4-18-4184/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4184 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4184 (2302,18,005838) Kohtunik Elina Elkind Sekretär Berit Paluoja Tõlk Ingrid Oja, Anneli Helmann Väärteoasi

M.U kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Raul Annuka 19. juuli

2018. a otsusele nr 230218005838 M.U

karistamises liiklusseaduse ( ) 7 LS § 22

lg-s

2 järgi sätestatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik

Menetlusalune isik: M.U; isikukood:

XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Gruusia;

emakeel gruusia keel, valdab vene keelt; –

kõrgharidus töökoht: ; xxx, xxx Kaitsja Olga Losseva Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p , § st 133 ja §

-st 2 - -st 134 maakohus otsustas:

1.

etleja Jätta M U kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise men .

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19. juuli 2018. a otsus muutmata.

2. Kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

kolmekümne (30) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus

4-18-4184 2

saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse pooltele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Raul Annuka 19. juuli 2018. a otsuse

ga väärteoasjas nr 230218005838

karistati M.U LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks Väärteoprotokolli t kuuks. eokirjelduse

kohaselt juhtis menetlusalune isik 28. juunil 2018 kell 16.05 Tallinnas xxx (xx xxx tänava ja

vahelisel lõigul) mootorsõidukit kiirusega 62 km/h+- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel

teelõigul Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h on 30 km/h. .

Sellega rikkus ta LS § 14 lg 2 ja § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

LS § 227 lg sätestatud väärteo. -s 2

2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas otsusele kaebuse menetleja , milles taotleb kohtuvälise otsuse tühistamist, märkides, et menetlusalune isik võib vastutada vaid LS § 227 lg 1 alusel.

Kaebuse kohaselt sõitis M. teele välja õuealalt (kaebuses sõnastuse kohaselt U xxx

„elutsoonist“) pööras paremale ja jätkas liikumist xxx maja juurest,

xxx suunas,

mistõttu ei olnud ta teadlik vastaval teelõigul kehtinud kiirusepiirangust 30 km/h.

Kaebuse põhjenduste kohaselt viis menetlusalune isik juhututtava viimase palvel xxx maja

juurde xxx seejuures oma ja seejärel tuttava juhiste järgi sõitis õuealalt otse teele, läbimata

teekonnal

xx tee ringristmikku, kuhu on paigaldatud 30 km/h kiirusepiirangut xx tänava ja

tähistav märk. Kuna tegemist ei ole M.U jaoks tuttava piirkonnaga, ei teadnud

menetlusalune isik, et ta ületab kiirust 29 km/h võrra. Menetlusalune isik tunnistab, et võis ületada kiirust, kuid kinnitab, et lähtus 50 km/h kiirusepiirangust. Kaebusele on lisatud pildid ringristmikul paiknevast liiklusmärgist, xxx teest vaadatuna ringristmiku poolt ja menetlusaluse isiku väidetavast väljasõidukohast.

3. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada või mõista isikule karistusena rahatrahv.

4. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6. M. karistati LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse U

ületamise eest 21 40 km/h võrra. Väärteoprotokolli kohaselt liikus menetlusaluse isiku sõiduk - xx teel xx tänava ja vahelisel teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on xxx 30 km/h, kiirusega mitte

vähem kui 59 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Seega vastab teo õiguslik kvalifikatsioon väärteoprotokollis sisalduvale teokirjeldusele. 7. Maakohus leiab esmalt, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse

mõõtmisel rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku M. sõiduki kiirust U

4-18-4184 3

mõõtis pädev mõõtja es kinnitas ülekuulamisel, et on läbinud pädeva mõõtja koolituse. A K, k Mõõtmisel kasutati nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõtevahendit, mida kinnitab kohtuistungil

avaldatud ja uuritud kiirusmõõtevahendi kehtiv taatlustunnistus (LaserCam 4 LE0023, taadeldud 23. märtsil 2018 Kiiruse mõõtmist tõendab kiirusmõõteseadme kasutamist kajastav ).

heli- Ka ja videosalvestis ning selle väljavõte kiirusemõõtmist kajastava andmetega. menetlusalune isik ei vaidlusta tema sõidukil mõõdetud kiirust, andes kohtuistungil ütlusi selle

kohta, et tema kiirus xxx Kohtul puuduvad ka muud andmed, teel liikudes võis olla 59 km/h. mis annaksid alust seada kahtluse alla kiiruse mõõtmise õiguspärasust.

8. Väärteoasjas kogutud tõenditega, sh Tallinna linnavalitsuse (Tallinna Transpordiamet i)

väljastatud vastusega kohtunõudele, menetlusaluse isiku kaebusele lisatud fotodega ja

tunnistajate A K ning M P xxx teel, xx xxx tee vahelisel ütlustega on tõendatud, et tänava ja

lõigul, kus mõõdeti menetlusaluse isiku kiirust, kehtis kiirusepiirang 30 km/h. Vastavat

kiirusepiirangut tähistav liiklusmärk on paigaldatud väljasõidul xx tee ja xx tee ringristmikule

xx teele (teiselt poolt liikudes enne xxx tee ja xx tee ristmikku). Seda asjaolu ei vaidlusta iseenesest ka menetlusalune isik. Samuti on menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. K ütluste ning

Tallinna linnavalitsuse vastusega xx tee 201 maja juurest xx tuvastatud, et väljasõidul õuealalt teele ei ole paigaldatud dubleerivat liiklusmärki, millest nähtuks, et kiirusepiirang xx teel on 30 km/h.

9. Seeg kindlaks teha, kas menetlusalune isik talle a tuleb väärteoasja lahendamiseks

etteheidetava teo toimepanemise ehk kiiruse ületamise eel läbis

xx tee ja xx tee ringristmikku, kuhu on paigaldatud kiirusepiirangut 30 km/h tähistav liiklusmärk või pidi muul põhjusel olema teadlik sellest, et väärteoprotokollis nimetatud teelõigul on lubatud piirkiirus 30 km/h. 10. Kohus leiab, et tunnistaja A K (mõõtja) ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus

xx xx ja tee ringristmikku. teele, läbides tänava nnistaja ütluste kohaselt mõõtis ta xx Tu

sõidukiirust sõiduteel, ligikaudu olles näoga xx teel, 300 meetri kaugusel ringristmikust,

ringristmiku suunas, d nii ringristmik kui ka teele viivad ja tema nähtavusulatuses oli xx

( )teed . Vasakult ( kõrval ja väljasõidud õuealalt tunnistaja poolt vaadates) esimene väljasõit

õuealalt mõõtjale 100 meetrit lähemal Isegi võtte xx teele on umbes . s arvesse, et tegemist on

tunnistaja umbkaudse lusaluse isiku kaitsja kaebusele ja Tallinna hinnanguga, nähtub ka menet linnavalitsuse vastusele lisatud piltidelt, et ringristmiku ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses

nimetatud õuealalt väljasõidu v e vahemaa ulatub mõnekümne meetrini ahelin ja need on selgelt

eristatavad. Tunnistaja M. P teel kinnitas, et mõõtja asus ülekäiguraja läheduses. Mõõtja xx asukohta kinnitab ka Politseija Piirivalveameti arendusosakonna vastus teabenõudele, milles on ära toodud mõõtja ja väärteomenetleja geokoordinaadid mõõtmise teostamisel. Kohtuväline menetleja näitas kohtuistungil Maa-ameti WMS kaardil, et vastavate geokoordinaatide kohaselt

asus mõõtja teel parkimisplatsi ja ülekäiguraja läheduses, nitab tunnistaja ütlusi, kes xx mis kin näitas kohtuistungil ligikaudselt sama asukohta kaitsja palvel ka Google Maps kaardil. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et vahemaa mõõtjast ringristmikuni oli ligikaudu 300 meetrit.

Kuigi Maa-ameti kaardiandmed on informatiivse iseloomuga, võib kohtu hinnangul neid

kasutada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tu ütlusi kinnitavad nnistaja A. K

vähemalt kaudselt ka menetlusaluse isiku enda ütlused selle kohta, et pärast seda, kui ta viis tunnistaja ära xx maja juurde ja enne seda, kui politsei teda peatas, jõudis ta liikuda umbes 300-

400 meetrit. Tunnistaja A. K

kiirust tulid ütluste kohaselt mõõtis ainult sõidukitel, mis ta

4-18-4184 4

ringristmikult. A. K kinnitab, et nägi mõõtmisel menetlusaluse isiku sõiduautot, s.o sinist värvi

väikekaubik teele, läbides ringristmikku Kohtu hinnangul on sõiduauto ut, mis liikus xxx . piisavalt suur objekt, mille liikumist on võimalik eristada ka mõnesaja meetri kauguselt, eriti

kui vaidlus on selles, kas tegemist on sõidukiga, mis sõitis ringristmikult välja peateele või keeras peateele välja õuealalt ehk kõrvalteelt Tunnistaja selgitas, et kiirusmõõteseade fikseerib

.

mõõdetavat mõõtmine objekti juba kaugemalt (esimene oli juba ristmikul), kuid salvestab mõõtmist siis, kui see ületab mõõtja poolt seatud sekkumiskiiruse, mis praegusel juhul oli 52

km/h. - ja videosalvestise See on kooskõlas ka kiirusmõõtevahendi kasutamise heli

väljatrükkiga (mõõteandmed). Kohus ei võta kohtuvälise m otsuse tegemisel aluseks enetleja

ega kaitsja arvutusi menetlusaluse isiku

ja mõõtja vahemaad puudutavas osas, sest mõõtmine ja kaardid, mida selleks kasutati, ei vasta mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuetele (mõõtmise jälgitavus). Kohtu hinnangul ei ole siiski ka kohtumenetluse poolte arvutused ilmses vastuolus tunnistaja

A. K

- ja videosalvestise ning sellest ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamist kajastava heli

tehtud väljatrük mõõdetud sõidukiiruse (mõõtmise i . Menetlusalusel isikul ga saavutamine

hetkel) eeldanuks kohtu väärteoprotokollis toodud teelõigul õuealalt peateele välja sõites

hinnangul

õuealalt, kus kehtib piirkiirus 20 km/h, peateele (paremale) pööramist võrdlemisi

järsult kiirendades, arvestades, et menetlusaluse isiku kiirusena 61 km/h sõiduki mõõdeti

(mõõtemääramatust arvestades vähemalt 58 km/h) mõõtjast juba ajal, mil M.U oli

124 meetri kaugusel . Kohtu hinnangul ei ole see usutav (kiirusemõõteseadme mõõteandmed) ,

võttes arvesse nii (üks rada mõlemas suunas) üldteadaolevat xx t laiust ee , liiklustihedust

tööpäeval kella 16 ajal kui ka M. enda ütlusi selle kohta, et tegem U ist oli tema jaoks võõra linnapiirkonnaga. Menetlusalune isik ei ole kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta,

et xx

ta sõitis õuealalt teele välja õuealal lubatud kiirust ületava kiirusega või järsult

kiirendades. lvet teinud Samuti oleks selline manööver kindlasti märgatav ka liiklusjäreleva ametnikule, mõõtja A. K.

11. A. K kohtu hinnangul tunnistaja S V ütlusi ei lükka ümber ka kohtuistungil üle kuulatud

ütlused, kes ei olnud võimeline nimetama täpset kuupäeva, mil M.U teda väidetavalt xx tänavale viis, selgitades vaid, et see võis juhtuda juunis või juulis. tõttu ei ole See välistatud, et tegemist ei olnud väärteoprotokollis nimetatud sündmusega. Tunnistaja ei osanud kirjeldada ka M.U teekonda pärast seda, kui menetlusaluse isiku sõiduk lahkus tema

vaateväljast tänaval seetõttu kinnitada, et M. sõitis teele välja U

xx ega saanud

xx

õuealalt Samuti ei olnud tunnistaja kindel, mis tee või tänava suunas ta xx tee xx maja juurest.

