4-18-2378/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2018, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2378 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi

N D . kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2018 otsuse nr 2590,18,001511 peale Kaebuse esitaja

N.D , isikukood , elukoht XXX

xxxx; e-post: mata xxxx; varem väärteokorras karista Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaj Ave a Uue Kohtuistungi toimumise aeg 19.09. ja 02.10.2018, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156

Resolutsioon

Jätta N.D kaebus rahuldamata.

J Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri ätta muutmata kohtuvälise menetleja,

Rakvere politseijaoskonna 19.04.2018 otsus nr 2590,18,001511, millega N.D

karistati liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 § nõuete rikkumise ja liiklusseaduse 88 lg 1

eest kohaldades, 242 1 alusel rahatrahviga 10 , KarS § 63 lg 1 sätteid liiklusseaduse § lg trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

22.10.2018, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx K R

19.04.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,001511, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid,

määrati N.D le liiklusseaduse § järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku - 242 lg 1

2

ulatuses, s.o summas 40,00 eurot selles, et tema 26.03.2018 kell 14:47 Tapa vallas

Pärnu Sõmeru mnt 139.km l juhtis välisriigis põhiasukohta omavat -Rakvere- -

mootorsõidukit ning jättis järelevalve teostajale esitamata liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Puudus esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus.

Otsuse kohaselt, välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu

tõendava dokumendi esitamata jätmisega, rikkus § 3 N.D liikluskindlustuse seaduse

lg 3 , millega pani toime l nõudeid iikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Samuti tema, liiklusnõuete muu rik mootorsõiduki kumisega, mis seisnes

registreerimistunnistuse esitamiseks puudumises, rikkus liiklusseaduse § 88 lg 1 nõudeid, millega pani toime liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteootsuse põhjendavas osas on märgitud, et oll tutvunud väärteoasjas es

kogutud materjalidega on seisukohal, et R J on toime pannud temale kohtuväline menetleja

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus ja puudus esitamiseks mootorsõiduki

regristreerimistunnistust. Kohtuvälises menetluses menetlusalune isik süüd ei tunnistanud. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ütlustega, aga osaliselt ka menetlusaluse

isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, seades sellega ohtu nii

enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja

arvestanud asjaolu, et menetlusalune isik pani teod toime tahtlikult. Seetõttu ning

arvestades teo ohtlikust ning õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata sanktsiooni keskmise määra lähedane rahatrahv, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrati liiklusseaduse § 2

karistus 42 lg 1 alusel

ja karistuseks mõisteti rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot.

04.05.2018 esitas N.D Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles viidatud otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist, viidates asjaolule, et tema ei ole R J

, kellele kohtuväline menetleja oma otsuse põhjendavas osas viitab.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt

väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Ekslikult põhistusse sattunud nimi ei ole oluline

menetlusnormide rikkumine. Väärteootsuses nr 2590,18,001511 on selgelt toodud, et isik

kelle suhtes on väärteootsus tehtud Väärteoasjas kogutud materjalidega on , on N.D.

väärteo toimepanemine usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad

võimaliku tekkinud kahtluse. Tuginedes eeltoodule leidis kohtuväline menetleja, et

menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei

esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel. Kohtuväline menetleja taotles

kohtul jätta otsus väärteoasjas 2590,18,001511 muutmata ja N.D kaebus rahuldamata.

Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3

N.D andis kohtuistungil ütlusi, et temal ei ole millestki rääkida, kuna tema ei ole R J, kelle kohta temale otsus saadeti. Ta oli Tapa linnas ja peeti seal kinni. Peeti kaks tundi politseijaoskonnas kinni, kusjuures alguses öeldi, et mul number on must. Siis pärast

jaoskonnas ilmus välja, et tal ei ole väidetavalt auto registratsiooni tõendit ega auto kindlustust. Kinnitas, et on olemas mõlemad, auto on tema nimele registreeritud ja auto on kindlustatud. Sellega ei ole mingit küsimust. Siin ei olevat midagi menetleda, kuna auto on kindlustatud ja on registreeritud ja kinnitas, et tal olid need paberid kaasas. Need on xxxx ja

politsei ei saanud vist aru, mis nad räägivad. Need olid autos, jaoskonnas neid enam ei

olnudki. Siis oli teine teema, siis oli number must. Näitas politseile pabereid ja pani need

autosse tagasi. Hiljem jaoskonda minnes neid pabereid enam kaasa ei võtnud. Avaldas

kohtuistungil, et ta ei ole kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikke kunagi varem näinud.

N.D poolt kohtuistungil antud ütlused ei kattu tema poolt varasemas

menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütluste ja tunnistajate poolt antud ütlustega. Väärteoasja menetlemisel avaldas N.D, et politsei nõutud dokumente temal kunagi kaasas ei ole ja xxxx neid ka ei nõuta. Kinnitas et tema on auto seaduslik omanik ja autol on olemas ka kehtiv kindlustus.

N.D poolt menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlusi kinnitasid ka

tunnistajatena üle , kes mõlemad kinnitasid, et N.D ei kuulatud xxxx R R ja A T

olnud ega ka hiljem, kui isik politseijaoskonda tuli

ei sündmuskohal nõutud dokumente esitada.

Kohus hindab menetlusaluse vastuolulised ütlused ebausaldusväärseteks, leides, et need on kantud soovist vabaneda vastutusest.

Kohus kuulas üle t ngil, et teostas märtsikuus unnistaja R R, kes seletas kohtuistu

paarimehega liiklusjärelevalvet. Olid Pärnu Sõmeru maanteel sõitmas Lehtse poole -

ja , kui

neist , mis liikus Tapa oli möödus üks auto poole. Sellel sõidukil tagumine numbrimärk

määrdunud ja ei olnud näha. Kontrollisid sõiduk tähele, et auto on üldse seda it, mil panid

võõramaa registris ja seega peavad olema esitada auto dokumendid ja green card

liikluskindlustuse kehtivuse kohta. Isik N.D esitas xxxx juhiloa, mille kaudu

tuvastasid isiku ja selgus et tal on isegi kehtiv said aru, et isikutunnistus Eestis. Selle järgi ta on siin ka varem kindlasti olnud. Mis puudutab auto dokumente ja kindlustuspaberit, siis neid temal tal kaasas ei olnud. Isikuga oli hästi palju seletamist ja ta ütles, et tal on kiire.

Andsid siis kutse, et ta saab hiljem tulla Tapa politseijaoskonda, kuhu hiljem ka tuli. ta Selleks ajaks ikka ei olnud paberid korras ja isik sel hetkel kindlasti ei saanud aru, miks see

kõik vajalik on. Seletas isikule , et lihtsalt ei olegi võimalik kontrollida, et nõu veel tud dokumendid peavad kaasas olema.

A

Ta andis kohtuistungil ütlusi, et koostas N.D suhtes väärteoasja materjalid,

kuna oli rriigi registris, seega pidi kaasas olema tema juhitud sõiduk välis sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuspoliis, kuid kumbagi dokumenti temal esitada ei

olnud. Isiku tuvastas xxxx Kinni pidasid auto

juhiloa järgi. sellepärast, et number oli määrdunud. Isik kõrvaldas selle vea ning selle kohta materjali ei koostatud. Kuna isikul oli hirmus kiire, siis ma andis kutse ilmuda Tapa politseijaoskonda hilisemal kellaajal. Isik tuli

hiljem jaoskonda ja seal koostas väärteoprotokolli. Ka jaoskonda ilmudes ei olnud N.D

nõutud dokumente esitada. Sellepärast

koostaski materjalid.

Kohus uuris dokumentaalse t karistusregistri registriteadet, mille kohaselt õendina N.D on karistusregistrisse kandmata. /tl 21/.

4

K isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult ohus, kuulanud ära menetlusaluse asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et N.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaebuse esitaja seisukohta, et tema ei ole isikuks nimega R J, kelle suhtes on tehtud

otsus , tada, väärteoasjas 2590,18,001511 mistõttu tuleks otsus tühis ei saa pidada õigeks,

kuna nimetatud otsuses on selgelt tuvastatav, et isikuk s, kelle suhtes on väärteootsus tehtud, on N.D.

Kohus selgitab, et m rikkumisteks, mille enetlusrikkumised võib jagada olulisteks

puhul kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja ebaolulisteks rikkumisteks, mis

ei too endada vältimatult kaasa otsuse tühistamist. Võõra nime ekslik sattumine

väärteootsuse põhistustesse, ei ole selliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis vältimatult

tooks endaga kaasa kohtuvälise meneteleja otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul on

tegemist ebaolulise rikkumise , s.o ga hooletusveaga otsuse põhistustes, mis ei muuda otsuse sisu, s.o võimalust aru saada, et otsus on tehtud N.D suhtes.

Väärteoasjas kogutud materjalidega on väärteo toimepanemine N.D poolt

usaldusväärselt tõendatud ning olemasolevad tõendid kõrvaldavad võimaliku tekkinud kahtluse.

Liiklususseaduse 88 m

§ sätestab ootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid.

LS 88

§ 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu lg

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise

registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud

selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud

mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

LS 88 2 kohaselt, k § ui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis lg väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik.

LS 88 3 k § sätestab, ui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis lg

registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise

registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on antud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Liikluskindlustuse seaduse 3 3 kohaselt peab v § älisriigis põhiasukohta omava lg

sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument.

Seega, on kohustatud välisriigis välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juht

riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule esitama

liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi ja mootorsõiduki registreerimistunnistuse.

26.03.2018 kell 14:47 juhtis N.D -Rakvere- Tapa vallas Pärnu Sõmeru mnt 139.km-l juhtis välisriigis põhiasukohta omavat mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, esitades

j teostajale isiku tuvastamiseks temale xxxx ärelevalve väljastatud juhiloa, kuid jättis

esitamata liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi ja samuti puudus temal esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus. Seega pani N.D toime temale

etteheidet

ava väärteo.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on

seisukohal, et N.D rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Karistus on määratud

5

selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud et N.D on varem karistamata, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liikluskindlustuse seaduse 81 , s.o liiklus § järgi kindlustuseta sõiduki juhtimise eest

või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale

politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi

esitamata jätmise eest ahviga kuni 100 trahviühikut. karistatakse rahatr

Liiklusseaduse 242 § lg 1 s.o - järgi, Mootorsõiduki või trammijuhi poolt

liiklus

nõuete muu rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määras kohtuväline menetleja karistuse liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40,00 eurot.

Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada

liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne N.D poolt toime pandud

väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada

menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik