4-18-4757/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-4757

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2018. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-18-4757

Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku T.Z kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.09.2018. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,18,009496 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

T.Z (isikukood: XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond); : Kaitsja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo &

Partnerid; asukoht: Pärnu mnt 10, Tallinn; e-post: rainer.kuulme@advokaat.ee);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Sulev Jürgenson.

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.09.2018. a kiirmenetluse otsus - ja väärteoasjas nr 2780,18,009496 muutmata ja T.Z kaebus rahuldamata.

2. 21. novembriks 2018. a Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga. 3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.09.2018. a koostati T.Z suhtes kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,18,009496. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati T.Z LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 136 trahviühikut, s.o 544 eurot, selle eest, et tema 07.09.2018. a kell 17.12 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa mnt 153 km-l juhtis mootorsõidukit

Audi xxxxxx, - 5 km/h, A6, registreerimismärgiga asulavälisel teel kiirusega 137 km/h +/ ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Sellega rikkus T.Z LS § 15 lg 1 ps 1 sätestatud nõuet. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 17.09.2018. a kaebuse, milles taotletakse kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt karistuse vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära. Lisaks taotletakse menetluskulude riigi kanda

jätmist. Kaeb väärteo toimepanemist use kohaselt ei vaidlusta T.Z (s.o lubatud sõidukiiruse ületamist 42 km/h). T.Z taotleb kaebuses väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele

kohtuasjades nr 3-1-1- -13 ja 3-1-1-11- 91 14. Kaebusest nähtuvalt põhjustas sõidukiiruse

ületamise asjaolu, et kaebaja teostas möödasõitu autokolonnist, mis liikus kiirusel 70 km/h.

Seejuures oli T.Z sunnitud ületama lubatud sõidukiirust oma sõiduritta tagasi keeramiseks vastutuleva sõiduki tõttu. Autokolonni vahele ei olnud võimalik reastuda, kuna

kolonnis liikunud sõidukite vahed olid liiga väikesed. Viimati nimetatud asjaolu märkas

T.Z alles peale manöövri (s.o möödasõidu) alustamist, mistõttu tal puudus

võimalus juba alustatud manöövri katkestamiseks. Seega põhjustas sõidukiiruse ületamise otsene vajadus hoida ära võimalik liiklusohtlik olukord. Manöövrit alustades ei olnud T.Z-ile vastutulevat sõidukit näha kuvat sõidukit märgates oli T.Z ja vastu lii vajalik liiklusohu vältimiseks kiiresti oma sõiduritta tagasi reastuda. Seega ei olnud tegemist

kaebaja poolse tahtlusega ületada lubatud sõidukiirust vaid sunnitud olukorraga liiklusohu vältimiseks. T.Z süüd ei saa pidada suureks. Lisaks nähtub kaebusest, et T.Z puuduvad kehtivad karistused ja ta on käitunud igati seaduskuulekalt. T.Z

kavatseb ka edaspidi käituda seaduskuulekalt olla liikluses veelgi hoolsam (sh vältid ja a olukordi, kus on liiklusohu vältimiseks ületada lubatud sõidukiirust). Kaebaja leiab, et kuna

lubatud sõidukiiruse ületamise puhul oli tegemist sunnitud olukorraga ja T.Z puuduvad kehtivad karistused, siis on rahatrahvi määramine üle keskmise määra põhjendamatu. Seetõttu taotletakse alternatiivselt rahatrahvi vähendamist alla seaduses ette nähtud alammäära vastavalt KarS § 61 lg s 1 sätestatule. Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja rahatrahvi - määramisega üle keskmise määra rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tavapärase praktika

kohaselt määratakse olukorras, kus rikkumise toimepannud isikul puuduvad kehtivad karistused, oluliselt väiksemad rahatrahvid. Lisaks leiab kaebaja, et talle määratud rahatrahv on

ebamõistlikult suur ka tema sissetulekut arvestades. Kaebaja töötasu on 800 eurot kuus ja kaebajale on määratud ka osaline (60%) töövõimetus.

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 24).

3

25.09.2018. a määrusega võttis kohus T.Z kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 25).

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud

väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Lisaks kontrollis kohtuväline menetleja kiiruse mõõtmise protseduuri ning koostatud dokumente, kuid rikkumisi

ei tuvastanud. Kiirusmõõteseadme tulem 42 km/h on kohtuvälise menetleja hinnangul õiguslikku alust omav näit. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud, mida saaks arvestada karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb rikkumise

iseloomustamisel oluliseks pidada teo toimepanemise aega ja kohta. Tegemist on tiheda

liiklusega maanteega ning rikkumise toimepanemise ajal oli tegemist nö tipptunniga. Seega seadis menetlusalune isik oma teoga ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejad. Kiirmenetlus otsuses

märgitus kohas on olnud korduvalt õnnetusi, mille põhjustajaks on olnud metsloomad ning

mille tagajärjel on inimesed saanud tervisekahjustusi. Piirkiirust ületav sõiduk on oma

olemuselt ohtlik eeskätt seetõttu, et see läbib ohu ilmnemisel oluliselt pikema

reageerimisteekonna, mis omakorda pärsib sõiduki seismajäämist enne takistust. Kohtuvälise

menetleja hinnangul on lubatud sõidukiiruse ületamine 42 km/h tahtlikult toime pandud

süütegu. Selline sõidukiirus ei saa juhile jääda märkamatuks. Tegemist on enamohtliku

väärteoga ning ühe raskeima liiklusalase rikkumisega. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt on kiiruse ületamine keelatud ning seda ka möödasõidul. Juht peab oskama hinnata möödasõiduks

vajaliku ohutu vahemaa pikkust. Möödasõitja peab olema veendunud vaba ning piisavas ulatuses tagatud nähtavusega teelõigu olemasolus möödasõidu sooritamiseks. Videosalvestisel olev kellaaeg erineb tegelikust rikkumise toimepanemise kellaajast ühe tunni

võrra. Erinevus on tingitud tehnilistest põhjustest, mitte politseiametnike poolsest veast.

Kohtuvälise menetleja hinnangul pandi rikkumine toime tahtlikult mitte liiklusohu ärahoidmiseks. Patrullautole paigaldatud kaamera võimaldab jäädvustada nii patrullauto ees, kui ka taga toimuvat. Videosalvestiselt (patrullauto ees salvestatud) nähtub, et patrullsõidukile

läheneb kell 16.12 tagant samas suunas liikuv sõiduk kiirusega 137 km/h. Vaadates

videosalvestist, mis on jäädvustatud tagumise kaameraga, on samal kellaajal näha, et möödasõitu teostanud auto on jõudnud tagasi oma suunavööndisse (möödasõidu lõpetanud) ja

läheneb jõudsalt samas suunas ees liikuvale politseisõidukile. Seega teostati möödasõitu, millega kaasnes piirkiiruse ületamine, tahtlikult, aga mitte liiklusohu vältimiseks. Sõidukid, mis

liikusid Tallinna poole, olid vastu (Tartu suunas) liikunud sõidukitest möödunud, kui

menetlusalune isik alustas möödasõitu ees liikuvatest sõidukitest. Möödasõidu hetkel ei liikunud menetlusalusel isikule vastu ühtegi sõidukit, mistõttu ei saa rääkida liiklusohtlikust olukorrast.

Puutuvalt menetlusalusele isikule määratud karistusse märgib kohtuväline menetleja, et käesolevas väärteoasjas on ümberlükkamatult leidnud kinnitamist lubatud piirkiiruse ületamine määras, mis on juhile tajutav. Seega on tegu T.Z poolt tahtlikult toime pandud. T.Z pani toime olulise rikkumise ning seda kohas, mida tuleb lugeda tavapärasest

ohtlikumaks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on T.Z süü suur. Kohtuväline

menetleja märgib, et sellistesse rikkumistesse suhtub politsei keskmisest karmimalt, mis

väljendub määratud karistustes. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et

menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele.

4

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses

, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja tema kaitsjat

ning kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

2. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on T.Z taotlenud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või a kergema karistuse määramist

lternatiivselt, . Kuigi

T.Z ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata k - ohtul lähtuda VTMS § 132 lg st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus T.Z-ile etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele. 3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.09.2018. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja T.Z kaebus rahuldamata.

4. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda asjaolu, et rikkumise toimepanemise aeg erineb

videosalvestisel (millega on asendatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ja kiirmenetluse otsusel ühe tunni võrra. VTMS § 57 lg 1 p 6 sätestab, et kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemise aeg

ja koht. Ka T.Z suhtes koostatud kiirmenetluse otsusel on märgitud otsuse koostamise aeg. Kuigi videosalvestisel on rikkumise ajaks fikseeritud 07.09.2018. a kell 16.12,

on kiirmenetluse otsuses kasutamise protokollis) (ja ka kiirusmõõturi märgitud rikkumise toimepanemise ajaks 07.09.2018. a kell 17.12. Kohtuvälise menetleja 09.10.2018. a kirjalikust seisukohast nähtuvalt kellaaegade erinevus ühe tunni võrra tingitud tehnilistest põhjustest, on

aga mitte politseiametnike eksimuse . Ka kaebuses ei ole leitud, et kiirmenetluse otsuses st märgitud väärteo toimepanemise aeg oleks ebaõige. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud kiirmenetluse otsust koostades õige kellaaja märkimisega, seega ei ole tegemist väär tlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes teomene .

5. LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et T.Z juhtis 07.09.2018. a kell 17.12 Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt 153.kilomeetril Võru mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 137 km/h (+/- 5 km/h). Seda

kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 31). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist

nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X DP 009642 (antennid

KC031261 ja KR009132-auto). Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et

mõõtevahendiga on 07.09.2018. a kell 07.07 teo testmõõtmine ja seade on hinnatud statud

töökorras olevaks. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr

TTRS-17/00282 13.12.2017. a (tl 32). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandusja taristuministri 20.09.2016. a määruse nr 57 lisa p-le 8.1. T.Z juhitava

sõiduki (audi A6, registreerimismärgiga ) kiirust mõõdeti Tallinn Võru x3xxxxx -Tartu- - Luhamaa mnt 153.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 89 km/h.

5

Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 137 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 5

km/h. Kiiruse mõõtmisel kasutati videotehnikat. Kohtule on esitatud ka CD-plaat videosalvestisega (tl 34).

Lisaks eelviidatud tõenditele on väärteoasjas tõendiks ka T.Z enda ütlused. T.Z ütluste kohaselt sõitist ta mööda autode rivist, mis liikus kiirusel 70 km/h ja ületas kiirust. T.Z ei ole ka kaebuses vaidlustanud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt 153. Võru kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 190 km/h. Seega

on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et T.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.Z on 07.09.2018. a kell 17.12 Tallinn-Tartu- Võru Luhamaa mnt 153.kilomeetril rikkunud LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt on suurim lubatud - sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kuna T.Z on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg s 3 sätestatud väärteo. -

6. Kohus on seisukohal, et T.Z on väärteo toime pannud kavatsetult.

T.Z ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et T.Z ületas lubatud sõidukiirust tahtlikult, st tema eesmärgiks oli kiirust ületada ja ta teadis, et ta seda teeb. T.Z ütlustest nähtuvalt möödus ta autode rivist, mis liikus kiirusel 70 km/h. Siinkohal leiab

kohus, et ainuüksi otsustuse tegemisega sooritada möödasõitu korraga mitmest autost pidi T.Z teadma, et liiklusohutuse tagamiseks tuleb tal suurimat lubatud sõidukiirust ületada. Lisaks leiab kohus, et T.Z väide möödasõidul talle vastu liikunud sõidukist

ja seega võimalikust liiklusohu tekkimisest ei riimu väärteoasja materjalide juures oleva videosalvestisega. Nii nähtub videosalvestiselt, et T.Z teostas möödasõitu hetkel,

mil talle ei liikunud vastu ühtegi sõidukit. Seega saab videosalvestiselt nähtu põhjal teha järelduse, et T.Z puudus igasugune mõistlik põhjus möödasõidul lubatud suurima

piirkiiruse ületamiseks. Kohtu hinnangul saab väärteo toimepanemise tehioludest ja T.Z

T.Z põhjendustest teha järelduse, et liiklusnõudeid eirav käitumine oli eesmärgipärane. T.Z tahtlust kinnitab ka ületatud kiiruse suurus, milleks on mitte vähem kui 42 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga.

7. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati T.Z-ile karistuseks rahatrahv 136 trahviühikut, s.o 544 eurot. Kaebuses on taotletud T.Z suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p

1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole aga täidetud eeldused, mis võimaldaksid väärteomenetlust lõpetada. Nimelt ei saa pidada T.Z süüd väikeseks ja leida, et avalik menetlushuvi puudub. Süüd mõjutavaid asjaolusid käsitleb kohus järgnevalt. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüs suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust

(s.o mitte vähem kui 42 km/h). Kohus leiab, et arvestada tuleb ka LS § 227 normitehnilist

ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu

6

kvalifitseeritakse LS § 227 lg 3 järgi, mis näeb ette karistamise kiiruse ületamise eest 41-60 km/h. liiklusega maanteel ja Samuti on oluline, et T.Z on ületanud kiirust tiheda ajal, kui liikluses oli kaasliiklejaid. Seda, et tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kinnitab videosalvestis, millest nähtuvalt on mõlemas sõiduvööndis liikumas sõidukeid. Äärmiselt

suurel kiirusel sõites, sh möödasõitu emuselt ohtlikku manöövrit) (s.o ol tehes, on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastatud. Ka kohus ei tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid vastavalt KarS § 57 ja § 58 mõttes.

Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (tl 33) nähtuvalt on T.Z nii kriminaal-

, kui ka väärteokorras karistamata.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati T.Z-ile karistuseks rahatrahv 136 trahviühiku ulatuses, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab T.Z Puutuvalt T.Z süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.

taotlusesse määrata talle KarS § 61 lg 1 alusel erandlikke asjaolusid (tegemist oli sunnitud olukorraga) arvesse võttes karistus alla seaduses sätestatud alammäära, peab kohus oluliseks rõhutada, et käesolevas väärteoasjas kohus erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. Seega

ei ole põhjendatud T.Z-ile määratud rahatrahvi vähendamine. Kohtu sellesisulist veendumust ei muuda ka asjaolu, et T.Z arveldusarve väljavõttest (tl 12) nähtuvalt on tema igakuine töötasu 800 eurot ning otsustest T.Z püsiva töövõimetuse ning

raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta nähtuvalt on T.Z tuvastatud töövõime kaotus 60%.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- 8. ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

07.09.2018. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,18,009496 tuleb jätta muutmata ja T.Z kaebus rahuldamata.

Raina Pärn Kohtunik