4-09-17321/4

4-09-17321/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2009-10-30

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 4-09-17321 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17321 (2317,09,005101) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Joel Salum´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.08.2009 otsusele nr 2317,09,005101 Joel Salu...

4-09-17321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17321 (2317,09,005101) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Joel Salum´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.08.2009 otsusele nr 2317,09,005101 Joel Salum´i karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: Joel Salum, 37505060295, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

Rahuldada Joel Salum´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.08.2009 otsusele nr 2317,09,005101 Joel Salum´i karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, osaliselt, so määratud põhikaristuse osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.08.2009 otsus nr 2317,09,005101 Joel Salum´i karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, määratud põhikaristuse osas. 3. Teha uus otsus, määrates Jeol Salumile LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühiku ulatuses, so 9000 (üheksa tuhat) krooni, jättes muus osas, so Joel Salumi karistamise LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.

4. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 1000 (üks tuhat) krooni kaupa kuus 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast. 5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuulist tähtaega arvestatakse alates 01.12.2009 ning lisakaristus lõpeb 3 kuu möödumisel, samast kuupäevast arvestatakse ka rahatrahvi ositi tasumise 9 kuulist tähtaega. 6. Juhul, kui rahatrahv ei ole 9 kuulise tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 10220095022216. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.10.2009. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.2009. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 07.08.2009 otsusega nr 2317,09,005101 karistati Joel Salum´i LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.06.2009 kell 10:19 Tallinnas Tondi tänaval maja nr 33 juures juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti oli isikul nõuetekohaselt kinnitamata turvavöö, millega rikkus LE § 68 p 5 sätteid ja pani toime LS § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tunnistab täielikult oma eksimust, kuid langetatud otsus tundub talle liialt karm. Väärteo toimepanemise ajal tundis ta ennast täiesti kainena, kuna alkoholi tarvitas eelmisel päeval ja samal päeval polnud ta alkoholi tarbinud. On viimased 6 aastat olnud eeskujulik autojuht, vajab autot töö tegemiseks. Kolm kuud juhtimisõiguseta on liialt pikk aeg ja ettenähtud puhkust saab välja võtta vaid ühe kuu aastas. Vastasel juhul puudub ainus rahaline sissetulek kuna momendil tuleb vaevu toime ihapäevaste väljaminekutega. Seoses majanduslikult raske olukorraga on 200 trahviühikut tema jaoks selgelt ülejõukäiv. Arvab, et eksimuse põhjustas alkomeetri puudumine.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et sel päeval alkoholi ei tarvitanud, jõi õlut eelmisel päeval saunas käies. 12000 krooni rahatrahv tundub suur, sissetulek võrreldes eelmise aastaga on vähenenud poole võrra, praeguseks 6000 – 7000 krooni. Otsuses märgitud 15 päeva jooksul poleks seda raha kuskilt võtta. Oleks nõus maksma 5000 krooni, seda suudaks maksta. Töölt saaks võtta palgata puhklust 1 kuu. On ehitusfirma omanik, kuid see firma vaevu hingitseb. Juhtimisõiguse äravõtmise kannataks kuidagi ära.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus. Joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid, riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb sellise rikkumise korral kohaldada lisakaristust. Et kaebuse esitanud isikul ei tekiks raskusi trahvi tasumisel siis ei ole kohtuväline menetleja vastu kui trahvi tasumine määrataks osadena aasta jooksul.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele (väärteo toime panemise ajal kehtinud redaktsioon) karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on sõidukit alkoholijoobes juhtides toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo, mille eest ei saa ka karistus olla leebe. Kaebuse esitanud isikul oli tuvastatud kerge alkoholijoove 1,28 ‰, mis vastab käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse § 7419 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisule, mille toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 1 aastani.

Kehtiva Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja 2 näevad ette erineva vastutuse sõltuvalt juhi väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldusest. Samas näeb lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni põhikaristusena ja seda juhul, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi. Seevastu lõike 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 1 aastani kui alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on 0,25 kuni 0,74 mg liitri kohta või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi. Seejuures võimaldab sama paragrahvi lõige kolm nii lõikes 1 kui ka lõikes 2 ettenähtud väärteo puhul kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni juhul, kui isikut ei ole samasuguse süüteo eest varem karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitanud isikut varem samasuguse väärteo toimepanemise eest karistatud. Menetletavas väärteoasjas tuvastati menetlusalusel isikul joove 1,28 ‰, mis vastab LS § 7419 lg 2 koosseisule käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis.

Vaidlustatud otsusega määratud karistus rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mahub LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette nähtud põhikaristuse piiridesse ja ka määratud lisakaristus mahub samuti lg 3 p 1 sätestatud sanktsiooni piiridesse, olles samas sanktsiooni alammääraks. Kohus leiab, et vastavalt senisele karistuspraktikale tuleb mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel reeglina kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning sellise lisakaristuse kohaldamata jätmine on võimalik vaid erandjuhtudel. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristus on kaebuse esitanud isiku süü suurust arvestades põhjendatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks alusetu. Kuivõrd lisakaristus on määratud sanktsiooni alammääras ja kaebemenetluses ei saa kohus isiku olukorda karistust suurendades raskendada, leiab kohus, et lisakaristuse määr vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele ja kuivõrd kaebuse esitanud isikut ei ole aastate jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis ka kaebuse esitanud isiku isikule.

Mis puudutab kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristust, siis vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus üldjuhul ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude tuvastamisele siis karistus

määratakse vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või seda ületavana. Käesoleval juhul ei kohtu arvates tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebuses on küll väidetud, et sõidukit juhtima asudes tundis kaebuse esitanud isik end kainena, kuid arvestades tuvastatud joobe suurust ei saa kohus sellist väidet hinnata tõsiseltvõetavana. Kohus ei tahaks uskuda, et taoline seisund on kaebuse esitanud isikul igapäevane ja ta tunneb end seejuures kainena. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitanud isik oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ja tal tuvastati järgmisel hommikul kerge joove, siis arvestades sisse joodud alkoholi eeldatavalt üpris suurt kogust oli kaebuse esitanud isik teadlik sellest, et eelmisel õhtul oli ta tarvitanud alkoholi ning hommikuks ei saanud ta kaineks saada. Seega pani ta väärteo toime kaudse tahtlusega, mööndes, et sõidukit juhtima hakates ei ole ta kaine ja alkoholipiirmäära ületamine ei saanud olla tema jaoks üllatuslik, kuid sellele vaatamata otsustas käituda õigusvastaselt. Samas oli ta väärtegu toime pannes teadlik oma majanduslikust olukorrast, alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja sellest tulenevatest lisakulutustest. Kohus asub seisukohale, et need asjaolud ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist, vaid ta oli sellest teadlik ka siis kui asus mootorsõidukit juhtima alkoholijoobe tunnustega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusel isikul peaks juba olema piisav elukogemus, mille põhjal ta on suuteline aru saama sellest, et ta peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagab tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, sissetulekute säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise võimalikkuse. Ainuüksi tavakodanikuna, kelleni jõuab igapäevaselt meedia kaudu informatsiooni liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratavatest karistustest ja karistuste ülemmääradest oli kaebuse esitanud isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse.

Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitanud isikul tuvastatud joobe astet peabki temale määratud rahatrahv olema range ja tekitama temas soovi edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, andes sellega ka oma panuse liiklusohutusse. Teisalt asub kohus seisukohale, et kuigi kaebuse esitanud isikul tuvastati selline joobe aste, mis eeldab ranget karistust, on tegemist isikuga, keda ei ole aastate vältel samalaadsete või teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, samuti ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid, mis oleks karistuse suurendamise aluseks, mistõttu peab kohus vajalikuks kergendada kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahvi, lootuses, et see kergendatud karistus täidab samamoodi oma eesmärgi kui rangem karistus, määrates selle karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd aga kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt tekitab rahatrahvi tasumine korraga suures summas raskusi, leiab kohus, et rahatrahvi tasumise võib määrata ositi pikema aja jooksul.

Märt Toming kohtunik