menetlusalust isikut juhatas. selles osas Menetlusaluse isiku ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks. Kohus ei välista, et M.U viis tunnistaja ühel või teisel päeval tema

kirjeldatud kohta xx tänaval, kuid leiab, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas liikus menetlusalune isik xx teele ringristmikku läbides, mistõttu pidanuks nägema ka kiirusepiirangut tähistavat liiklusmärki. Seejuures märgib kohus, et kohtuistungil oskas menetlusalune isik vaid umbkaudselt ja kaardi abil kirjeldada enda teekonda tunnistaja sihtkohta ja seda, mis aadressil

asus maja, mille juures tunni

staja väljus, kuigi kaebuses kirjeldati neid asjaolusid väga täpselt.

Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei avaldanud ta kohtuvälises menetluses

ülekuulamisel menetlejale, et liikus teele õuealalt ega näinud liiklusmärki, mille kohaselt xx

kiirusepiirang olnuks 30 km/h. Kohtu hinnangul mõjutab M. ütluste U usaldusväärsust vähemalt osaliselt asjaolu, et menetlusalune isik andis vastavaid selgitusi alles

4-18-4184 5

kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele, saades teada teo eest mõistetud karistusest. Olukorras,

kus isikule heidetakse asulasisesel teel ette kiiruse ületamist 30 km/h alas, saanuks M.U

esitada kohe vastuväite, et liiklusmärki, mi tema liikumistrajektooril ei olnud s

vastava kiirusepiirangu seaks, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Ka enda ütluste kohaselt

tunnistajate A. K ja M. P ütluste kohaselt ei vaidlustanud M. rikkumise U

toimepanemist sündmuskohal. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik teo

toimepanemisel, s.o kiiruse ületamise ähem kui 29 km/h võrra vähemalt hooletusega, l mitte v

sest ringristmikku läbides pidanuks ta pöörama tähelepanu kiirusepiirangut tähistavale

liiklusmärgile . Samuti puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad isegi, kui ta seda ei teinud asjaolud.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. le väärteoprotokolli teokirjelduse U- kohaselt ette heidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust.

13. Kohtu hinnangul ei ole alust istetud karistuse ka kohtuvälise menetleja otsusega mõ muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. LS § 227 g 2 näeb võimaliku

karistusena ette rahatrahvi kuni kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kuue kuuni. enetlusalust isikut korduvalt karistatud Karistusregistri väljavõtte kohaselt on m

liiklusalase rikkumise

eest LS § 203 alusel ja talle mõistetud karistused (rahatrahvid) ei ole

täidetud. Kohus arvestab, et ületatud kiirus jäi sättega ettenähtud keskmise lähedale

rikkumise

(29 km/h), samuti teo toimepanemist ettevaatamatusest. Siiski tuleb kohtu hinnangul arvesse

võtta, et menetlusalune isik ei tunn Kiiruse ületamine on levinud ista ega kahetse oma tegu.

süütegu, mille ohtlikkus liikluses on samas üldtunnustatud. Asulasisesel teel, 30 km/h

piirangualas, võib kiiruse ületamine ligi 30 km/h võrra põhjustada suurt kahju teistele liiklejatele. Kuigi isikul ei ole kehtivaid karistusi kiiruse ületamise eest, leiab kohus, et eeltoodu

tõttu avaldab M. le karistusena mõju vaid sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. U-

Seega - ning vastab sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistus isiku süüle ja ka üld eripreventiivsetele kaalutlustele.

14. Eeltoodust tulenevalt ja - juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Menetlusaluse isiku

kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada M. le valitud kaitsjale U-

makstud ta 800 eurot. VTMS kohaselt v su § 23 äärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1 3 ja 5 – –6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või k - ohaliku

eelarve vahenditest. Seega hüvitatakse kaitsja tasu vaid juhul, kui kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 3 või 5 -de 1- -6 alusel, mida kohus praegusel juhul ei teinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind Kohtunik