4-09-15956/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-09-15956

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 oktoober 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-15956 (2373,09,003686) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

P.J kaebus Põhja Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

ülemkomissari Oleg Lodeikini 15.07.2009 otsusele nr 2373,09,003686 P.J karistamises LS § 74 19 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7419 lg 3

p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar

Menetlusalune isik: P.J, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.J kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 15.07.2009 otsusele nr

2373,09,003686 P.J karistamises LS § 74 19

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, osaliselt.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse

ülemkomissari Oleg Lodeikini 15.07.2009 otsus nr 2373,09,003686 P.J karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, osaliselt, so LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja osas.

3. Teha uus otsus ning määrata P.J-ile LS § 74

19 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 1 järgi lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari

Oleg Lodeikini 15.07.2009 otsus P.J karistamises LS § 74 19 lg 1 ettenähtud

2

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, muutmata.

5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009 ning lisakaristuse, so

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuulise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 01.12.2009 ning lisakaristus lõpeb 5 kuu möödumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.11.2009. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

30.11.2009. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg

Lodeikini 15.07.2009 otsusega nr 2373,09,003686 karistati P.J LS § 74 19

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega

8 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.06.2009 kell 04:48 Keila vallas Harju Maakonnas

Tallinn-Paldiski mnt 26. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Subaru Legacy registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, millega rikkus LS § 20 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et toime pandud tegu on ilmselgelt kahetsusväärne, kuid võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, leiab kaebuse esitaja, et temale karistusena mõistetud juhtimisõiguse peatamine niivõrd pikaks ajaks on liialt karm. P.J

loobus politseiametniku soovitusel joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest.

Nüüdseks on ta aga mõistnud, et seeläbi oleks saanud määrata tema alkoholijoobe

raskusastme, millest lähtudes oleks võimalik olnud määrata aus karistus. Indikaatorvahend

LION SD-400 nr 016202D näitas tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisalduseks 0,29 mg. See on napilt üle 0,24 mg, millega oleks kaasnenud oluliselt väiksem karistus. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et P.J puudusid antud süüteole

omased kõnehäired või ebakindlus liikumises, ei nõustu kaebuse esitaja niivõrd range lisakaristusega, kui seda on juhtimisõiguse peatamine kaheksaks kuuks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et juhtimisõigus on vajalik selleks, et tööd leida. On pidanud loobuma kahest töökohast juhtimisõiguse puudumise tõttu. Praegu

on kehtiv lisakaristus sama paragrahvi eest. Joobeseisundi tuvastamise protokollis on märgitud häiritud ja muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille järgi võiks öelda, et oli täielikult purjus. Tahab selgitada, et silmade limaskestade punetus on silma limaskesta põletikust. Iseenda lõhna küll ei taju, kuid sõidustiili kohta tehtud märge ei

saa olla tõene, sest alustas sõitu ja tegi parempöörde ning peeti kinni. Eelnenud õhtul oli

joonud õlut, kuid seedimisprobleemide tõttu oli tarvitanud ka ravimeid. Trahviga on nõus, kuigi suurevõitu, sest tuleb tasuda trahv, maksta kooliraha, kahest töökohast ilma jäänud, see maksab tugevasti kätte.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt oli väljahingatavas õhus alkoholipiirmäär ületatud. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu, et tal võis joove olla. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu lisakaristuse määra kergendamisele, kuid ei ole nõus lisakaristuse

3

tühistamisega. Kaebuse esitanud isik on ka varem joobes juhtinud, tegemist on raske liiklusalase väärteoga. Muus osas tuleks otsus jätta muutmata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419

lg 1 sätetele (väärteo toime panemise ajal kehtinud redaktsioon) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Väärteo toimepanemise ajal

kehtinud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt sätestas LS § 20 lg 3, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning lg 4 kohaselt ei või alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus olla 0,1 milligrammi või rohkem. Väärteootsuse tegemise ajal kehtinud LS § 20 lg 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis ning lg 4 järgi juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla

alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Mõlemal juhul, so nii väärteo toimepanemise ajal

kehtinud kui ka otsuse tegemise ajal kehtinud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt ei

tohtinud juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi enam kui 0,1 milligrammi ja sellises seisundis oli sõiduki juhtimine keelatud.

Väärteo toimepanemise ajal ei olnud joobe tuvastamisel joobe astmel mingit tähtsust, kuivõrd

ka esmakordne joobes juhtimine oli karistatav väärteokorras ning korduv samalaadne käitumine tingis kriminaalvastutuse. Otsuse tegemise ajal kehtiva liiklusseaduse kohaselt on joobe astme kindlaksmääramine olulise tähtsusega seetõttu, et teatud joobe astmest alates on ka esmakordne sõiduki alkoholijoobes juhtimine kuriteona karistatav.

Kehtiva Liiklusseaduse § 7419

lg 1 ja 2 näevad ette erineva vastutuse sõltuvalt juhi

väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldusest. Samas näeb lg 1 ette karistusena

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni

põhikaristusena ja seda juhul, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi. Seevastu lõike 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 1

aastani. Seejuures võimaldab sama paragrahvi lõige kolm nii lõikes 1 kui ka lõikes 2

ettenähtud väärteo puhul kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni juhul, kui isikut ei ole samasuguse süüteo eest varem

karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut samasuguse süüteo toimepanemise eest pooleteise kuu möödudes pärast vaidlustatud otsuse tegemist, kuigi eelnenud väärtegu ise oli toime pandud kaks kuud enne vaidlustatud otsuse tegemist.

Seega ei olnud kaebuse esitanud isik isikuks, keda on varem samasuguse süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7419 lg 2

alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Sellistest andmetest nähtub, et isegi siis, kui

kaebuse esitanud isiku väited aluseks võtta ja luua kujutelm, et tema käitumine tuleks kvalifitseerida käesoleval ajal kehtiva LS § 7419 lg 1 järgi, mahub määratud põhikaristus LS § 7419

lg 1 sanktsiooni piiridesse ja määratud lisakaristus mahub samuti lg 3 sätestatud

sanktsiooni piiridesse, mistõttu puuduks ka igasugune alus määratud karistuse

kergendamiseks. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,29 mg liitri kohta, siis oleks tegemist lg 2 järgi kvalifitseeritava teoga ning

igasugune alus määratud karistuse kergendamiseks põhikaristuse osas puudub, kuivõrd karistuse määr ulatub 1/3ni ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kohtul puudub alus kahelda

menetlusaluse isiku puhul kasutatud kalibreeritud alkomeetri näidu õigsuses ning kaebuses

esitatud oletuslikud väited võimaliku väiksema alkoholisisalduse kohta jätab kohus tähelepanuta.

4

Mis puudutab kaebuses vaidlustatud lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud

LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Samas asub kohus

seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas

karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitanud isiku käitumises tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu tulnuks

lisakaristus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra piires. Kaebuse esitanud isiku

karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja seejuures ka lisakaristuse kohaldamisega. Eelmine karistus,

millega kaasnes ka lisakaristuse kohaldamine ei olnud aga menetlusesemeks oleva väärteo

toimepanemise ajaks kustunud. Kuivõrd senini määratud rahatrahvid ja lisakaristus ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab

ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, temal väärteo toimepanemise ajal kehtinud väärteokaristust ja süü suurust, on kohtu arvates lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ja lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks alusetu. Samas asub kohus ülaltoodud seisukohale karistuse määra osas ning leiab, et

maksimummäära lähedasena lisakaristuse määramine oli ilmselgelt ebaproportsionaalne

võrreldes kaebuse esitanud isiku süüga, sealhulgas alkoholisisalduse kontsentratsiooniga väljahingatavas õhus ning kohus peab vajalikuks vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse määra kergendada sanktsiooni keskmise määra lähedase määrani.

Sellele vaatamata peab kohus vajalikuks rõhutada seda, et kaebuse esitanud isik oli teadlik sellest, et eelmisel õhtul oli ta tarvitanud alkoholi ning sõitma hakkas ta varahommikul. Seega pani ta väärteo toime kaudse tahtlusega, mööndes, et sõidukit juhtima hakates ei ole ta kaine

ja alkoholipiirmäära ületamine ei saanud olla tema jaoks üllatuslik, kuid sellele vaatamata

otsustas käituda õigusvastaselt. Samas oli ta kaks kuud varem kinni peetud samalaadse rikkumise tõttu, mistõttu pidi tal olema juba piisav negatiivne kogemus. Kohtuistungil märkis kaebaja, et ta on pidanud juhtimisõiguse äravõtmise tõttu loobuma kahest töökohast ning tal

puudub sissetulek ja tööotsingud on eelmise otsusega määratud lisakaristuse tõttu

raskendatud. Samas on tal vaja rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks ja õpingute eest tasumiseks. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, töö leidmine ja rahalised

kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise

menetleja otsuse koostamist. Menetlusalune isik oli enne väärteoasjas otsuse koostamist teadlik oma rahalistest kohustustest ja võimalustest tööd leida isikuna, kellel on juhtimisõigus.

Menetlusalust isikut on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna, kellele on välja antud

mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla

ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega. Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et menetlusalune isik pidi aru saama sellest, et uuesti ebakainena sõidukit juhtima asudes on kinnipidamisel lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusel isikul peaks juba olema piisav elukogemus, mille põhjal ta on suuteline aru saama sellest, et ta peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks

tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha leidmise ja rahaliste kohustuste

täitmise võimalikkuse. Varasemate karistuste pinnalt oli kaebuse esitanud isik väga hästi

teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab tema majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena

kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi

ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab

5

menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so

järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle

edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse.

Märt Toming kohtunik