3-18-1978/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1978 Määruse kuupäev

23. oktoober 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 549 euro ja 70 sendi hüvitamiseks seonduvalt nikotiiniplaastrite mitteväljastamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 16. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju summas 549 euro ja 70 sendi hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt avaldas kaebaja 14. jaanuaril 2014 Tartu Vanglasse saabudes soovi suitsetamine lõpetada ning esitas pärast seda vanglale mitmeid taotlusi, et talle väljastataks nikotiiniplaastrid. Kaebajale nikotiiniplaastreid ei väljastatud ning ta oli sunnitud edasi suitsetama, kulutades sigarettidele

549 eurot ja 70 senti. Kaebaja väitel ei ole ta nikotiiniplaastritest keeldunud. Kaebaja viitab kaebuses erinevatele pöördumistele ja vangla vastustele, paludes kohtul need vanglalt välja nõuda. Samuti märgib kaebaja, et esitas vanglale 27. juulil 2018 ka kahjunõude, millele sai 18. septembril 2018 vastuse nr 1-13/147-2 ja palub need samuti vanglalt välja nõuda. Kaebaja soovib ka, et kohus määraks talle advokaadi ning vabastaks riigilõivust.

2. Tartu Halduskohus tegi 17. oktoobril 2018 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus väljastada kohtule antud vaidlusega seonduvalt vanglale esitatud kahjunõue ja vangla vastuse ning muud kaebuses viidatud dokumendid.

3. Tartu Vangla edastas kohtule nõutud dokumendid 22. oktoobril 2018.

3-18-1978

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et antud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

6. Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (otsuse p 9). Eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium märkis 15. detsembri 2010. a otsuses asjas 3-3-1-53-10, et tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on samuti maakohtu pädevuses (otsuse p 9).

7. Kaebaja heidab Tartu Vanglale ette seda, et vangla ei väljastanud talle nikotiiniplaastreid, mida ta vajas suitsetamisest loobumiseks. Seetõttu ei suutnud kaebaja suitsetamist maha jätta ning ta pidi kulutama raha sigarettide ostmisele. Kohtule edastatud haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajale määrati küll 22. septembril 2014 meditsiiniosakonna poolt nikotiinplaastritega raviskeem, ent see lõpetati juba 24. septembril 2014 seoses kaebaja enda soovimatusega raviga alustada. Pärast seda on kaebaja esitanud Tartu Vanglale mitmeid pöördumisi, milles avaldas soovi saada nikotiiniplaastreid, aga vangla meditsiiniosakond ei ole kaebajale nikotiiniplaastreid määranud. Riigikohtu halduskolleegium leidis 8. oktoobri 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-50-14, et vangla arsti poolt kinnipeetavale ravimite väidetav väljastamata jätmine liigitub tervishoiuteenuse osutamise alla ning tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga. Ka nikotiiniplaastrite näol on tegemist ravimitega. Antud juhul ei väljastatud kaebajale nikotiiniplaastreid, kuna vangla arst ei pidanud seda põhjendatuks. Seega on tegemist arsti otsustusega kaebajale võimaliku ravi määramise osas. See tegevus liigitub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on kaebajale varalise kahjuhüvitise määramine ebatõenäoline.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

9. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Seonduvalt kaebuses esitatud menetlusabi taotlustega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus sel põhjusel riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus ei pea põhjendatuks edastada riigi õigusabi taotlust maakohtule vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 7. Taotlusest nähtuvalt on õigusabi soovitud isiku esindamiseks kohtumenetluses ning antud juhul kohus tagastab kaebuse. Seega ei toimu enam kohtumenetlust, mille tarvis õigusabi taotleti. Kuna antud juhul ei ole teada, kas kaebaja üldse

3-18-1978

soovib esitada hagiavalduse maakohtusse või mitte, siis ei pea kohus ka riigi õigusabi taotluse maakohtule edastamist põhjendatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider