1-18-3937/47 · 1-18-3937/47 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-3937

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3937 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Y.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; T.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi; üdistuses KarS § 199 R.B sü lg 2 p 4, 7

järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. septembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav T.T (isikukood XXX; viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta T.T

kaebus Harju Maakohtu 20. septembri 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Harju Maakohtu 20.09.2018. a otsusega tunnistati T.T kokkuleppemenetluse korras

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. karistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev 17.05.2018. a. Tõkendina kohaldatud vahistamine määrati tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Mõisteti T.T-lt , R.B-lt ja Y.P-lt solidaarselt välja tsiviilhagi summas 210 eurot kasuks. T.T-lt

tsiviilhagi summas 1870 eurot kasuks. LH mõisteti välja LE T.T-lt menetluskuludena riigi tuludesse kaitsjatasu summas 990 eurot ja mõisteti välja sundraha summas 750 eurot. kokku summas 1740 eurot ati Väljamõistetud menetluskulu määr tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 145 eurot.

1-18-3937

2(3) 2. 09.10.2018. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus T.T apellatsioon, milles ta palub ajatada hagi tasumine aastaks, kuna viibib vanglas ning tal puudub võimalus hagi tasumiseks. Lisaks palub endale kohtulahend kirjalikult edastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et T.T kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebuse esitaja on taotlenud oma kaebuses kohtu hagi ajatamist üheks aastaks. Kuivõrd menetluskulude tasumiseks on T.T-l kohtuotsuse kohaselt üks aasta kohtuotsuse jõustumisest, on tema kaebuse eesmärk ilmselt temalt väljamõistetud tsiviilhagi tasumise ajatamine. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mu kas ja millises ulatuses rahuldada u hulgas küsimuse, tsiviilhagi või avalik õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. - Kokkuleppe esemeks on lg 1 p 11 kohaselt KrMS § 245 süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse aluse ja eseme osas kokkuleppe sõlmimine. - Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (KrMS § 248 lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset (RKKK 3-1-1-103-15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega

kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena. Seetõttu

peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka tsiviilhagi osas. 5. Kun vastu esitatud tsiviilhagi kuulub kokkuleppe esemesse, kohalduvad selle a süüdistatava vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda selles osas otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p 6 mõttes, on kohtu pädevuses -de 2- kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse - tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatu - d edasikaebepiirang ka tsiviilhagi väljamõistmise vaidlustamisele. Teisisõnu peab k

okkuleppemenetluses lahendatud tsiviilhagi väljamõistmise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS

§ 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg (RKKK 3-1-1-7-16). 2 p 3 alusel läbi vaatamata 6. Kriminaalasjas on T.T , tema kaitsja 13.09.2018 s ja prokuröri vahel õlmitud kokkulepe ( 44-45 kuritegudega tekitatud kahju V köide tl ), milles muuhulgas on ära näidatud laad ja suurus. Kokkuleppes on tsiviilhagi alus ja ese ning

ära toodud süüdistatavalt väljamõistetava kahju suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb T.T-l hüvitada kannatanu MH-le 210 eurot ning kannatanu LE-le 1870 eurot. Maakohus on seega lähtunud sõlmitud kokkuleppest. T.T kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (V köide tl 45 pöördel Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja tsiviilhagide alusel väljamõistetud ). summade tasumise

osas jõudnud kokkuleppele.

1-18-3937

3(3) 7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistu T.T kinnitas, et ngil, kus süüdistatav kokkuleppes on ta väljendanud oma tõelist tahet, ta nõustub sellega ja jääb selle juurde (V köide tl 59). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p de 3,4 alusel läbi - vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab - ringkonnakohus T.T

kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/