilise kõrgharidusega inimene tulema. Äriühingu juhtorganite põhimõttelise tööjaotuse ja võimaliku huvide konflikti küsimused on sellised küsimused, mille mõistmist on alust oodata igalt äriühingu juhtorgani liikmelt, eriti aga organi tööd juhtivalt isikult.

14. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et K.N-ile väärteoprotokollis ette heidetud tegevus vastab KVS § 17 sätestatud väärteokoosseisule, teo õigusvastasust ja K.N süüd välistavad asjaolud puuduvad ning väärteomenetluse lõpetamiseks VMTS § 29 lg 1 p-i 1 järgi alust ei ole.

15. K.N kaitsja S. Reinsaar on esitanud

- ja ringkonnakohtu ka taotluse jätta maa

menetluskulud riigi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus ei näinud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ka õigusabikulude taotluse rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonimenetluse kulude kohta ei ole kaitsja kohtule dokumente esitanud.

16. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus VTMS § 147 lg 1 p-le 1 tuginedes Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.