2-18-110231/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-110231

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-110231

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi Sandor Lehtsaare vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

902,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 KAPITAL SIA (registrikood: 40103645131;

asukoht: Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia),

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@creditreform.ee)

Kostja Sandor Lehtsaar (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Sandor Lehtsaarelt B2 KAPITAL SIA kasuks põhivõlgnevus 483,51 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 31,36 eurot ning sissenõudmiskulu 4,99 eurot.

3. Välja mõista Sandor Lehtsaarelt B2 KAPITAL SIA kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (483,51 eurot) alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi leppetrahvi 303,81 euro ning sissenõudmiskulu 40 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 42% ulatuses ja kostja kanda 58% ulatuses.

6. Välja mõista Sandor Lehtsaarelt B2 KAPITAL SIA kasuks menetluskulu summas

113,10 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on B2 KAPITAL SIA hagi Sandor Lehtsaare vastu võla nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 483,51 eurot, leppetrahvi 303,81 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 31,36 eurot, sissenõudmiskulu 44,99 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldusest nähtuvalt oli Tele2 Eesti AS-i ja kosja vahel

sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse

osutamiseks. Kostja ostis XX.XX.XXXX järelmaksuga seadme Huawei Nova, mille eest tuli

tasuda 24 kuud 13,70 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2

Eesti AS ütles 28.09.2017 lepingu üles, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem

kui 14 päeva. 9.11.2017 loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu hagejale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Väärteoasjas nr XXX on kostja oma elukohana

nimetanud XXX. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on aadressil XXX 18.09.2018

allkirja vastu üle antud Hillar Laanele, kes rahvastikuregistri andmetel seal elab. TsMS § 322

lg 1 alusel kohus loeb dokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja palub kostjalt välja mõista mh leppetrahvi 303,81 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja

kinnitas liitumislepingu sõlmimisel, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel

lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi

ning kliendi valitud paketi kuumaksu korrutis. Kostjal jäi tasumata paketi kuumaks 15,99

eurot 19 kuu eest. Seega kohustub kostja tasuma leppetrahvi 303,81 eurot (19 x 15,99 eurot).

Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, mille kohaselt

kostja kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi on tüüptingimus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus

on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna see

tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ebamõistlikult suurt

leppetrahvi arvestamata tegelikku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv

oleks seotud hagejale tegelikult lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju suurusega. Mh ei

nähtu, et kostja oleks saanud seadme soodushinnaga ning leppetrahv kompenseeriks kas või

osaliselt seadme maksumust.

Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tühine ka VÕS § 493 lg 8 alusel, mille kohaselt

lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega

taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 44,99 eurot. Nõude suuruse

määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 ning asjaolust, et tema nõue

kostja vastu on vahemikus 500-1000 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal

võib

majandus-

või

kutsetegevuses

tegutsev

võlausaldaja

nõuda

tarbijalt

võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta

on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000

eurot.

Hagiavaldusest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on Tele2 Eesti AS saatnud kostjale ühe

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud üks

tasuta meeldetuletuskiri. Pärast lepingu lõppemist on inkassomenetluse käigus kostjale

saadetud 6 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse

kontrollimiseks

ning

kohtuväliste

lahenduste

pakkumiseks

ja

maksekokkulepete

sõlmimiseks.

Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal kantud sissenõudmiskulu 4,99 euro osas on hageja

nõue põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõude osas pärast lepingu lõppemist kohus märgib,

et hageja ei ole märkinud saadetud meeldetuletuskirjade maksumust (märgitud ei ole kirjade

saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele

meeldetuletuskirjade saatmise tasule). Ka muude tehtud toimingute puhul ei ole märgitud

nende maksumust. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna

hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult

sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist

üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu 40 euro osas tuleb

hagi jätta rahuldamata.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi

303,81 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro osas ning jätab vastavas osas hagi rahuldamata.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 483,51 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 31,36 eurot, sissenõudmiskulu 4,99 eurot ning viivis protsendina

põhinõudelt (483,51 eurot) alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 44% ulatuses ja kostja kanda 58% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 175 eurot,

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas

140 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades

hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus

põhjendatud

ja

vajalikuks

õigusabikuluks

eurot

(õigusabikulud

maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842) ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 100

eurot). Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja

menetluskulud põhjendatud kokku 195 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 113,10 eurot (195 eurot x 0,58).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik