2-15-18931/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18931

Hagi ese

AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti

filiaali hagi SEB Liising AS vastu 5665 euro 57

sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6963 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company

Eesti filiaal; registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa

2b, Tallinn, 11415, Harjumaa.

Hageja

esindaja

Ülle

Velling;

e-post

ulle.velling@bta-kindlustus.ee

Kostja

Aktsiaselts SEB Liising;

registrikood

10281767; asukoht Tornimäe 2, Tallinn, 15010,

Harjumaa.

Kostja esindaja Elen Jalak; e-post elen.jalak@seb.ee

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Kaarel

Lehtoja; isikukood XXX, elukoht XXX

Iseseisva

nõudeta

kolmanda

isiku

esindaja

vandeadvokaat

Rainer

Kuulme;

e-post

rainer.kuulme@advokaat.ee

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti filiaali hagi SEB

Liising AS vastu 5665 euro 57 sendi ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista SEB Liising AS-lt AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti filiaali

kasuks välja 4387 eurot 40 senti (sh põhivõlg 3525 eurot 57 senti ja viivis 861

eurot 83 senti.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 2140 euro ja sellega seonduva viivise osas.

4. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud Kaarel Lehtoja kanda. Jätta

ülejäänud menetluskuludest 63% SEB Liising AS-i ja 37% AAS "BTA Baltic

Insurance Company" Eesti filiaali kanda. Mõista SEB Liising AS-lt AAS "BTA

2/6

Baltic Insurance Company" Eesti filiaali kasuks välja menetluskulu 283 eurot 50

senti. Mõista AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti filiaalilt Kaarel

Lehtoja kasuks välja menetluskulu 310 eurot 80 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AAS "BTA Baltic Insurance Company" Eesti filiaal (hageja) esitas 16. detsembril

2015. a Tartu Maakohtule SEB Liising AS-i (kostja) ja Kaarel Lehtoja vastu hagi.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 5665,57 eurot, sh põhivõlg 4926,57

eurot ja käsitluskulu 739 eurot. Hageja esitas 16. aprilli 2018. a menetlusdokumendis

täiendava viivisenõude, milles palus kostjalt välja mõista viivise 1298,2 eurot

ajavahemiku eest 4. juunist 2015 kuni 13. aprillini 2018.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja juures sõlmitud sõiduki Ford Mondeo,

registreerimismärk

XXX,

(edaspidi:

sõiduk)

suhtes

kohustuslik

tähtajatu

liikluskindlustuse leping. Sõiduki omanik on kostja. Sõidukiga toimus 4. mail 2012. a

liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit Kaarel Lehtoja, kes

tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Liiklusõnnetusega tekitati kahju

sõidukile Peugeot

Bipper registreerimisnumbriga

XXX (edaspidi: Peugeot).

Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud tasutud kindlustusmakseid ega väljastatud

sõiduki suhtes kehtivat liikluskindlustuse poliisi. Hageja hüvitas Peugeot omanikule

liiklusõnnetusega tekitatud kahju 6500 eurot. Hageja esitab kostja vastu tagasinõude

õnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 ja

lg 3 kohaselt. Hageja nõue koosneb Peugeot omanikule hüvitatud summast, millest on

maha arvatud Peugeot jäänuki müügist saadud 1649 eurot, ja millele on lisatud sõiduki

pukseerimiskulu 25,57 eurot ning kindlustusjuhtumi käsitluskulu 739 eurot.

2. Tartu Maakohus jättis 29. detsembri 2015. a määrusega hagi Kaarel Lehtoja vastu

menetlusse võtmata.

3. Kostja ei tunnista hagi. Kostja ja Kaarel Lehtoja sõlmisid 2. detsembril 2011

liisingulepingu, mille kohaselt oli kindlustuslepingu sõlmimise kohustus Kaarel

Lehtojal. Kostja palus kaasata Kaarel Lehtoja (kolmas isik) kostja poolel kolmanda

3/6

isikuna. Kui kolmas isik rikkus enda liisingulepingust tulenevat kohustust, on kostjal

omakorda nõue tema vastu. Kolmas isik on esitanud vastuväited hageja nõudele. Kostja

palub arvestada kolmanda isiku vastuväiteid kostja vastuväidetena hagile.

4. Kohus kaasas 26. septembri 2016. a määrusega kolmanda isiku kostja poolel.

5. Kolmas isik leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjat ega kolmandat

isikut teavitanud, et kindlustusmakse on tasumata. Hageja on seeläbi rikkunud hea usu

ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja kohustuse täitmisest sõltus kindlustusmakse

tasumise kohustuse täitmine. Kuna hageja oma kohustust ei täitnud, ei saanud kostja

ega kolmas isik ka kindlustusmakse tasumise kohustust täita. Kuna hageja oli viivituses

oma kohustuse täitmisega, siis ei vastuta kostja ega kolmas isik kindlustusmakse

kohustuse rikkumise eest. Kolmas isik leiab lisaks, et tagasinõude summa tuleks

vähendada nullini, kuna hageja ei ole kostjat ega kolmandat isikut teavitanud

kindlustusmakse tasumata jätmisest. Kolmanda isiku hinnangul on kahju suurus

tõendamata. Hageja ei ole tõendanud sõiduki väärtust enne liiklusõnnetust. Samuti

tulnuks nõudest maha arvestada sõiduki väärtus pärast õnnetuse toimumist 3550 eurot.

Kahjukäsitluse kulu ei ole põhjendatud. Hageja viivisenõue on esitatud vastuolus hea

usu põhimõttega ja aegunud.

6. Tartu Maakohtu 4. novembri 2016. a vaheotsusega jäeti rahuldamata kolmanda isiku

taotlus põhinõude osas aegumise kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Liiklusõnnetus toimus 4. mail 2012. Seega tuleb kehtiva LKindlS § 83 kohaselt

kohaldada liiklusõnnetuse toimumise aegset seadust. Hageja on esitanud kostja vastu

nõude õnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel. LKindlS

§ 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja

vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi

eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LKindlS § 19 lg-s 9 sätestatud juhul.

8. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et ajal, mil liiklusõnnetus toimus, ei olnud hagejale tasutud

kindlustusmakset. Kostja ja kolmas isik leiavad aga, et hageja tagasinõude õigus on

välistatud kuna hageja ei olnud neid teavitanud asjaolust, et kindlustusmakse on

tasumata. Hageja leiab aga, et tal sellist teavitamiskohustust ei olnud, kuna kostja

sõiduki suhtes ei olnud sõlmitud automaatselt pikenevat liikluskindlustuspoliisi. Hageja

on oma väidete tõendamiseks esitanud väljavõtted Eesti Liikluskindlustuse Fondi

andmebaasist (I kd, tl 13-15 ja 179-180). Nimetatud väljavõtetest nähtub, et kokku oli

lepitud, et kindlustusandja ei väljasta ilma eelneva sellekohase taotluseta poliisi enne

eelmise poliisi kehtivusaja lõppu. Lepingu sõlmimise ja liiklusõnnetuse toimumise ajal

kehtinud LKindlS § 19 lg 32 kohaselt muutub leping poliisi kehtimise lõppemisel

maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse

lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi. Kohtu hinnangul tugineb hageja

sellele, et pooled ei olnud kokku leppinud, et hageja väljastab enne poliisi kehtivuse

lõppemist teise poliisi. Kohtu hinnangul on nimetatud regulatsioon erinormiks VÕS §

458 suhtes. Selle tulemusel, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, ei ole

ühelt poolt kindlustusvõtjal kohustust kindlustusmakset maksta ja sellest tulenevalt ei

ole teiselt poolt ka kindlustusandjal kohustust teavitada kindlustusvõtjat makse

tasumise kohustusest. Poliisi kehtimise lõppemise tagajärjeks on lepingu muutumine

maksevabaks. Kohus märgib, et selliselt on praeguse asja asjaolud erinevad Riigikohtu

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-06 tehtud otsuse aluseks olevatest asjaoludest. Nimelt nähtub

viidatud otsuse p-st 12, et selles asjas olid pooled kokku leppinud, et kindlustusandja

väljastab kindlustusvõtjale uue poliisi ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta.

4/6

Seega leiab kohus, et praeguses asjas tuvastatud asjaoludel oli liikluskindlustuse leping

muutunud maksevabaks. Selle tagajärjel ei olnud LKindlS § 19 lg 7 kohaselt õigust

sõidukiga liikluses osaleda. LKindlS § 19 lg 9 kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses

lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus

kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või

tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. Seega on hagejal õigus

esitada kostja vastu viidatud sätte ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitada kostja vastu

tagasinõue. Kuivõrd hagejal ei olnud kohustust kostjat kindlustusmakse tasumata

jätmisest teavitada, siis ei saa see asjaolu olla aluseks tagasinõude vähendamiseks

muudel kolmanda isiku viidatud alustel.

9. Pooled vaidlevad ka kostjalt nõutava hüvitise suuruse üle. Praeguses asjas on hageja

lugenud Peugeot hävinuks ning pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Olukorras, kus

hävinud asja omanik on andnud hävinud asja kindlustusandjale üle, koosneb asja

hävimisest tulenev kahjuhüvitis LKindlS § 34 lg 2 ja § 37 teise lause järgi asja

harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja

liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud

kuludest. Hävinud asja kindlustusandjale üleandmise ja asja omanikule selle hariliku

väärtuse hüvitamise korral läheb kindlustusandjale LKindlS § 37 järgi üle hävinud asja

omandiõigus. Kui hävinud asja kindlustusandjale üle ei anta, siis arvatakse

kahjuhüvitisest asja väärtus maha. Arvestades eeltoodut ning VÕS § 127 lõigetes 1 ja 5

sätestatut, tuleb tagasinõude korras hüvitatavast kahjust seega hävinud asja

kindlustusjuhtumi järgne väärtus maha arvata. Seega saab hageja nõuda kostjalt esmalt

Peugeot õnnetuse eelse ja järgse väärtuse vahet. Peugeot väärtuse kohta on kohtule

esitatud järgmised tõendid: hageja koostatud kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja

hüvitamise otsus (I kd, tl 16), mille kohaselt oli Peugeot õnnetuse eelne väärtus 6550

eurot ja järgne väärtus 3000 eurot, sõiduki maksumuse hinnang (I kd, tl 19), millest

nähtuvad samad väärtused, auto24.ee müügikuulutus (I kd, tl 20), milles on

müügihinnaks märgitud 6200 eurot, Ascar Auto AS-i e-kiri (I kd, tl 181), milles

pakutud Peugeot õnnetuseelseks väärtuseks 8500 eurot, SEB Liising/Rentacar e-kiri (I

kd, tl 182), milles on õnnetuseelseks väärtuseks pakutud 6550 eurot, romu.ee e-kiri (I

kd, tl 183), milles on õnnetusejärgseks väärtuseks pakutud 3000 eurot ning hageja

pearaamatupidaja e-kiri, millest nähtub, et Peugeot jäänuk müüdi 1900 euroga, millest

maha

lahutati

teenused

summas

eurot.

Kohtu

hinnangul

on

kõige

usaldusväärsemaks tõendiks Peugeot õnnetuse eelse väärtuse kohta sõiduki maksumuse

hinnang. Tegemist on spetsiaalselt sõiduki väärtuse määramiseks koostatud aktiga,

mille eeldatavasti on koostanud asjatundja. Kohus märgib, et asjaolu, et esitatud

auto24.ee müügikuulutuses on küsitud väiksemat hinda, ei muuda seda järeldust,

kuivõrd müügikuulutuses toodud auto oli aasta vanem ning selle läbisõit oli üle 48 000

km, samas kui Peugeot’l oli see ca 17 000 km, st müüdava auto väärtus oli

objektiivsetel põhjustel madalam. Seega loeb kohus Peugeot väärtuseks enne õnnetuse

toimumist 6550 eurot. Õnnetusejärgse väärtuse kohta esitatud tõenditest loeb kohus

sama tõendi samadel põhjustel usaldusväärseimaks. Samas on hageja hagis nõude

esitamisel lähtunud väärtusest 6500 eurot, millest kohus lähtub. Kohus märgib, et

asjaolu, et Peugeot jäänuk müüdi hiljem odavamalt, ei ole selle väärtuse hindamisel

määrav, kuivõrd väärtus kajastab asja kohalikku keskmist müügihinda. Kohus märgib,

et hageja ise on lähtunud jääkväärtusest 3000 eurot ka kannatanule hüvitise maksmisel.

Samas ei nõustu kohus kolmanda isiku väitega, et hageja on võtnud omaks

õnnetusejärgse väärtuse 3550 eurot. Hagis on küll hageja selle sõiduki jääkväärtuseks

märkinud, kuid samas on sulgudes toodud, et tegemist on õnnetuse eelse väärtuse ja

jääkväärtuse vahega. Seega ei ole tegemist asjaolu selgesõnalise omaksvõtuga. Seega

5/6

on hagejal õigus LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 19 lg 9 kohasel kostjalt nõuda väärtuste

vahet 3500 eurot, millele lisandub pukseerimiskulu 25,57 eurot, millele kostja ei ole

vastu vaielnud, st kokku 3525,57 eurot.

10. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt on hagejal koos tagasinõudega õigus nõuda sisse ka juhtumi

käsitluse põhjendatud kulu. Hageja väitel on selleks kuluks 739 eurot. Kostja on sellele

vastu vaielnud, leides, et kulude suurus on tõendamata. Kohtu hinnangul on LKindlS §

48 lg 3 mõtteks võimaldada kindlustusandjal saada hüvitist enda tegelikult kantud

kulude eest. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 järgsest

üldisest tõendamiskoormuse jaotusest, peab hageja enda väiteid kulude suuruse kohta

tõendama. Hageja on kahjukäsitluskulude suuruse tõendamiseks esitanud üksnes enda

kahjukäsitleja koostatud nimekirja (I kd, tl 28). Kohtu hinnangul ei ole see nimekiri

käsitluskulude suuruse tõendamiseks piisav. Nimekirjast ei nähtu, kust tulevad

nimekirjas toodud ühikute hinnad. Arvestades hageja 14. mai 2015 tagasinõude (I kd, tl

29) tekstis toodut, et käsitluskuluks on loetud 15% hüvitatud kahju suurusest, on kohtul

kahtlus, et nimekiri on koostatud, mitte tegelikult kantud kulude pinnalt, vaid selleks, et

kuidagi põhjendada eelnevalt hüvitise suuruse pinnalt kindlaks määratud summat, mis

ei põhine hageja tegelikel kuludel. Samuti ei ole nimekiri usaldusväärne, kuivõrd see

sisaldab ilmselgelt kulusid, mida nimekirja koostamise ajaks 29. oktoobril 2012 ei

olnud kantud, nt tagasinõude esitamise kulu. Seega leiab kohus, et hageja ei ole

tõendanud enda kahjukäsitluskulude suurust, mistõttu tuleb selles osas jätta hageja

nõue rahuldamata.

11. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude ajavahemiku eest 4. juunist 2015 kuni

13. aprillini 2018. Hageja soovib viivise väljamõistmist seadusejärgses määras. Kostja

on viivisenõudele esitanud mh aegumise vastuväite. Kohus märgib, et kuivõrd

praeguses asjas on vaheotsusega tuvastatud, et hageja põhinõue ei ole aegunud, ei ole

seega ka viivisenõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 144 järgi koos

põhinõudega aegunud. Viivisenõue on oma olemuselt korduvate kohustuste täitmise

nõue, mistõttu TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on selle aegumistähtaeg kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuivõrd hageja esitas viivisenõude

vähem kui kolmeaastase ajavahemiku eest enne viivisenõude kohtusse esitamist, ei ole

viivisenõue ka TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud. Kohtu hinnangul ei saa hea usu

põhimõttest tuleneda iseenesest mingit aegumistähtajast lühemat tähtaega nõude

esitamiseks. Kostja ei ole välja toonud, et hageja oleks varasemalt väljendanud

viivisenõudest loobumist või, et hageja käitumine oleks olnud kuidagi muul moel

vastuoluline. Arvestades asjaolu, et kohus on lugenud hageja põhinõude põhjendatuks

summas 3525,57 eurot ja hageja on soovinud seadusejärgse viivise väljamõistmist

ajavahemiku eest 4. juunist 2015 kuni 13. aprillini 2018, tuleb hageja viivisenõue

rahuldada summas 861,83 eurot.

12. Vaheotsuse vaidlustamisel tekkinud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud

jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 149 lg 11 kohaselt kolmanda isiku kanda.

Kohus jagab ülejäänud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jääb

menetluskuludest 63% kostja ja 37% hageja kanda.

Hageja ega kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest

nähtub, et hageja on tasunud menetluskuluna riigilõivu 450 eurot, millest 63% tuleb

6/6

kostjalt tema kasuks välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

menetluskulusid kandnud, mistõttu kostja menetluskulude suuruseks on 0 eurot.

Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulude suuruseks 1845 eurot. Sellest maakohtu menetlusega seotud kulu on

esindajakulu 840 eurot, tunnihinnaga 120 eurot ja ajakuluga 7 tundi. Kohtu hinnangul

on selles osas esindajakulu TsMS § 175 lg 1mõttes põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb

TsMS § 167 lg 1 kohaselt 840 euro suurusest menetluskulust 37% hüvitada hagejal.

Ülejäänud menetluskulude hüvitamist TsMS § 167 lg 2 kohaselt kolmas isik nõuda ei

saa.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik