1-18-5750/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2018.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5750 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik,

Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi

U.S-i

121 lg 2 p 2, süüdistuses KarS § järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Harju Maakohtu 02. augusti 2018 aasta otsus lühimenetluses

Süüdistatava U.S-i kaitsja Leelo Viil

U.S , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, XXX XXX , , elukoht: , asukoht: Tallinna Vangla, varem XXX kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega nr 1-16-2800 KarS § 121 lg 2 p 2,3, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 1 alusel; karistus kantud, kuid kustumata; antud kriminaalasjas KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2018.a, alates 25.05.2018 . .a kohaldati tõkend vahistamine RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava U.S-i kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Määrata Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vanalinna le U.S-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks U.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend)

eurot.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasu

miseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS:

1.

U.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on juba karistatud KarS § 121 kirjeldatud kuriteo toimepanemises, taas 08.06.2017 kella 21.15 paiku Tallinnas aadressil XXX korteris X kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast . Nimelt täpsemalt tungis YY U.S - YY le kallale, haaras tal juustest ja lõi korduvalt kükitavale ja kätega nägu kaitsvale - YY le käte ja jalgadega ülakeha ning pea piirkonda. U.S põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega YY- nii valu kui ka kehavigastustena hulgalised le punetused laubal, kaelal, nimme piirkonnas ning abaluude piirkonnas hematoomid.

Samuti tema, isikuna, kes on teist isikut varem kehaliselt väärkohelnud, taas 08.05.2018 kella

17.30 paiku Tallinnas aadressil korteris X . XXX kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast YY Nimelt täpsemalt tungis U.S kallale, lüües kätega korduvalt vastu YY- le YY- le nägu ja pead ning põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega YY- nii valu kui ka le kehavigastustena mar

rastused näol ning ninaverejooksu.

Oma sellise tahtliku õigusvastase tegevusega on U.S , kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise taas kehaliselt väärkohelnud endaga lähisuhtes olevat isikut ning põhjustanud oma tegevusega nii tervisekahjustusi kui valu, mis on KarS §

121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas U.S-i

121 lg 2 p 2, 3 ning süüdi KarS § järgi mõistis KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati karistuseks 3 aastat vangistust. U.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat. karistuse kandmise alguseks loeti tema KarS § 68 lg 1 alusel kahtlus 24.05.2018.a. U.S-i suhtes valitud tatavana kinnipidamise päev, s.o tõkend –

– jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada vahistamine

.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas U.S-i kaitsja Leelo Viil.

Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 02. augusti 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5750 U.S-ile

U.S-ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista kergem karistus, kohaldades KarS § 74 ja 75 sätteid.

3.1 Kaitsja leiab, et vastav karistus. U.S süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle on süüdi tunnistatud kahes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest ja vägivalla laadist. Tuleb rõhutada, et U.S-i

- olulisi vigastusi, tuvastati marrastused teoga ei ole põhjustatud YY le ning verevalumid. S kohta on üüdistatava väited kuriteo toimepanemise asjaolude ja põhjuste tõepärased ja usutavad ning ilmselt oli U.S-i käitumise peamiseks põhjuseks kannatanu sagedane suhtlemine teiste meestega.

3.2 Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks U.S-i avaldatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul käsitletav siirana ja sel alusel ei ole võimalik karistust kergendada. U.S-i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, k kohtuistungil ei viibinud, ei olnud uivõrd YY süüdistataval võimalik tema käest vabandust paluda, kuid ta on kannatanule korduvalt kirjutanud. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes käesolevas kriminaalasjas ei esine.

3.3 Kohtu arvates puuduvad alused mõistetava karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata Selle maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Ü . ksnes U.S-i varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha. Süüdistataval ei ole sõltuvusprobleeme ning tal on soov edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistataval hoolib väga oma lapsest ning soovib osaleda tema kasvatamisel, CC poolt isale saadetud kirjadest nähtub, et tütar ootab tema vabanemist. U.S-i isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS §-de 74 ja 75 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Kohaldades U.S-i suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse läbida vajalikud sotsiaalprogrammid, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused suurendavad süüdistatava võimekust vabaduses toime tulla, mis on U.S-i puhul eriti oluline. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. i saa nõustuda kohtu seisukohaga, et E U.S-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINA

ALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( -1-1-64-11; 3-1-1- nt määrused nr 3 43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ning vangistuse vabastamise osas. st puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kaitsja taotleb karistuseks leebem karistus. mõista Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse U.S-ile tühistamiseks ega

lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p

11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud U.S-i

3 aasta vangistusega, mis

Samas

se ületab sanktsiooni keskmist määra. ei saa jätta tähelepanuta, et mõisteti süüdi kehalises väärkohtlemises U.S mitmes , siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium kordu nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et valt rõhutanud oma lahendites ( kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o lähisuhtes (p 2), korduvus (p 3), mistõttu on U.S-i süü keskmisest suurem.

4.2

Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellandiga, et U.S-ile mõistetud karistus ületaks tema süü suurust. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegiu Ka m saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. ei nõustu kolle oma käitumisega oleks soodustanud või egium apellandiga, et kannatanu õigustanud kuriteo toimepanemist U.S-i poolt. Asjaolu, et kannatanu suhtleb sagedasti teiste meestega,

ei saa lugeda süüdistatava süüd vähendavaks asjaoluks.

4.3 Maakohus asus seisukohale, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Apellatsiooni kohaselt on U.S kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Kriminaalk gib, et apellandi siiras kahetsus olleegium mär poolt märgitud süü tunnistamine ja kogu menetluse vältel, kui karistust kergendav asjaolu ei tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole U.S maakohtus

tunnistanud ennast süüdi täielikult, vaid tunnistas end süüdi osaliselt. Seejuures mingit kahetsust ei ole kohtuistungil avaldanud. Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulmisel 25.05.2018.a end süüdi ei tunnistanud ega ole ta kordagi kahetsenud 26.04.2018.a , vaid just märkis, et ta ei kahetse seoses kahtlustusega midagi. ülekuulamisel ta end süüdi ei tunnistanud ega kahetsenud. Selgesõnalist kahetsust avaldas süüdistatav alles kohtule esitatud lühimenetluse taotluses

. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et U.S puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

4.4 Kolleegium asub seisukohale, et k juhul ei ole maakohus kokkuvõtvalt äesoleval karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. N - ii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

5. Kaitsja

taotlusele kohaldada KarS § 74 sätteid, märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1- 1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, pd 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava U.S-i

. mõistetud vangistusest vabastamata jätab

5.1 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub U.S-i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna ka eelnev põh ad ikaristuse individualiseerimise viisid (karistuse kandmisest vabastamine, karistuse asendamine täielik

üldkasuliku tööga ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt ), , on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada KarS § 74 sätteid. või täielikult Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt U.S-i

suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu U.S-i karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud.

5.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 74 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav soovib töötada ja hoolib oma lapsest ning tal puuduvad sõltuvusproble emid, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et U.S töötab ning hoolib enda lapsest ja tal puuduvad sõltuvusprobleemid kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, , ei anna alust võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on U.S-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. U.S-i kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal nõupidamiseks süüdistatavaga ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisa eurot. Kolleegium ndub käibemaks 20 peab põhjendatud summaks 100 t, millele lisandub käibemak euro s 20 eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo välja mõista riigieelarve kasuks tuleb st eraldatud vahendite arvelt 120 eurot. Antud summa tuleb U.S-ilt menetluskulud riigi kasuks välja mõista, kuivõrd jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/